LISA 1

Eesti Puuetega Inimeste Koja

põhikiri

I Üldsätted

1.1. Mittetulundusühing Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi ühing), on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus.

1.2. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Puuetega Inimeste Koda (lühendatult EPIK) ning ühingu asukoht on Toompuiestee 10, 10137 Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Ühingu eesmärgiks on:

1.3.1 kaitsta puuetega inimeste inim-, kodaniku-, sotsiaalseid ning majanduslikke õigusi;

1.3.2. kaitsta oma liikmete ning liikmeskonna liikmete huvisid;

1.3.3. olla puuetega inimeste poliitika edendamise alaseks üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks;

1.3.4. soodustada võimaluste võrdsustamist kõigile vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele koostöös riigi valitsemis- ja võimuorganite, kodanikeühenduste, ärisektori institutsioonide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja esindustega.

1.4. Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.

II Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning ühingust väljaastumise ning väljaarvamise kord ja tingimused

2.1.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.

2.1.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmist taotlev isik peab olema kas üleriigiline puudespetsiifiline liit, ühing või selts, või maakondlik puuetega inimeste koda, mille põhikiri tagab, et puuetega inimesed ja pereliikmed või nende organisatsioonid moodustavad vähemalt 51% liikmeskonnast ning juhtorganitest.

2.1.3. Ühingu toetajaliikmeteks saavad olla juriidilised isikud, kelle peamine tegevusvaldkond on seotud puuetega inimestega või kes panustavad ühingu eesmärkide saavutamisse rahaliselt.

2.2. Ühingu liikmeks astumiseks esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse, põhikirja ja B-kaardi.

2.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus ühe kuu jooksul. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

2.4. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.

2.5. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:

2.5.1 kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;

2.5.2 on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;

2.5.3 ei ole viimase aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul või ühingu poolt korraldatud üritusel;

2.5.4 kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks´

2.6. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda juhatuse koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud asjas.

2.7. Juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

2.8 Ühingul sisseastumismaksu ja liikmemaksu ei ole.

III Liikmete õigused ja kohustused

3.1. Ühingu liikmetel on muude seaduses ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:

3.1.1 osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;

3.1.2 olla valitud ühingu organite liikmeks;

3.1.3 saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;

3.1.4 kasutada ettenähtud korras ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi.

3.2. Ühingu liige on kohustatud:

3.2.1 järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;

3.2.2 osalema ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku või juhatuse otsustega pandud kohustusi.

3.2. Ühingu toetajaliikmetel ei teki ühingu liikmeks olemisest ühingu ees varalisi õigusi ega kohustusi. Toetajaliikmed ei oma ühingu üldkoosolekul hääleõigust, nad võivad üldkoosolekul osaleda sõnaõigusega.

IV Üldkoosolek

4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, kus ühingu liikmel on üks hääl.

4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.2.1 põhikirja muutmine;

4.2.2 eesmärgi muutmine;

4.2.3 juhatuse liikmete ja juhatuse esimehe määramine ja tagasikutsumine;

4.2.4 revisjonikomisjoni liikmete määramine ja tagasikutsumine;

4.2.5 juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

4.2.6 ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;

4.2.7 muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3 Ühingu üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kolm korda aastas:

4.3.1 majandusaasta aruande kinnitamiseks;

4.3.2 juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon;

4.3.3 muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad

4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse igale liikmele kirjalikult, e-posti teel või ühingu kodulehe kaudu vähemalt neliteist päeva ette.

4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, võib juhatus selle sama päevakorraga kokku kutsuda teistkordselt. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate ühingu liikmete arvust.

4.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest ning seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.

4.7. Põhikirja muutmiseks on vajalik 3/4 ja eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ühingu üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolek.

4.8. Hääletamised viiakse läbi lahtiselt või salajaselt. Kui kasvõi üks ühingu liige soovib salajase hääletuse läbiviimist, viiakse hääletamine läbi salajaselt.

V Juhatus

5.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub vähemalt üksteist liiget, kellest neli esindavad liikumis-, kuulmis-, nägemis- ning vaimupuudega inimeste üleriigilisi liite, ühinguid või seltse, kolm üleriigilisi krooniliste haigustega inimeste liite, ühinguid või seltse ning kolm maakondlikke puuetega inimeste kodasid.

5.1.1. Kõik juhatuse liikmed, (välja arvatud juhatuse esimees) valitakse igaüks eraldi hääletusel kandidaatide hulgast, kes esindavad punktis 5.1. nimetatud ühingu liikmesorganisatsioone.

5.1.2. Juhatuse esimees, kes ei pea olema ühingu liikmesorganisatsiooni esindaja või liige, valitakse üldkogu poolt eraldi hääletusel.

5.1.3. Juhatuse esimees saab töö eest tasu määras, mis on õigustatud töö iseloomu ja ühingu põhikirjaliste eesmärkidega. Juhatuse liikmed töö eest tasu ei saa.

5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse neljaks aastaks.

5.3. Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.

5.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ning juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohalviibinud liikmete poolthäälteenamus. Juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas:

5.5.1 ühingu juhtimine üldkoosolekute vahelisel perioodil, seal hulgas tegevjuhi töölevõtmine ja tegevjuhi ettepanekul töötajate töölevõtmise kinnitamine;

5.5.2 ühingu liikmete arvestuse pidamine;

5.5.3 ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;

5.5.4 majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;

5.5.5 ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele.

VI Järelevalve

6.1. Ühingu tegevuse üle teostab järelevalvet üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

VII Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.

7.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.

7.2. Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

7.3. Ühingu likvideerimisel antakse allesjäänud vara üle samu eesmärke järgivale mittetulundusühendusele.

Mittetulundusühingu Eesti Puuetega Inimeste Koda põhikiri on kinnitatud üldkoosolekul ………… 2005.