Tegevusprogramm

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu arengukava

I. SISSEJUHATUS

1989. aastal loodud ELIL - Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit - on 26 liikmes- ühinguga üle-eestiline üle 3500 üksikliikmega liit.

Liidu tegevuse eesmärgiks on EV liikumispuudega inimeste ühishuvide eest seismine.
Käesolev arengukava on koostatud liikumispuudega inimeste endi kogemuste põhjal ja sisaldab meetmeid, mis tagaksid liikumispuudega inimestele võrdseid võimalusi - ühiskonda kõigile.
Arengukava püüab katta kõiki elu valdkondi.

Arengukava määrab ELIL tegevuse suunad ning annab kindlustunde tegutsemiseks.
Käesolev arengukava tugineb EV Põhiseadusele, EV Hoolekandeseadusele, EV Valitsuses heaks kiidetud Invakontseptsioonile ja teistele Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja määrustele.

II. EESMÄRK

Liikumispuudega inimestele võrdsete võimaluste loomine
Avaliku arvamuse kujundamine, üldsuse teavitamine liikumispuudega inimeste olukorrast, nende tegevusest.
Osalemine seadusloomes (puudega inimeste aspekt).

III. TEGEVUSVALDKONNAD
Oma eesmärkide saavutamiseks on ELIL jaotanud oma töö tegevusvaldkondadeks, mis on juhatuse tegevuse aluseks.

1. MEEDIA JA AVALIKUD SUHTED
1.1 Avaliku arvamuse kujundamine
1.2 Invapoliitika küsimuste valgustamine
1.3 Liidu ja ühingute tegevuse tutvustamine

2. INVAPOLIITIKA
2.1     Info kättesaadavus
2.2     Ligipääsetavus
2.2.1 Tehiskeskkonna kohandamine
2.2.2 Transport
         - Invataksoteenus
         - Ühistransport
         - Isiklik transport (kättesaadavus, kohandamine)
2.3    Abivahendid
2.3.1 Vajaduste selgitamine riigi või muude allikate abil (rehabilitatsiooniplaanid)
2.4    Haridus
2.4.1 Teadvustada hariduse tähtsust kui edasise elukvaliteedi üht määrajat
2.4.2 Kättesaadavus kõikidele
2.4.3 Integratsioon tavaharidusse
2.5    Töö
2.5.1 Ettepanekud seadusloomesse ettevõtjate stimuleerimaks võtma tööle puudega inimesi
2.5.2 Mõjutada riiki kui tööandjat rakendama avalikus sektoris tööle liikumispuudega inimesi
2.6.   Rehabilitatsioon
2.6.1 Meditsiinilisele lisaks sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni vajalikkuse selgitamine
2.6.2 Kättesaadavus igale vajajale
2.7    Teenuste osutamine
2.7.1 Teenuste osutamise süsteemi korrastamine
         - isiklik abistaja
         - tugiisik
         - eriteenused spetsiifilistel vajadustel
2.7.2 Teenuste osutamine ühingute kaudu koostöös omavalitsustega

3. KOOSTÖÖ EESTI VABARIIGIS TEGUTSEVATE TEISTE PUUETEGA INIMESTE ORGANISATSIOONIDEGA
3.1 Regulaarne koostöö seadusloomes
3.2 Koostöö seaduste täitmise jälgimisel

4. KOOSTÖÖ EESTI VABARIIGI SEADUSLOOME- JA VALITSUSORGANITEGA LÄHTUDES INVAPOLIITILISTEST ASPEKTIDEST
4.1 Regulaarne koostöö seadusloomes
4.2 Koostöö seaduste täitmise jälgimisel

5. KOOSTÖÖ LIIDU LIIKMETEGA
5.1 Koolitus- ja nõustamisprogrammide väljatöötamine
5.2 Ühiste kultuuri-, meelelahutusürituste korraldamine
5.3 Ühisürituste rahastamisvõimaluste leidmine, projektide kirjutamine
5.4 Liikmesühingute ühiste probleemide lahendamine
5.5 Infolehe väljaandmine, veebilehe pidev täiendamine
Arengukava aluseks on liikumispuudega inimeste inimõigused, inimväärikus, teistsuguse aktsepteerimine.

ETTEPANEKUD JUHATUSE TÖÖ KORRALDAMISEKS

Liidu juhatusel tuleb oma töö korraldamisel erilist tähelepanu pöörata alljärgnevale:

Välja töötada Liidu kui terviku lähiaastate (2-5 aasta) arengukava.
Määrata vajalik tegevjuhatuse koosseis (tegevjuht, nõunikud, välisreferent jt), leida vajalikud rahalised vahendid ja töötajad.
Välja töötada ja käivitada liikmesühingute aktiivide koolitus- ja jätkukoolituste programmid, alustada liikmesühingute esimeeste juhikoolitust leides selleks vajalikud finantseerimisallikad.
Hasartmängu nõukogult taotleda Liidu ja tema liikmete tegevusprogrammide kui lahutamatu terviku iga-aastast finantseerimist.
Aktiivselt lülituda Eesti invapoliitika kujundamisse. Sellega tegelda liikumispuudega inimeste olude-vajaduste uuringutega, seadusandluse ja seadusprojektide analüüsimisega nende parandamise ja täiendamise eesmärgil, ilmutada seadusandlikku initsiatiivi, moodustada vastavad töögrupid. Nõuda olemasolevate seaduste täitmist.
Intensiivselt arendada välissuhteid leides selleks rahalised vahendid.

IV TEGEVUS PÕHILISTES VALDKONDADES

1. Ligipääsetavus

Kuigi Eestis on kehtestatud ehituslikud "invanormid" on paljud ühiskondlikest hoonetest ja liikumiskeskkonnast (teed, tänavad) liikumispuudega inimestele ligipääsmatud. Näidates initsiatiivi on vaja taotleda regulaarset osalust ehitusvaldkonnas: töö ehitusprojektidega, ehitusseadusandlusega, ligipääsetavuse inventeerimine. Nõuda “Ehitusseadusest” kinni pidamist, kinnitatud normide praktikas rakendamist, järelkontrolli ja sanktsioonide rakendamist.

2. Transport
Tähelepanu tuleb pöörata kolmele transpordiliigile: ühistransport (marsruudid, ligipääsetavus), spetsiaaltransport (invatakso, -transport) ja individuaaltransport koos parkimisvõimalustega. On loomulik, et kõik kolm areneksid üheaegselt ning igale transporti vajavale liikumispuudega inimesele oleks vähemalt üks nendest transpordiliikidest vajadusel tagatud.

Tuleb näidata initsiatiivi: viia läbi uuringud liikumispuudega inimestele erinevate transpordiliikide vajaduse ja võimalikkuse kohta, formuleerida realistlikud ettepanekud (k.a. hinnapoliitika) ja esitada need seadusandliku initsiatiivi korras munitsipaal- ja valitsusorganitele.

3. Avaliku arvamuse kujundamine.
Pidev koostöö kirjutava, kõneleva ja näitava meediaga. Vaja on avameelselt ja objektiivselt tutvustada liikumispuudega inimesi, rääkida nende probleemidest, saavutustest ja ebaõnnestumistest. Rõhutada, et nad on samasugused võimekad (vähemvõimekad) inimesed nagu iga teinegi ühiskonnas, nad vaid tegutsevad individuaalsete funktsionaalsete piirangutega, mida tihti leevendab kompensatsioonivõime. Väsimatult on vaja selgitada erisust ühiskonnas, kuidas "stampmõtlemine" mõjutab inimeste arusaamu ja asendeid, suhtumisi, kuidas nendest üle saada.
On vaja välja anda nii Liitu kui ka tema liikmesühinguid ja nende tegemisi tutvustavat Infolehte, pidevalt täiendada ja hoida aktiivses töös veebilehte.

4. Rehabilitatsioon ja nõustamine
Rehabilitatsioon ja nõustamine on igale liikumispuudega inimesele esmatähtsad, need on määravad parima psüühilise, füüsilise ja sotsiaalse seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks - sellest algab ja sõltub kõik.

Eestis on rehabilitatsioonisüsteem ja nõustamine veel puudulikult arenenud ega vasta vajadustele. Vajalik on, et igale puudega inimesele koostatakse või oleks koostatud individuaalne rehabilitatsiooniplaan, et ta saaks vajalikku adekvaatset nõustamist. Rehabilitatsioon ja nõustamine ning nende teenuste areng peavad olema Liidu ja tema liikmete erilise tähelepanu keskmes. Need on invatöö valdkonnad, kus ühingud ja liikumispuudega inimesed ise väga palju tugiisikute ja nõustajatena (võrdväärse, oma elus sama kogemus) teha saavad.

Tugiisiku- ja nõustajatööd on vaja teadlikult juhtida, korraldada süstemaatiliselt kursusi ja koostööd meditsiiniasutustega. Tugiisiku- ja nõustajatöö adekvaatsus ja õigeaegsus panevad aluse invaliidistuva - raskelt haigestuva inimese elutervele psüühilisele tasakaalule.
Tugiisiku- ja nõustajatöös tuleb erilist tähelepanu pöörata tööle puuetega laste emade ja peredega - lapsepõlves algab täisväärtuslike isiksuste kujundamine. Kujundamine ei õnnestu, kui emad ja pered ei ole mõistnud oma rolli liikumispuudega lapse kasvatamisel.

5. Haridus

Liikumispuudega inimesele, eriti lapsele, on haridus ülimalt tähtis. See on võti ja abivahend oma elu korraldamisel: mida kõrgem on inimese hariduslik tase, seda enam on ta võimeline enda ees seisvaid probleeme lahendama, ummikseisust väljapääsu leidma. Hea haridus on muutunud tööturul konkurentsivõime olulisimaks tõstjaks. Põhimõtteks peab olema igale liikumispuudega inimesele võimalikult kõrge (vastavalt võimetele) haridus.

Liit toetab igati liikumispuudega laste, noorte ja täiskasvanute koolitust tavakoolides, s.h. kutse- ja ülikoolides. Liit julgustab lapsevanemaid oma lapsi tavalasteaedadesse ja -koolidesse panema, nõustab asutusi ligipääsetavuse suhtes, püüab mõjutada kõrgkoole pedagoogide ettevalmistusprogramme muutma selliseks, et tulevane õpetaja saaks ettevalmistuse tööks puudega lastega.

6. Töö

Töö ja töökoha saamine on liikumispuudega inimesele väga suur, enamasti raskustega lahenduv probleem, ka tööturupoliitika ja seadusandlus ei soosi seda. Praegu puuduvad subsiidiumid tööandjatele, mis stimuleeriksid teda tööle võtma puudega inimesi, vähe on kaitstud töökohti.
Töö, mis siin ees seisab on keeruline ja raske ning vajab kõigi puudeliikide organisatsioonide ühisrinnet ja aktiivset koos- ja mõjutustööd. Alustama peaks puuetega inimeste töötuste põhjuste analüüsist: selle alusel tuleks välja töötada vajalike konkreetsete abinõude plaan.

Ametiõpet saab tänastes tingimustes korraldada e-õppe teel, see eeldab arvuti ja interneti kasutamise võimalust.

Tuleb tugevdada tööhõiveameteid, et seal töötaksid inimesed, kes osutavad tööhõiveteenust puuetega inimestele. Valitsema peab tihe koostöö invaühingute ja ametite vahel. On vaja mõelda alternatiivtegevuse loomisele nendele inimestele, kes üldse töötada ei saa.

7. Teenused, k.a. isikliku abistaja teenus.

Teenused peavad lähtuma liikumispuudega inimeste tegelikest vajadustest, mitte nende majanduslikust seisundist või mõne ametniku suvast. Kedagi ei tohi määrata isoleeritusse, kuna tal puuduvad vahendid vajaliku teenuse ostmiseks.

Sügava ja raske liikumispuudega inimestele vajaliku isikliku abistaja teenuse osutamise kohustust Eesti seadusandlusega ei ole, võimalusel lubatakse seda osutada munitsipaalvõimudel. Liidu erilise tähelepanu all peab olema isikliku abistaja teenuse jõudmine riigi seadusandlusesse.

8. Abivahendid

Abivahenditega varustamine peab olema korraldatud lähtudes abivajaja nõudmistest ja vajadustest ning üldisest nõudlusest. Puudega laste, täiskasvanute ja pensionäride abivahenditega varustamine vajab tervikuna kontseptuaalset täiendamist-korrastamist. Vaja on arvestada reaalsete vajaduste ja võimalustega ning ette näha arengusuunad.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit vaatab oma arengukava üle vähemalt kord aastas ja vajadusel täiendab seda.

Arengukava on kinnitatud ELILi juhatuse koosolekul 17.03.2004

Lisa dokumendid