Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevusprogramm 2011

Programmi sisuline kokkuvõte: 
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevuse eesmärgiks on  Eesti  liikumispuudega inimeste inim-, kodaniku-, sotsiaalsete ning majanduslike õiguste kaitsmine ja oma liikmete ja liikmeskonna huvide eest seismine.  Tegevusprogrammi aluseks on liikumispuudega inimeste inimõigused, inimväärikus, teistsuguse aktsepteerimine. Liidu missiooniks on olla liikumispuudega inimeste ja nende ühenduste eestkõnelejaks kujundamaks võrdsete võimalustega ühiskonda kõigile. Liitu  kuulub 26 organisatsiooni enam kui 2500 liikmega. Liitu juhib 7-liikmeline juhatus, tegevtöötajaid on kolm: tegevjuht, tegevjuhi abi ja raamatupidaja.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu (ELIL) 2011. aasta tegevusprogramm aitab ellu viia ELILi missiooni: olla liikumispuudega inimeste ja nende ühenduste eestkostja teel barjäärivaba ühiskonna poole läbi liikmeskonna igakülgse kaasamise otsustusprotsessi.

Tegevusprogrammi täitmisel keskendutakse järgmistele tegevustele:
1. Liikumispuudega inimeste ühishuvide eest seismine omavalitsuste ja riigi tasandil eri valdkondades (ligipääsetav elukeskkond, transport, haridus, tööhõive, kultuur, informatsioon, teenused ja toetused jne).
2. Liikumispuudega inimeste väärikuse ja õiguste kaitse,  liikumisvabaduse käsitlemine ühe põhilise inimõigusena.
3. Annetuste kogumine abivajavate liikumispuudega laste ja täiskasvanute toetamiseks nende parema toimetuleku kindlustamisel. 
4. Liikumispuudega inimestele võimaluse andmine avaldada arvamust, algatada diskussioone erinevates eluvaldkondades (ELILi kodulehekülje infofoorum, meililist, kuukiri, infopäevad).
5. Avaliku arvamuse kujundamine, suhtlemine pressiga, ELILi ja ühingute tegevuse ja eesmärkide tutvustamine.
6. Liikumispuudega inimeste teadlikkuse tõstmine neid puudutavates valdkondades. Liikmesühingute aktiivi koolitamine ja suunamine oma piirkonna (liikumis)puudega inimeste eestkostjaks ja partneriks omavalitsusorganitele.
7. Liidu liikmete sotsiaalne rehabilitatsioon  läbi kultuuri- ja ühisürituste.
8. Koostöö Eestis tegutsevate  puuetega inimeste organisatsioonidega.
9. Koostöö kodanikeühenduste, avaliku- ja ärisektori institutsioonidega.
10. Koostöö Eesti seadusloome- ja valitsusorganitega invapoliitika kujundamisel Eestis.
11. Rahvusvahelise koostöö jätkamine sõsarorganisatsioonidega (Soome, Rootsi, Leedu, Läti jt).
12. Liikumispuudega inimestele vajalike projektide koostamine ja läbiviimine.
13. Teenuste osutamine ja koolituste korraldamine liidule rahaliste omavahendite saamiseks

Tegevusprogrammi eesmärgid:
1. Panustada enam liikmesühingute aktiivi koolitusele, et kujundada asjatundlik, tugev ja toimiv organisatsioonisisene koostöövõrgustik.
2. Panustada enam juhatuse liikmete ja tegevtöötajate koolitusele, et kujundada kodanikuühiskonna protsessides orienteeruv pädev ELILi juhtorgan.
3. Annetuste läbi toetada ja kindlustada liikumispuudega laste/täiskasvanute toimetulekut, hariduse omandamist ja tööga hõivatust.
4. Parandada koostööd riigivõimu- ja valitsemisorganite ja erinevaid puudegruppe esindavate liitude-ühingute vahel. Tõhus koostöö igal tasandil on põhivahend puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomisel ja ühiskonnaellu kaasamisel.
5. Parandada sotsiaalala ja muu (liikumis)puudega inimestele olulise info kättesaadavust.
6. Parandada organisatsioonide ja nende liikmete informeeritust invapoliitika viimastest suundumustest nii meie liidus, vabariigis kui ka Euroopa Liidus. Liikumispuudega inimestel on sõnaõigus arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks neid puudutavates valdkondades. Teavitada avalikkust liikumispuudega inimeste probleemidest, ka kordaminekutest.
7. Korraldada üritusi liikumispuudega inimeste sotsiaal-psühholoogilise rehabiliteerimiseks, sest rehabilitatsioon, eriti õigeaegne e. varajane, on võtmeküsimuseks liikumispuudega inimeste reintegreerumisel ühiskonda.
8. Vahendada rahvusvahelist invakogemust, viia läbi ühisprojekte teiste riikide puuetega inimeste organisatsioonidega.

Programmi sihtgrupp:

• liikumispuudega inimesed ja nende pered
• liikumispuudega inimeste organisatsioonid
• puuetega inimeste valdkonnaga tegelevad ministeeriumide ja omavalitsuste ametnikud, sh hariduse, tööhõive ja sotsiaalala töötajad; seadusandjad
• kodanikeühendused, avaliku- ja ärisektori institutsioonid
• avalikkus

Tegevusprogrammi tegevused liigituvad pidevateks tegevusteks ja kalendaarselt kinnitatud konkreetseteks projektideks.

Pidevad tegevused:
1. ELILi juhatuse koosolekud kord kuus.
Kord kuus (v.a. juulikuu)  tuleb kokku ELILi juhatus, et arutada ELILi programmi täitmist, tegevust võetud eesmärkide täitmisel, püstitada uusi eesmärke, arutada päevakorras olevaid aktuaalseid invapoliitilisi küsimusi, kujundada liidu seisukohti. Juhatus koostab tegevuskava nii pikemaks kui lühemaks perioodiks.
29.04.2011.a toimub üldkoosolek, kus kinnitatakse 2010. aasta majandusaasta aruanne ning eelarve ja tegevusprogramm käesolevaks aastaks.
2. Infovahetus
VEEBILEHT - liidu kodulehekülg aadressil www.elil.ee on internetis üleval olnud aastast 1999. Kodulehekülg on asendamatu nii püsi- kui operatiivinfo vahendamisel mitte ainult oma liidu liikmetele, vaid kõigile asjasthuvitatutele, kel internetile ligipääs. Veebilehte täiendatakse  ja kaasajastatakse (kujundus, uued lingid, artiklid, infofoorum, pildigalerii, videoteek ja KKK rubriik, alamlehed jms) pidevalt veebimeistri poolt.
ELILi TEATAJA -  2010.a detsembrist alustas elektroonilist ilmumist kuukiri ELILi Teataja. Kuukiri asendab Infolehte, mille ilmumine peatati kaks aastat tagasi rahaliste ressursside nappuse tõttu. Kuukirja teemad kinnitab toimetuse kolleegium.
LIST - liidu list on kiireim ja operatiivseim infovahetamise vahend. Listis kajastuvad nii liidu kui liikmesühingute poolt jagatud teadaanded, küsitlused, diskussioonid. Olulisim info seaduste muudatustest, eelnõudest jms jõuab liikmeskonnale listi vahendusel. List hoiab oluliselt kokku kulutusi telefonile ja muudele sidevahenditele. Oluline on ka psühholoogiline aspekt - tiheda infovahetusega suureneb ühtekuuluvustunne liikmete vahel.
Juhatusel on oma list info vahetamiseks.
Üliõpilastele info andmiseks on kasutusel tudengite list.
INFOVAHETUS KOHTADEL
Tegevjuht käib võimalusel kord kuus kohtadel rääkimas liidu tegevuskavast, juhatuse seisukohtadest aktuaalsetel teemadel, samuti sellest, mis on päevakorral seadusandluses. Oluline on saadav tagasiside - mida abi ja toetust liidult oodatakse.
JUHATUSE VÄLJASÕIDUD KOHTADELE  2011.a jätkab juhatus liikmesühingute külastamist, et nõupidamistel arutada liidu tegevuskava ja saada vahetult tagasisidet olulistest probleemidest. Juhatuse üks prioriteete käesoleval aastal on liikmelisuse suurendamine - aktiivset selgitustööd tehakse kohtumistel liikmesühingutega.

3. Koostöö valitsusorganite, omavalitsuste ja puuetega inimeste organisatsioonidega
Senine hea koostöö ja saavutused kinnitavad tegevuse jätkumise vajalikkust. Tuleb arutada ja leida lahendusi puuetega inimeste probleemidele (rehabilitatsioon, abivahendid, haridus, tööhõive, ligipääsetavus, invatransport, puuetega lapsed ja nende pered jne). ELIL peab oluliseks osalemist puuetega inimesi puudutavate seadusandlike dokumentide väljatöötamisest ja eelnõudele eksperthinnangute andmist. Eelkõige peab ELIL oluliseks liikumisvabaduse problemaatikat. KOVidega tuleb koostöö oluliselt tihedamaks muuta, kuna teenuste osutamine on suures osas pandud omavalitsuste vastutusele. Probleemide lahendamiseks tuleb teha koostööd spetsialistide tasemel.
 4. Koostöö ärisektoriga
ELIL jätkab koostööd Alexela Oil AS ja JM Corporation ASiga. Sõlmitud lepingud võimaldavad liikumispuudega inimestel teha tööd kodus - osutada dispetšer- ja operaatorteenust. ELIL otsib jätkuvalt võimalusi vahendada tööd liikumispuudega inimestele. Teenuse vahendamine võimaldab teenida ka veidi omavahendeid.
5.  Kõrgkoolis õppivate tudengite tugiisiku teenuse koordineerimine.
2010/2011 tugiteenuste saajate nimekirjas on üle 40 liikumis- ja  nägemispuudega üliõpilast. 2009.a algas tihe koostöö SA Arcimedes Primus programmiga, kes võttis üle tugiteenuste finantseerimise 2010. aastast. Nende kõrgkoolide tudengite tugiisiku teenuse rahastamist, kes pole liitunud Primus programmiga, jätkab Haridus- ja Teadusministeerium. Teenuse koordineerimisega teenib liit veidi omavahendeid.
6. Heategevusprojektid
Kanal 2 saate Tantsud Tähtedega annetuse jagamise koordineerimine
ELIL on Kanal 2 partneriks olnud neljal aastal (2006, 2007, 2008, 2010), abi on saabunud sajad liikumispuudega lapsed kokku ligi 207 715 euro eest. 2010.a annetus läks liikumispuudega laste raviks mõeldud kõnniroboti ostuks. Käesoleval aastal jätkub perede, kus on veel toetussummasid lastele kasutamata, teenuste ratastamine.
Heategevuskross Tanel Leok & sõbrad
Heategevuskrossi ja oksjoniga koguti õnnetuses liikumispuude saanud laste (vanuses kuni 14 aastat) toetuseks 180 000 kr. Teavituskampaania, et sihtgruppi kuuluvaid lapsi leida,  korraldati KOVide kaudu. ELIL koordineerib annetuse jagamist sihtgruppi kuuluvate lastele ka 2011. aastal.
Heategevuslikud kontserdid  Aita klaver võlast priiks!
ELIL soetas 2009.a Estonia klaveri, mis koos remondiga läks maksma 80 000 krooni. Remondi eest tasumiseks võeti kolmeks aastaks laenu. Klaver asub Endla 59 saalis. Klaveri soetamisel arvestati, et laenu tagasimaksmiseks hakatakse korraldama tulukontserte, kus keskne roll on klaveril endal. Klaver sai soetatud, et korraldada erinevaid kontserte, ellu kutsuda huviringe puuetega inimestele laulmise ja klaveri õppimiseks.
7. Portaali www.liikumisvabadus.invainfo arendamine
Üle-eestilise ligipääsetavuse info kogumine (riiklike ja ühiskondlike objektide ligipääsetavuse kaardistamine) jätkub nii projektidele rahastuse taotlemise kui koostöölepingute sõlmimisega. Jätkuvad läbirääkimised Primus programmi koordinaatoritega ülikoolide ligipääsetavuse kaardistamiseks ja hindamiseks.
8. ELILi liikmesühingute juhtide ja aktiivi koolitus
Juhatus peab oluliseks liikmesühingute aktiivi koolitamist ja suunamist oma piirkonna liikumispuudega inimeste eestkostjaks ja partneriks omavalitsusorganitele. Tegevus invavaldkonnas eeldab asjakohaseid teadmisi ja kogemusi puuetega inimeste olukorrast ja vajadustest. Vaja on olla kursis uusima informatsiooniga olemasolevatest või käivituvatest kontseptsioonidest, programmidest, teenustest. Kuna ühingute juhid vahetuvad, on ikka ja jälle vaja rääkida organisatsiooni juhtimisest ja tulemuslikust toimimisest. Infovahetus aitab toimuvaid protsesse mõista ja diskussioon uusi käivitada. ELILil on kavas 2011.a läbi viia kolm suuremat infopäeva-koolitust (teema valitakse vastavalt ühingute ettepanekutele ja sellele, mis on antud ajahetkel aktuaalne ja oluline). ELIL peab oluliseks koolituste korraldamist, mille kaudu leiavad liikumispuudega inimesed tööd.
9. Koolituste korraldamine
Paaril viimasel aastal on liit koostanud koolitusprogrammid liikumispuudega inimeste abistamisest ja suhtlemisest erivajadustega inimestega. Sihtgrupiks on teenuseid osutavad asutused, organisatsioonid, kes puutuvad kokku erivajadustega inimestega ja vajavad sel teemal spetsiifilisi teadmisi.

Konkreetsed projektid tegevusprogrammi elluviimiseks:
18.02.2011 Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritus AASTA TEGU 2010
Traditsiooniline ELILi tänuüritus, kus tunnustatakse ja tänatakse heategijaid meenega toetuse ja abi eest eelmisel aastal.  2011.a toimub üritus Lennujaama Vana Terminali suures saalis. Ettepanekud tunnustamiseks teevad ühingud, lõpliku otsuse teeb juhatus. Üritus algab arvamusliidrite ümarlauaga, mida jälgivad saalis kohaletulnud.  Sihtgrupiks liikumispuudega inimesed, avaliku elu tegelased, poliitikud, laiem avalikkus. Eesmärgiks on avalikkusele tutvustada ja rääkida tänase päeva väljakutsetest, puuetega inimeste võimalustest õppida, töötada, tunda end ühiskonnas võrdväärsena jms puudega inimeste endi silme läbi. Ürituse lõpetab kohvilaud. Enne üritust saadetakse laiali pressiteade.
21.-24.07.2011   Tõrvaaugu lastelaager „Julge elada“
Tegemist on 2007.a ELILi poolt alustatud lastelaagrite projektiga. Ka 2011.a laagri toimumiskohaks on Tallinna LIÜ Tõrvaaugul puhkebaas Järvamaal. Laagrist võtab osa 40 liikumispuudega last koos vanemad või isiklike  abistajatega. Projekti eesmärgiks on laste ja noorte rehabilitatsioon erinevate (sportlike) tegevuste kaudu, noorte aktiivse ellusuhtumise ja positiivse eluhoiaku toetamine, eneseületamise ja -distsipliini kasvatamine, mis aitavad oluliselt parandada edaspidist elus toimetulekut. Moto ”Julge elada!” peegeldab julget pealehakkamist elus hakkama saada ning tegelda erinevate, esmapilgul puuetega inimeste jaoks ebatavaliste harrastustega. Eraldi  eesmärgiks on kaasata mitte-eestlastest  puuetega lapsi koos vanematega ning seeläbi edendada kogukondadevahelist suhtlemist. Emadele-isadele pakub laager head võimalust omavaheliseks suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks vabas õhkkonnas.  Laagris toimuvad erinevad tegevused – sportpüssist ja vibust täpsuslaskmine, idamaade võitluskunstide trenn, ujumine, maalimine, mängud, isetegevus jne. Külla tulevad külalised, kes räägivad vastlusringis erinevatel lapsi huvitavatel teemadel.
26.-28.08.2011 Invalidiliitto-ELILi kultuuripäevad Soomes Turus
2006.aastal toimusid Invalidiliitto-ELILi sõprus- ja kultuuripäevad Tallinnas, juba siis sai kokku lepitud, et järg sellele loodetavasti traditsiooniliseks kujunevale üritusele tuleb Soomes. Otsustavaks sai, et nii Tallinn kui Turu on Euroopa kultuuripealinnad 2011.
Lisaks kultuurisündmustele toimub rida üritusi, kus võetakse luubi alla ligipääsetavuse probleemid ja vahetatakse kahe maa kogemusi eri probleemide tõstatamisel ja lahendamisel. Tugevnevad inimestevahelised kontaktid ja avardub silmaring.

Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused
Käesoleva programmi ellurakendamise tulemusena:
•  Liikmesühingute juhid mõistavad oma rolli kohalikul tasandil eestkostjana.
•  Suureneb ühingute liikmelisus.
•  Koolitustegevuse tulemusel kasvab liikumispuuetega inimeste organisatsioonide juhtide ja lihtliikmete teadlikkus invaorganisatsioonide rollist ühiskonnas.
•  Suureneb liikumispuudega inimeste organisatsioonide ja liidu vaheline infovahetus ja sellega kaasnev ühtekuuluvustunne, paraneb organiseeritud tegevus puudega inimeste probleemide tõstatamisel ja lahendamisel. Tekib tugev koostöövõrgustik.
•  Sotsiaalse rehabilitatsiooni tulemusena inimesed integreeruvad ühiskonda paremini, on teadlikumad oma vajadustest ja õigustest, otsivad aktiivselt võimalusi nende rahuldamiseks ja elluviimiseks. Säilib eneseväärikus ja teotahe, tõuseb enesehinnang ja sellega seoses paraneb toimetulek elus.
•  Koostöö seadusloome- ja valitsusorganitega aitab vältida seaduste vastuvõtmisel invaaspekti eiramist, laseb kaasa rääkida prioriteetidest puudega inimeste probleemide lahendamisel.
•  Paraneb avalikkuse informeeritus liikumispuudega inimeste elust, suhtumine puudega inimestesse muutub tolerantsemaks. Barjäärivaba ühiskonna  idee muutub mõistetavamaks.
•  Sisukas kodulehekülg ei köida ainult liikumispuudega inimesi, positiivset tagasisidet saame erinevatelt huvigruppidelt.

15.02.2011
Auli Lõoke, tegevjuht