LISA 1

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2004

Algus 01. jaanuar 2004. aasta
Lõpp 31. detsember 2004. aasta

Sisukord

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2004. aasta tegevusaruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Juhatuse deklaratsioon

Bilanss

Tulude-kulude aruanne

Rahavoogude aruanne (kaudsel meetodil)

Netovara muutuste aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused

Lisa 2. Maksud

Lisa 3. Pikaajalised finantsinvesteeringud .

Lisa 4. Põhivara

Lisa 5. Sihtfinantseerimine

Juhatuse allkirjad 2004. majandusaasta aruandele

Audiitori järeldusotsus

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2004. aasta tegevusaruanne

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu (edaspidi ELIL) tegevuse eesmärgiks on Eesti Vabariigi liikumispuudega inimeste ühishuvide eest seismine. Tegevuses juhindub Liit põhikirjast, tegevusprogrammist, EV Valitsuse poolt 1995.a. heaks kiidetud invapoliitika üldkontseptsioonist “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid”, Madridi deklaratsioonist ja Budapesti resolutsioonist ning muudest puuetega inimesi puudutavatest seadusandlikest aktidest. Tegevusprogrammi aluseks on liikumispuudega inimeste inimõigused, inimväärikus, teistsuguse aktsepteerimine.

2004. a prioriteetideks kujunesid:

1. Koostöö teiste Eesti Vabariigi puuetega inimeste organisatsioonidega (Foorum) ja valitsusorganitega (Koostöökogu).
2. Abivahenditele ja rehabilitatsiooniteenustele rahastamiseks lisavahendite taotlemine 2005. a riigieelarves. Suhtlemine võimuorganitega eesmärkide saavutamiseks.
3. Ligipääsetavuse tagamine – nii tehiskeskkonnale kui infole.
4. Kohtumised omavalitsusorganite esindajatega liikumispuudega inimesi puudutavates küsimustes.
5. Avalikkuse informeerimine liikumispuudega inimeste tegevusest ja probleemidest, suhtlemine pressiga.

2004. a tegevusaruande struktuur

1. Koostöö liikmesühingutega
1.1 Infovahetus
1.2 Koolitus
2. Koostöö teiste puuetega inimeste organisatsioonidega
2.1 Foorum
2.2 Ühiskoolitus
3. Koostöö seadusloome- ja valitsusorganitega
3.1 Koostöökogu
3.2 Foorumi lobitöö poliitikute seas
3.3 Järelepärimised
4. Rahvusvaheline koostöö
5. Projektitöö
5.1 Hasartmängumaksu Nõukogu poolt rahastatud projektid
5.2 Muud projektid
6. Avalikkusele suunatud tegevus

1. Koostöö liikmesühingutega

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu kuulub 26 organisatsiooni enam kui 2700 liikmega. Liikmete arvu vähenemine on tingitud ühingutes läbi viidud “inventuuriga” – nimekirjadest kustutati liikmemaksu mittetasunud inimesed ja suurtest eri puudeliike ühendavatest invaühingutest (Narva, Sillamäe) arvestatakse statistikat tehes vaid liikumispuudega inimeste ja nende pereliikmetega.

2004. aastal kutsuti kokku kaks üldkoosolekut:

30.04.2004 – kinnitati ELILi 2003. a aastaaruanne ja tegevusaruanne;

26.11.2004 – valiti ELILile uus 7-liikmeline juhatus järgmiseks kolmeks aastaks.

1.1 INFOVAHETUS

Kuigi ELIL kasutab oma liikmetega infovahetuseks mitmeid kanaleid – telefon, tavapost, e-post, kodulehekülg (kõigil ühingutel on interneti kasutamise võimalus), infoleht, ei saa infoliikumisega kaugeltki rahul olla. Seetõttu alustas Liidu juhatus 2003. a sügisel ja jätkas 2004. aastalKÜLASKÄIKE ÜHINGUTESSE, et kohapeal ära kuulata juhtkonna ja liikmete mured-probleemid ning võimalusel kaasa aidata lahenduste leidmisel. ELILi juhatust huvitab kuidas sujub koostöö omavalitsuste ja kohalike puuetega inimeste kodadega ning milline on sisuline töö ühingutes.

Jaanuaris külastati Lääne-Harjumaa IÜ-d (vestlusringis olid lisaks ühingu liikmetele Keila linnapea, kohaliku koja esinaine ja tegevjuht); Nissi IÜ-d (osalesid vallavanem ja sotsiaal- osakonna juhataja); Läänemaa IÜ-d (kohtumisest võtsid osa Haapsalu abilinnapea, kohaliku koja esimees ja sotsiaalmaja direktriss).

Märtsis külastati Järva LISi liikmeid (osalesid lisaks Paide abilinnapea, Paide sotsiaalosakonna juhataja, maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja, kohaliku koja esimees ja Kesk-Eesti Arengukeskuse kaks töötajat); Rapla LISi liikmeid (kohtumisel osalesid vallavalitsuse sotsiaalnõunik ja kohaliku koja esimees).

Aprillis külastati Jõgevamaa LIÜ-d (osalesid linnavalitsuse sotsiaalspetsialist ja kohaliku koja esinaine); Rakvere LIÜ-d ja Viru Valeret (osalesid Rakvere abilinnapea, sotsiaalhooldusspetsialist ja kohaliku koja esinaine) ning Tapa LIÜ-d (osa võttis ka sotsiaalosakonna juhataja).

Mais külastati Tõrva PILi (osalesid linnapea, abilinnapea, Helme ja Põdrala vallavanemad ja Valga PIKi esimees); Valga LISi (osalesid abilinnapea ja kohaliku koja esimees); Otepää IÜ (vestlusringis osales sotsiaalosakonna juhataja). Valgamaa maakonnalehes ilmus külaskäigust inspireeritud lugu “Puuetega inimesed peavad oma õiguste eest seisma”.

Põhiprobleemid on ligipääsetavuse, hariduse ja tööhõivega ning teenused on halvasti kätte- saadavad. Invatransport on maapiirkondades olematu. Probleemid abivahendite kättesaadavusega on maakonniti rohkem või vähem teravad. Omavalitsuste suhtumises on näha tendents paremuse suunas, üha enam on arengukavades arvestatud puuetega inimeste ja nende lisavajadustega. Sotsiaalvaldkond tervikuna ei kuulu kuskil prioriteetide hulka. Koostöö omavalitsustega hinnati enamikes ühingutes heaks. Jõgevamaa LIS on maakonnas ainuke organisatsioon, kes pole kohaliku koja liige. Esimehe jutu järgi peavad nad end rohkem spordiklubiks kui ühinguks traditsioonilises mõttes. Selline määratluse ebaselgus tekitab palju probleeme. Ühingul jääb täitmata üks oma põhifunktsioone – olla informeerija ja kompetentsikeskus oma piirkonna liikumispuudega inimestele. Sellega on nad ära teeninud nii sotsiaalosakonna kui ka PIKi pahameele, kuna ühing pole ei survegrupiks ega ka koostööpartneriks omavalitsusele. Ühingu liikmed peaksid kindlasti juurdlema selle üle, kas nende ühing täidab põhikirjalisi funktsioone. Kui ei, siis tuleb organisatsioonis muudatusi ette võtta.

Peale külastusi saadab ELILi juhatus märgukirjad omavalitsustele, kus juhib tähelepanu lahendamist vajavatele probleemidele, pakub lahendusi ja koostööd. Juhatuse visiite kajastati Infolehes nr 22.

INFOLEHT ilmub 2004. a tavapäraselt neli korda iga kvartali viimasel kuul. Leht avaldab teavet Liidu ja liikmesühingute tegevusest, kajastab liikumispuudega inimeste ja nende organisatsioonide probleeme, teeb kokkuvõtteid Foorumi ja Koostöökogu tööst, koolitustest, tutvustab sotsiaalpoliitikat meil ja mujal.

Infoleht ilmub HMN projektiraha toel ja jätkub sellise rahastamisega ka 2005. aastal.

KODULEHEKÜLG internetis on Liidul aastast 1999. ELILi veebileht asub aadressil www.elil.ee. Kuigi veebilehte täiendati ja kaasajastati (lisandusid uued lingid, muutus kujundus), on probleemiks ikkagi kodulehekülje võimaluste vähene ärakasutamine nii püsi- kui operatiivinfo vahendamisel. Puudub küllaldane ingliskeelne info, mis ELILil kui FIMITICi liikmel kindlasti olema peaks. 2004. aastaks saime veebilehele projektitoetust, mis võimaldab veebimeistri töö mõningast tasustamist. Veebilehe täiendamine ja hooldus jätkub projektiraha toel ka 2005. a.

e-KIRJAVAHETUS on kiireim viis info edastamiseks. Kasutusel on oma meililist. Liidu juhatus püüab võimalikult kiiresti vajaliku teabe alla saata, probleemiks on kujunenud tagasiside. Selleks on mitmeid põhjusi: ühingu juhil pole isiklikku arvutit, oma ühingu või kohaliku koja arvuti juurde ei satuta iga päev, sageli on arvutid vananenud – lisad ei avane, esineb arvutirikkeid, aga ka oskus arvutit käsitleda jätab soovida. Põhiprobleem – kirjades küsitud probleemide, arvamuste jne kohta pole kas aega, ei viitsita või ei osata vastata. Nii jääbki tagasiside sageli saamata.

Infovahetuseks on leitud aega ühistel kokkusaamistel, kus peale põhiteema või –tegevuse on alati leitud pooltund või tund operatiivinfo edastamiseks (üldkoosolek, koolitused, õppe- ja puhkelaager).

1.2 KOOLITUS

2004. a toimusid järgmised liikmesühingute juhtide/aktivistide koolitused:

1. “Läbipõlemise ennetamine”

17.01.04, Tallinn, Endla 59, koolitaja psühholoog-nõustaja Margot Delski.
Koolitusel osales 26 inimest, rahastaja HMN.
Koolituse programmis oli:

1. Eneseväärtustamisharjutused
2. Enesekindlus ja selle saavutamine
3. Uskumused, mis aitavad eluga paremini toime tulla
4. Enesekehtestamine. Praktilised harjutused

Tulemuslikkus : õpetati, kuidas toime tulla pingelise töö ja isikliku eluga, vältida tööstressi, ennetada nn. läbipõlemissündroomi, õppida paremini tundma oma sisemisi ressursse, luua hästi toimivat meeskonda. Nõuanded, mis aitavad eluga paremini toime tulla, on kirjas Infolehes nr 21.

2. Tööhõive ja juhtumikorraldusmeetod

30.04.04, Tallinn, Endla 59, lektor E. Kiviselg Tööturuametist
Koolitusel osales 42 inimest, rahastas HMN

Informeeriv koolitus . Tulevikus kujuneb puuetega inimeste tööhõive probleemide lahendamiseks peamiselt nn juhtumikorraldusmeetod. Selle kandvaks ideeks on põhimõte lahendada juhtum algusest lõpuni ühe isiku – juhtumikorraldaja – poolt. Eesmärgiks on arendada ja parandada inimese toimetulekut ning vältida sotsiaalsete probleemide, sh töötuse, tekkimist ja süvenemist. Klienditööd korraldatakse tööturuametite kaudu. Eelkõige hinnatakse kliendi vajadusi, soove, ressursse, sõnastatakse probleemid, püstitatakse eesmärgid ja planeeritakse tegevus. Tööturuametitesse on juba tööle asunud 17 juhtumi- korraldajat üle Eesti. Kõige olulisem on võrgustiku koostöö. Vaja on positiivseid näiteid, et murda arvamust nagu oleks tegemist “taas ühe projektiga, mida on juba olnud kümneid ja mis pole midagi muutnud”.

3. Projekti “Perede, kus kasvab puudega laps, rehabilitatsioon” raames (rahastaja Hollandi Suursaatkond, projektijuht M. Aitsam) toimus ELILi ja Eesti Puuetega Laste Vanemate Liidu ühiskoolitus. Sihtgrupiks pered, kus kasvab puudega laps. Koolitus toimus Karaski Keskuses viiel korral (kokku 62 kursuslast) perioodil 11.11.2003-19.01.2004.

Tulemuslikkus: õpetati lastevanematele lapse kehalise, psüühilise ja sotsiaalse taluvuse, vastupidavuse tõstmise võimalusi, anti teadmisi kontrolli võimalustest jõukohasuse küsimustes. Õpetati vanematele, kuidas anda järk-järgult tervise eest hoolitsemine üle lapsele, sest see on ja jääb üheks tema enda eluvastutuse osaks.
Tagasisides rõhutati selliste koolituste järjepidevuse vajalikkust. Ühekordne koolitus jääb väheseks.

4. Rootsi ABF Värmland ja Eesti AHL poolt läbi viidud kursused:
“Kohaliku koolituse organiseerimine” 04.02.-06.02.2004 Tallinn, hotell “Susi”;
“Koolituse korraldamine ühingus” 07.02.-08.02.2004 Tallinn, hotell “Susi”.
Ühiskoolitus vaegkuuljatega: grupis 15-17 inimest ELIList ja 15 Eesti Vaegkuuljate Ühingust. Rahastaja Olaf Palme Fond Rootsis.

Koolituse eesmärk:

• suurendada inimeste motivatsiooni ja laiemat haaratust koolitustesse, st veenda ühinguid koolituse tähtsuses ja õpetada seda korraldama;
• tähtsustada koolitust kohalikul tasandil, st teadvustada, mida tähendab koolitus ühingu arengule;
• anda oskusi kohalikul tasandil koolituse organiseerimiseks, st anda õpetust, kuidas on parem koolitusi korraldada nii, et ühingu probleeme saaks selle läbi lahendada.

Tulemuslikkus: praktiliselt kõik kursuslased andsid oma grupitöödes koolituse tulemustele kiitva hinnangu ja pidasid koolituse käivitamist oma ühingus vajalikuks. Nenditi, et mida teadlikumad on ühingu liikmed, seda tugevam on ühing.
Rootsi koolitusest ilmus ülevaatlik artikkel Infolehes nr 21.

2. Koostöö teiste puuetega inimeste organisatsioonidega

2.1 FOORUM

Peale 26.09.03 toimunud kohtumist sotsiaalministriga, kus otsustati moodustada Koostöö- koda puuetega inimeste probleemide lahendamiseks, tehti ELILi poolt ettepanek Pimedate Liidule, Kurtide Liidule, Vaimupuudega Inimeste Tugiliidule ja EPI Kojale moodustada ühiselt esindus (Foorum) osalemiseks Koostöökojas.

2004. a on toimunud 9 protokollitud Foorumi koosolekut. Peamised arutluse all olnud teemad on olnud:

• 2005.a. riigieelarvega seonduv (abivahendite ja rehabilitatsiooni rahastamine)
• Foorumi strateegia ja taktika 2004. aastaks
• Puuetega inimeste päeva tähistamine 03.12.04
• Aktsioonide plaan sügiseks, kui Foorumi seisukohad jäävad 2005. a riigieelarve eelnõus arvestamata
• Kohtumine Eesti Raadio juhatuse esimehe M. Allikmaaga puuetega inimestele mõeldud saate taastamiseks Vikerraadios
• Kohtumine Sotsiaalkindlustusameti esindajatega arutamaks rehabilitatsiooniteenuse kui riikliku sotsiaalteenuse praktilist käivitumist 2005. a
• Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse eelnõu
• Vabariigi Valitsuse määrus rehabilitatsiooniteenuste loetelu, piirhindade ja maksi- maalse maksumuse kohta.

FOORUMI tegevuse tulemused 2004. a.
Rahaliselt mõõdetavad:

1. 2005. a riigieelarvesse täiendavalt 6 miljonit abivahenditele ja rehabilitatsiooniteenustele
2. 2004. a lisaeelarvest 1,5 miljonit abivahendite järjekordade likvideerimiseks
3. Hasartmängumaksust juurde 1,0 miljonit võrgustiku rahastamiseks

Kokku 8,5 miljonit krooni.
Rahaliselt mittemõõdetav:

1. Koostöö, Foorumi üksmeelne tegutsemine eesmärgi nimel;
2. Foorumi suutlikkus väärikalt puuetega inimeste huve kaitsta, esitada argumenteeritud nõudmisi, jääda lõpuni nõudmistele kindlaks;
3. Saadud kogemused tööga edasiminekuks;
4. Avalikkusele puuetega inimeste probleemide selgitamine.

Omamoodi kokkuvõtteks kujunes Foorumi tööle EPI Koja poolt organiseeritud rahvusvahe- lise puuetega inimeste päeva tähistamine 03.12.2004. Teiste hulgas andsid hinnangu möödunud aastale ELILi juhatuse esimees A. Leemets ja ELILi aktivist S. Falkenberg.

2.2 ÜHISKOOLITUS

Inimestega EestiVaegkuuljate Ühingust toimus ühiskoolitus:
“Kohaliku koolituse organiseerimine” 04.02.-06.02.2004 Tallinn, hotell “Susi”
“Koolituse korraldamine ühingus” 07.02.-08.02.2004 Tallinn, hotell “Susi”
(Vt. p.1 Koostöö liikmesühingutega 1.2 KOOLITUS)

3. Koostöö seadusloome- ja valitsusorganitega

3.1 KOOSTÖÖKOGU (Foorum + ministeeriumide esindajad)
2004. a on toimunud neli Koostöökogu koosolekut:

Sotsiaalministeeriumi ettepanekul on võetud päevakorda:

• Hoolekande kontseptsiooni eelnõu
• PISTSi muutmise kontseptsioon (hooldajatoetuste üleminek kohalikele omavalitsustele)
• Sotsiaalse kaasatuse riiklik arengukava (esitamiseks Euroopa Komisjonile)
• Rehabilitatsiooniteenus
• Sotsiaalhoolekande seaduse (+ 5 seaduse) muutmise seaduse eelnõu

FOORUMI ettepanekul on võetud päevakorda:

• Riigieelarve 2004; 2005. a riigieelarve eelnõu
• Tehnilised abivahendid
• Invatransport
• Invakindlustuse idee tutvustamine
• Rehabilitatsiooniteenuse rahastamine 2004
• Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku rahastamine
• Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse töö reformimine

Ükski küsimus ei saanud 2004. a lõplikku lahendust, töö nimetatud kui ka uute probleemidega jätkub 2005. a.

Koostöökogu kogemused:

• Koostöökogu kui töövormi tunnustab positiivseks ka ministeerium
• Dialoogiga on alustatud, tulemusteni pikk tee
• Survegrupist edasi arvestatavaks partneriks
• Koostöökogusse on vaja saada omavalitsused
• Järjekindlus küsimuste lahendamisel viib sihile.

3.2 FOORUMI LOBITÖÖ POLIITIKUTE SEAS

Aprillikuus otsustas Foorum alustada mõjutustegevust poliitikute seas, et toetada sotsiaalministeeriumiga saavutatud kokkulepet abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuse rahastamise osas 2005. a riigieelarve eelnõus. Ministeerium esitas eelnõusse igati põhjendatud taotluse – 48 miljonit krooni abivahenditele ja 38 miljonit krooni rehabilitatsiooniteenusele, mis oleks taganud hoolekande kontseptsiooni käivitumise puuetega inimestele mõeldud osades.

Alates maikuust on Foorumi põhitöö olnud poliitikutega kohtumisteks materjalide ettevalmistamine, võrgustiku ja avalikkuse kursishoidmine toimuvaga. Kevadperioodil kohtuti Riigikogu sotsiaal- ja rahanduskomisjoni, samuti Hasartmängumaksu Nõukogu esimehega. Rahastamist arutati rahandusministeeriumi esindajatega. Kõikjal kinnitati probleemidest arusaamist, rõhutati selgitustöö vajalikkust otsustajate seas, kuna puudega inimeste vajadustega arvestamine eelarve koostamisel eeldab poliitikute tahet.

Kohtumistel esitatud kirjalik pöördumine sisaldas viit nõudmist :

1. peatada sotsiaalse kaitse kulutuste protsendi vähenemine SKP-st, tagada selle kasv;
2. puuetega inimeste igakuiseid toetusi ei tohi enne vähendada, kui on garanteeritud teenused ja nende kättesaadavus;
3. abivahenditele 2005. a riigieelarvesse 50 miljonit krooni;
4. rehabilitatsiooniteenusele 2005. a riigieelarvesse 38 miljonit krooni;
5. puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku jätkusuutlikkuse tagamiseks taastada hasartmängumaksu seaduses kindel protsent.

Septembris lisandus nõue 8 miljonile kroonile 2004. a lisaeelarvest abivahendite soetamise ja laenutamise doteerimiseks.
Septembris lisandus võitlus 2004. a lisaeelarvest vahendite saamiseks abivahenditele.

09.09.04 – kirjad kõikidele parlamendis esindatud erakondade esimeestele (Res Publica, Reformierakond, Rahvaliit, SDE, Isamaaliit, Keskerakond). Eesmärgiks kohtuda ja saavutada parlamendi toetus Foorumi nõudmistele 2005. a riigieelarve eelnõus. Kohtumine leidis aset 21.09.04, järgnes pressikonverents.

13.09.04 – kiri EV peaministrile ettepanekuga kohtumiseks. Eesmärgiks saada valitsuse toetus Foorumi nõudmistele 2005. a riigieelarve ja 2004. a lisaeelarve eelnõus. Kohtumine toimus 27.09.04, kohal viibis ka sotsiaalminister.

29.09.04 – kiri kõigile RK rahandus- ja sotsiaalkomisjoni liikmetele + kõigile parlamendi- fraktsioonide esimeestele. Eesmärgiks põhjendada 2004. a lisaeelarvest 8 miljoni krooni eraldamise vajadust abivahenditele.

01.10.04 – kiri pea- ja sotsiaalministrile, kus Foorum avaldas nördimust, et sotsiaalministri vastus valitsuse lubadusest 2005. a eelarve osas ei sisaldanud ridagi lisaeelarvest rahade saamise võimaluse kohta abivahenditele.

20.10.04 – kiri pea-, rahandus- ja sotsiaalministrile + koalitsioonifraktsioonide kõigile liikmetele. Eesmärgiks saavutada enne lisaeelarve 3. lugemist muudatusettepaneku tegemine 8 miljonile kroonile abivahendite doteerimiseks.

Kõikidest kohtumistest informeeriti avalikkust pressiteadetega, 13. oktoobri piketiähvardus leidis laialdast kajastamist kirjutavas meedias.

Lobitöö kogemus:

• ühenduses peitub jõud – Foorumisse kuuluvate organisatsioonide üksmeelne tegutsemine eesmärgi nimel. Ühine töö kohtumisteks ettevalmistumistel, asjade üle vaidlemine koosolekutel, koostöökogus ja poliitikutega kohtumisel ühise platvormiga esinemine;
• aasta on andnud väärtuslikke kogemusi, mis lisavad enesekindlust alustatud töö jätkamiseks. Läbirääkimistel poliitikutega suutis Foorum käituda arvestatava poolena, esitada selgeid ja argumenteeritud nõudmisi, lõpuni nendele kindlaks jääda;
• lobitöö käigus poliitikutega suutis Foorum puuetega inimesi ja nende probleeme avalikkuse ette tuua rohkem kui eelnevatel aastatel – pressiteated, ajakirjanduses ilmunud artiklid ja vastukajad, esinemised erinevates televisiooni- ja raadio- programmides;
• murelikuks teeb inimeste nappus, kel oleks aega, suutlikkust ja tahet süüvida probleemidesse ja nendele lahendusi otsida. Vabatahtliku tööna, igapäevase põhitöö kõrvalt on seda ka raske nõuda. Mure, et tegijad väsivad.

3.3 JÄRELPÄRIMISED

Eestis hakkas alates 01.05.04 kehtima Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/85/EC, mille järgi EL liikmesriigid peavad tagama, et linnapiirkonna bussid peavad olema ligipääsetavad väiksema liikumisvõimega reisijatele, sh puuetega inimestele. ELIL tegi koos Eesti Pensionäride Ühenduse, Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Puuetega Laste

Vanemate Liiduga järelpärimise seoses Tallinna Autobussikoondise AS poolt 20 liigendbussi ostmiseks korraldatud riigihanke tulemustega. Riigihanke võitis Volvo, kes toob Tallinna 15 kõrget ja vaid 5 madala esiosaga liigendbussi vaatamata Scania soodsale pakkumisele 20-le madala esiosaga bussile. 06.09.04 pöördumine oli adresseeritud Tallinna Linnavolikogu esimehele M. Maripuule ja Tallinna linnapea E. Savisaarele.

Väljavõtted vastustest:
Maret Maripuu , Tallinna Linnavolikogu esimees (11.10.04): “Kahjuks puudub Tallinna Linnavolikogul pädevus riigihanke tulemuste tühistamiseks, bussihanke üle andmiseks Scania CV AB-le või uue riigihanke välja kuulutamiseks. Kuigi antud riigihange on teostatud juriidiliselt korrektselt, soovitan tulevikus sarnaste hangete läbiviimisele kaasatavatel inimestel pöörata enam tähelepanu väiksema liikumisvõimega inimeste huvidele.”

Edgar Savisaar , Tallinna linnapea (30.09.04): “Leiame, et riigihange oli korraldatud vastavuses Riigihangete seadusega ja lepingu sõlmimisel oli tegemist soodsama lepinguga.”

07.10.04 pöördus Liit Tallinna Sadama AS poole, kuna elektriliste ratastoolidega reisijatel on D-terminalis ebamugav läbida passikontrolli, sest koridor kabiinide ees on kitsas ja manööverdamiseks suurele toolile ebamugav. Samuti juhtisime tähelepanu vajaliku kandejõuga trepitõstuki, mida saaks kasutada elektrilise ratastooliga reisija, paigaldamise järele.

I. Berezini (reisijate teenindusosakonna juhataja) vastusest: “Jagame Teie muret liikumis- puudega inimeste passikontrolli läbimisel D terminali pealemineku tsoonis ning 8. kai galerii trepitõstuki kasutamisel. Ümberehitustööde teostamine ülalnimetatud kitsaskohtade kõrvaldamiseks on planeeritud 2005.aastaks.”

4. Rahvusvaheline koostöö

09.07.04 – FIMITICi ja ELILi juhatuste kohtumine, peale lõunat FIMITICi ja Eesti-Läti-Leedu ühisseminar.
Juhatuste kohtumisel huvitas külalisi ELILi kui üleriigilise invaorganisatsiooni roll Eestis, invapoliitika arengust ja väljakutsetest Eesti ühiskonnas. Viimasest teemast oli kõnelemas
S. Sõmer Sotsiaalministeeriumist.
Päeva resümee FIMITICi presidendilt M. Stiglicilt:

• võidelda tuleb igasuguste diskrimineerimisilmingute vastu;
• lobitööd teha igasugusel tasandil;
• puudelisus tuleb eraldi suruda EL põhiseadusesse;
• FIMITIC ootab oma liikmetelt aktiivsust – infot oma tegevusest;
• lokaalsetele probleemidele kandepinna saamiseks võib pöörduda FIMITICi poole;
• kohtumise materjalid pannakse kohe FIMITICi veebilehele tutvumiseks.

FIMITICi juhatuse viibimisest Tallinnas ilmus pressiteade, toimus pressikonverents, sündmust kajastati televisioonis ja ajakirjanduses, ülevaade ilmus Infolehes nr 23.

30.01.04 Soome Invalidiliitto ja ELILi ümarlaud. Sõsarorganisatsioonide vahel on pidev kontakt ja infovahetus. Ümarlaual arutati koostöö vajalikkust ja jätkumist. Meie pool on raskustes konkreetsete initsiatiivide ülesnäitamisel, kuigi koostöö otstarbekuse ja vajalikkuse üle ei kahtle keegi. Eesti poole soovid koostöö jätkamiseks on praktilist laadi, kus oleks ühendatud nii teoreetiline kui ka praktiline pool. Tegevjuht otsustati saata Invalidiliittosse töövisiidile kogemuste omandamise eesmärgil.
Ümarlaud leidis kajastamist Infolehes nr 21

03.-04.06.04 Liidu tegevjuht A. Lõoke viibis Invalidiliittos paaripäevasel koolitusel. Teemaks organisatsioonitöö, mõjutustegevus nii kohalikul kui riigitasandil, informeerimine. Olulisemad tähelepanekud:

• olulisim on tegusate ja innukate inimeste leidmine juhatusse. Liidu hästi toimiv ja tulemusele orienteeritud juhatus on malli võtmise kohaks kohalike ühingute juhatustele;
• Soomes on ühingute põhikirjad ühesugused, see annab turvatunde, et kõigil on tegevuses samad eesmärgid;
• liidu juhatuse tegevus peab olema läbipaistev, hea on korraldada pressikonverentsi- laadseid infopäevi, kus küsimused esitatakse juhatusele (või personaalselt juhatuse liikmetele) juba varem, et anda ettevalmistusaega vastamiseks. Samasugune aruandluskohustus laieneb ka tegevtöötajatele;
• noorte vähesuse üle ühingutes ei maksaks suurt probleemi teha – on normaalne, kui noored oma teatud eluetapil leiavad rakendust mujal – noorte huviala- ja spordi- ringides, klubilises töös vms. Tuleb aeg, kus nad liituvad soovi korral ühingutega;
• olulisim töö on mõjutustegevus, meie liidu tegevust Foorumi raames peeti ainu- õigeks. Vaid aruka tegutsemisega survegrupina oma liikmeskonna huvide kaitsmisel võib saavutada ühiskonnas positsiooni, mida aktsepteeritakse;
• eesmärgiks peab olema ühingutest samasuguse survegrupi saamine mõjutamaks elu omavalitsuste tasandil. Survegrupist peab kujunema koostööpartner võimu- ja valitsusorganitele;
• vastastikusel informeeritusel (nii liidusiseselt kui ka eri puudeliikide liitude vaheliselt) on keskne roll mõjutustegevuse õnnestumisel. Üksnes meilitsi liikuv info jääb ühekülgseks, vaja on korraldada rohkem kokkusaamisi, et inimesed saaksid mõtteid vahetada ja olulised teemad selgeks vaielda.

Õppesõidust ilmus ülevaade Infolehes nr 22

Rootsi ABF Värmland
“Kohaliku koolituse organiseerimine” 04.02.-06.02.2004 Tallinn, hotell “Susi”
“Koolituse korraldamine ühingus” 07.02.-08.02.2004 Tallinn, hotell “Susi”
(Vt. p.1 Koostöö liikmesühingutega 1.2 KOOLITUS)

19.04.04 – Islandi Füüsiliste Puuetega Inimeste Liidu Sjalfsbjörg esindajate visiit Tallinna meie liidu ja liikumispuudega inimeste olukorraga tutvumiseks. Tutvuti Tallinna tegevus- keskusega ja vahetati informatsiooni ümarlauas. Külastati Astangu Keskust ja päevakeskust “Käo”. Külalistele tehti Tallinna vaatamisväärsusi tutvustav ekskursioon.
Visiiti kajastas Infoleht nr 22.

Leedu Füüsiliste Puuetega Inimeste Liit
Läti Liikumispuudega Inimeste Liidu esindaja “Pontes”

09.07.04 – FIMITICi ja Eesti-Leedu-Läti ühisseminar Tallinnas

Leedut esindasid Z. Valaityte, V. Kazlauskaite ja I. Chiuni, kes andsid ülevaate puuetega inimeste olukorrast Leedus. Puuetega inimeste arv kasvab, see on saamas teravaks sotsiaalseks probleemiks. Koguarvust on 74,3% I ja II invaliidsusgrupiga. Suurimaks probleemiks on madal tööhõive puudega inimeste seas. Riik toetab puuetega inimeste liite riigieelarvest ja meie mõistes väga suurelt, see teeb võrgustiku elujõuliseks.

Lätit esindasid D. Dadzite ja I. Shatkovska. Lätis algas avalik debatt puudelisusest ja sellega kaasnevatest probleemidest alles peale taasiseseisvumist. Puude mõiste pole seni selgeks räägitud. Invaliikumine on väga killustunud ja suhteliselt nõrk, ka pole sellest kujunenud survegruppi valitsuse mõjutamiseks, kes peab puudega inimesi suhteliselt marginaalseks sotsiaalseks rühmaks. Tööhõive probleem samuti terav, rehabilitatsiooniteenus vähe kättesaadav.

5. Projektitöö  

5.1 HASARTMÄNGUMAKSU NÕUKOGU POOLT RAHASTATUD PROJEKTID

2004. aastal saadi HMN poolt finantstoetust läbi EPI Fondi viiele projektile.
I Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu INFOLEHT
Ilmub aastas 4 korda kvartali viimasel kuul tiraažiga 500 eksemplari.
Projektile on seatud neli peaeesmärki:

1. Avaldada teavet ELILi ja ELILi liikmesühingute tegevusest.
2. Kajastada puuetega inimeste probleeme, anda teavet sotsiaalpoliitikast (sh Foorumi ja Koostöökogu tööst), tutvustada puuetega inimesi puudutavaid seadusakte.
3. Anda ühingute liikmetele võimalus artiklite avaldamiseks.
4. Kujundada positiivset avalikku arvamust puuetega inimestest.

Infoleht täitis oma programmilised eesmärgid, enam tuleb ergutada ühingute juhtide ja liikmete omaalgatust lehes mitmesuguste probleemide tõstatamisel ja diskussioonide alustamisel. Rohkem võiks olla ka tulevikku suunatud arutelusid – millisena tahame näha perspektiivis oma võrgustikutööd ja Liidu rolli selles.

Igal juhul on projekti jätkamine 2005. a paberkandjal vajalik. Kuigi Infoleht ilmub ELILi kodulehel ka elektrooniliselt, pole internetile täna veel kaugeltki kõigil juurdepääsu ega ka arvuti kasutamise oskust.

II Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu veebileht www.elil.ee

Kodulehe külastatavus on kasvanud, lisandunud on uued rubriigid, võimalus vahetult lehelt printida ja tagasiside meile saata. Täienenud on lingikogu ja lehe välisilme. Veebimeister otsib pidevalt uusi võimalusi lehe mugavamaks kasutamiseks.

III Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu koolituspäevad Karujärvel Saaremaal

Õppe-puhkelaager Karujärvel on traditsiooniline suveüritus, mis sel aastal 25.-27. juunini leidis aset juba 13. korda. Eesmärgiks oli peale koolituse aktiivse puhkuse ja suhtlemis- võimaluste pakkumine ligi kahesajale liikumispuudega inimesele ja nende pereliikmele.

Koolituslaager on ainuke nii suurearvulise osalejaskonnaga (sel aastal 196 osalejat) üleriigiline kokkusaamise koht, suvepäevi oodatakse ja hinnatakse osalejate poolt väga. Infot jagama ja koolitust läbi viima oli palutud esindajad Eesti Füsioterapeutide Liidust, analüüsiti psühholoogilisele testile (teemal enesehinnang) vastanute vastuseid ja saadi teada üht-teist huvitavat enese kohta. Lisandusid kultuuriüritused ja ekskursioonid.

Suvepäevade lõpetamisel tänati korraldajat, Saare Maakonna Invaühingut ja lahkuti lubadusega aasta pärast taas Karujärvel kohtuda.

Koolituspäevad leidsid kajastamist Infolehes nr 23 ja veebilehe pildigaleriis.

IV Liikumispuudega Inimeste Liidu 15. aastapäeva tähistamine

28.05.04 toimus pidulik aktus Rahvusraamatukogus, kus tehti kokkuvõtteid saavutatust, räägiti organisatsiooni rollist ühiskondlikus elus ja barjäärivaba ühiskonna loomise eest. Peeti meeles tegijaid invaliikumise algusaegadest ja tublisid tänasel päeval. Õnnitlema saabus sotsiaalminister, kolleegid-sõbrad sõsarorganisatsioonidest, kokku oli pidulisi 60-70.

Sündmusest läks välja pressiteade, Kanal2 näitas lõiku õhtustes uudistes, Infolehes nr 22 ilmus mitu mälestustele pühendatud artiklit.

V Traumajärgsete noorte kohanemiskursus

06.-08.08.2004 toimus Karaski Keskuses juba kolmas kohanemiskursus (esimene oli 2002.a) traumajärgsetele noortele. Seekordsetel kursustel osales 23 puudega inimest ja nende pere- liiget. Kursuste eesmärgiks on tagada võimalikult kohene sotsiaalne rehabilitatsioon äsjainvaliidistunud inimestele ja nende peredele. Toimus psühholoogiline nõustamine, tutvustati isikliku abistaja teenust, invaabivahendeid, õpetati ratastoolisõitu. Selle koolituse eripäraks on, et projekti teostajad/lektorid on kriisiolukorrast väljatulnud ratastoolis või liikumispuudega noored, kelle isiklik eeskuju eluga toimetulekul on julgustav.

Peale koolitust viidi läbi küsitlus kursuste õnnestumise ja teemade, mida edaspidi käsitleda, kohta. Kursused on väga vajalikud ja neid soovitakse läbida jätkuvalt.

VI ELILi liikmesühingute juhtkondade koolitus

2004.a. toimusid järgmised liikmesühingute juhtide/aktivistide koolitused:

1. “Läbipõlemise ennetamine”
17.01.04, Tallinn, Endla 59, koolitaja psühholoog-nõustaja Margot Delski.

2. Tööhõive ja juhtumikorraldusmeetod
30.04.04 Tallinn, Endla 59, lektor E. Kiviselg Tööturuametist
(vt. p.1 Koostöö liikmesühingutega 1.2 KOOLITUS).

5.2 MUUD PROJEKTID  

“Sotsiaalpsühholoogiline rehabilitatsioon liikumispuudega inimestele” ja jätku- kursus samal teemal – projektid esitati otse HMN-le ja mõlemad leidsid rahastuse.
Wsimene viidi läbi novembris Karaski Keskuses ja teine viiakse sealsamas läbi 2005. a jaanuaris. Projektijuht on ELILi juhatuse liige K. Neering.

“Liikumispuudega inimeste elukvaliteedi parandamine füsioteraapia abil”
Projekti viis läbi (01.01.-31.05.04) Eesti Füsioterapeutide Liit, sihtgrupiks liikumispuudega inimesed üle Eesti, projekti partneriks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit.

Eesmärgiks oli parandada liikumispuudega laste ja täiskasvanud inimeste igapäevaelus vajalike tegevustega hakkamasaamist, toimetuleku taset, tööga hõivatust ning parandada elukvaliteeti. Suurendada puudega inimeste teadlikkust füsioteraapia olemusest ning õpetada neid füsioterapeudi poole pöörduma. Individuaalse füsioterapeutilise hindamise ja

nõustamisega tegeldi Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Jõhvis, Võrus, Saaremaal, Hiiumaal, Avinurmes. Nõustati ja juhendati 250 liikumispuudega inimest.

EQUALi projektikonkursi raames esitati neli projekti, ühes ELIL kui taotleja ja kolmes ELIL kui partner:

1. “Füüsiliste puuetega noorte kaasamine infoühiskonna arendamisse” – taotleja ELIL
2. “Puuetega inimeste sotsiaalteenuste süvalaiendamine ja hoiuteenuse väljatöötamine Eestis” (taotleja Lääne-Virumaa PIK, ELIL partnerina);
3. “Puudega inimeste infokeskus” (taotleja Tallinna LIÜ, ELIL partnerina);
4. “Õppiva ja ettevõtliku kogukonna eest” (Tartu Ülikool, ELIL partnerina).

Projektid ootavad rahastamisotsust 2005. a jaanuaris.

6. Avalikkusele suunatud tegevus

18.02.04 toimus Radisson SAS hotellis ELILi tänuüritus AASTA TEGU 2003, kus tunnustati ja tänati heategijaid toetuse ja abi eest möödunud aastal. Tervituseks said sõna Riigikogu liikmed M. Treial ja M. Maripuu. Ettekanded olid S. Kõllamehelt (hariduse omandamisest), M. Nukkalt (Händikäpa ekstreemsetest ettevõtmistest), K. Viisimaalt (tagasiteest tööellu), J. Kingult (iseendale tööandja olemisest) ja H. Lumilaiult (süstamatkast Leedumaal).
Mitmesuguste heategude eest tänati A. Raudkivi, M. Luksi, I. Lindit, L. Maed, M. Jürgenit, Neiser Grupp AS, MTÜ Värkstuba jpt.
Avalikkust teavitati ürituse toimumisest pressiteatega. Kohal oli Kanal 2 võttegrupp, õhtustes uudistes anti ülevaade toimunust. Infolehes nr.21 on sündmusest artikkel ja Liidu koduleheküljel on toimunud üritusest väljapanek pildigaleriis.
15.01.04 avaldati pressiteade “Puuetega lastele tehakse liiga”, milles juhiti tähelepanu laste rehabilitatsiooniteenuste raskele kättesaadavusele.
26.11.04 ilmus pressiteade teavitamaks avalikkust ELILile uue juhatuse valimisest.

Foorumi raames avaldatud pressiteated:

12.05.04 - kohtumine Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe M. Treialiga ja Hasartmängumaksu Nõukogu esimehe I. Raudsega
18.05.04 - kohtumine rahandusministeeriumi ametnikega
01.06.04 - kohtumine Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe A. Lipstokiga
07.06.04 - kohtumine sotsiaalministri M. Pomerantsiga
08.09.04 - pressiteade piketi toimumise kohta 13.10.04
21.09.04 - kohtumisest parlamenti kuuluvate erakondade esindajatega
26.09.04 - toimuvast kohtumisest peaministriga
27.09.04 - toimunud kohtumisest peaministriga
01.10.04 - pressiteade piketist loobumise kohta
08.11.04 - 2004. a lisaeelarvest
17.11.04 – avati kunstnik Meelis Luksi maalide näitus Tallinna Puuetega Inimeste Tegevus- keskuses. Avamisel viibis peaminister J. Parts, sotsiaalminister M. Pomerants ja Tallinna abilinnapea D. Ingerainen. Avalikkust teavitati pressiteatega, massimeedia huvi näituse vastu oli suur, seda kajastasid TV3, Kanal 2, Vikerraadio, Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht ja kohalikud väljaanded. Näitus oli avatud aasta lõpuni. Külastatavus oli üllatavalt aktiivne.

Kokkuvõte

2004. a oli Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule töine. Kui Liidu üldkoosolekul 30.05.03 nenditi, et ELIL ei ole saavutanud ühiskonnas vajalikku kaalu sekkumiseks (liikumis)puudega inimeste probleemide lahendamisel riiklikul tasemel ja eesmärgiks seati koostöö taastamine erinevate puudeliitude vahel (Foorum), siis 2004. a on selles vallas toimunud suured muutused ja edasiminek. Foorumi raames tegeldakse aktiivselt puudega inimesi puudutavate probleemide koondamise ja analüüsiga, et Koostöökogu istungitel erinevate ministeeriumide esindajatega oleks võimalik omapoolseid läbimõeldud ettepanekuid teha. Avalikkusele suunatud tegevus on olnud aktiivne, saadud tagasiside positiivne. “Eelarvevõitluses” saavutatud väike võit on tõestanud, et sihikindlalt enda eest seistes võib saavutada mõndagi. 2004. aasta on andnud hea stardijoone järgmis(t)eks aasta(te)ks, sõltub meist, kuidas seda ära kasutada suudame ja oskame.

Tegevusaruande koostas Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu

tegevjuht Auli Lõoke
10.04.2005

Raamatupidamise aastaaruanne

Juhatuse deklaratsioon

Juhatus kinnitab lehekülgedel 15-24 toodud MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit 2004. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust.

Juhatus kinnitab, et:

1. raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistava nõuetega;
2. raamatupidamise aastaaruanne kajastab MTÜ finantsseisundit ja majandustulemust õigesti ja õiglaselt;
3. raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.2004 ja aruande koostamispäeva 10.04.2005 vahemikul;
4. MTÜ ELIL on jätkuvalt tegutsev.

Tallinnas, 10. aprillil 2005

Bilanss

korrigeeritud

__________________
Juhatuse liige

Tulude-kulude aruanne

korrigeeritud

_______________

Juhatuse liige

Rahavoogude aruanne (kaudsel meetodil)

korrigeeritud

________________

Juhatuse liige

Netovara muutuste aruanne

2002. aasta lõpuks moodustas eelmiste perioodide tulem 560 998 krooni ja aruandeaasta tulem 21 255 krooni. 2003. aastal korrigeeriti 2002. aasta tulemit seoses sidusettevõttesse OÜ Invaru tehtud finantsinvesteeringu väärtuse muutumisega (selgus OÜ-s teostatud aastaaruande auditi tulemusena). 2002. aasta tulemiks kujunes 19 069 krooni.

2004. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel korrigeeriti samuti eelmise perioodi tulemit seoses OÜ-sse Invaru tehtud finantsinvesteeringu väärtuse muutumisega ning 2003.a lõplikuks tulemiks jäi 28 125 krooni.

Aruandeperioodi tulemiks kujunes -128 036 krooni, mis võib hilisemalt siiski muutuda OÜ Invaru auditeerimise tulemusena. Netovara seisuga 31.12.2004 moodustas 525 560 krooni.

_____________
Juhatuse liige

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused

Üldpõhimõtted

MTÜ ELIL raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusest ning Eesti heast raamatupidamistavast.

Majandusaasta algas 1. jaanuar 2004 ja lõppes 31. detsember 2004. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud Eesti kroonides.

Algsaldode korrigeerimine

MTÜ ELIL osa OÜ-s Invaru oli MTÜ 2003. aasta majandusaruandes kajastatud OÜ Invaru auditeerimata 2003. a raamatupidamise aastaaruande andmetel. Auditeeritud andmed erinesid eelnevatest andmetest küll ebaolulisel määral, kuid MTÜ juhtkond pidas õigemaks korrigeerida MTÜ ELIL 2004. a raamatupidamisaruande algsaldosid.

Aastaaruande koostamisel tehtud korrigeerimised:

Ostjatelt laekumata arvete hindamine

Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest.

Finantsinvesteeringud

Investeering sidusettevõttesse OÜ Invaru on aastaaruandes kajastatud soetusmaksumuses, millele on liidetud kapitaliosaluse teel arvestatud kasum või kahjum.

Põhivara

Materiaalse põhivarana on arvele võetud olulise soetusmaksumusega ja üle ühe aastase eeldatava kasuliku kasutuseaga varad. Kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil. Kasutatav amortisatsiooninorm on 10%.

Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt. Immateriaalne põhivara kantakse kuludesse viie aasta jooksul. Bilansis on immateriaalne põhivara kajastatud jääkmaksumuses.

_______________
Juhatuse liige

Kohustused

Materiaalselt fikseeritavad, teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused on kajastatud bilansis. Mitmesuguste projektide läbiviimiseks laekunud, kuid aruandeaastal kasutamata summad kajastuvad bilansireal “Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest”.

Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest

Tulevaste perioodide tuludena sihtfinantseerimisest käsitletakse sihtfinantseerimist tegevuskuludeks ja projektideks. Tegevuskulude ja projektide sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist (st kasutatakse brutomeetodit).

Sihtfinantseerimise rahadest soetatud põhivara on arvele võetud ostuhinnas. Kulumi arvestamisel tehakse paralleelkanne, millega vähendatakse sihtfinantseerimise kohustust.

Tulud ja kulud

Tulud ja kulud on kirjendatud tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Tulud kirjendatakse raamatupidamises siis, kui müüdud toote või teenuse omandiõigus on üle läinud ostjale ja
MTÜ ELIL-l on tekkinud summale nõudeõigus.

MTÜ ELIL tegevus ei ole suunatud äritegevusele ja kasumitaotlusele, mistõttu on raamatupidamise kasumiaruande asemel koostatud tulude-kulude aruanne.

Lisa 2. Maksud

Maksude ettemaksed Maksuvõlad

______________
Juhatuse liige

Lisa 3. Pikaajalised finantsinvesteeringud

MTÜ ELIL sidusettevõtteks OÜ Invaru, mille põhitegevusala on sotsiaalteenuste osutamine.

OÜ Invaru asukoht: Tallinn, Lasnamäe 8.

OÜ Invaru osade turuväärtus ei ole usaldusväärselt määratav. MTÜ ELIL 2004.a majandusaasta aruandes kajastatud aruandeaasta kapitaliosaluse kahjumi arvestus põhineb OÜ Invaru 2004.a auditeerimata aastaaruande andmetel.

Auditeeritud OÜ Invaru 2003. aasta tulem erines esialgsest 35 593 krooni võrra, mistõttu ka MTÜ ELIL finantsinvesteering OÜ-sse Invaru vähenes 8 475 krooni võrra ja moodustas 2003. aasta lõpuks 600 660 krooni. Seoses sellega vähenes MTÜ ELIL 2003. aasta positiivne tulem esialgsest 36 600 kroonist 28 125 kroonile.

________________
Juhatuse liige

Lisa 4. Põhivara

Oluliseks maksumuseks, millest alates loetakse soetatud vara põhivaraks on soetusmaksumus alates 1 000 krooni.

Materiaalse põhivara amortiseeritakse lineaarselt 10 % aastas.

Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt kuni 5 aastat.

1 2003. a arvestati põhivaraobjektile Fax Canon ekslikult kulumit 80 kr rohkem kui oli tema soetusmaksumus. Seetõttu aruandeaastal selle varaobjekti mahakandmisel on põhivarade kulumi kogusumma 80 kr võrra suurem. Tulude-kulude aruandes sisaldub nimetatud summa real 4 „Muud tulud”.

Lisa 5. Sihtfinantseerimine

Seisuga 31.12.2003 kajastusid bilansis real “Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest” järgmised kohustused:

• Royal Netherlands Embassy rahastatud MATRA- KAP projekti jääk 18 097 krooni;
• Avatud Eesti Fondi rahastatud projekti “Liikumis- ja nägemispuudega inimesed teel Euroopa Liitu” jääk 595 krooni;
• Jääk 2002. a Sotsiaalministeeriumi rahastatud projektist 295 krooni;
• Avatud Eesti Fondi rahastatud Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi raames “Perspektives of People With Disabilities” kongressil osalemise katteks laekunud raha jääk 55 krooni.

Aruandeaasta tulude-kulude aruandes kajastuvad järgmised sihtfinantseerimise tulud ja kulud:

• Royal Netherlands Embassy rahastatud MATRA- KAP projekti tulu 31 227 krooni (tegelik laekumine 21 796 krooni).

Kulud vastavalt:
1) projekti üldkulu 18 464 krooni
2) töötasu ja maksud 12 763 krooni
Kulud kokku 31 227 krooni

________________
Juhatuse liige

• Avatud Eesti Fondi poolt rahastatud projekti „Eneseteostus 2004” tulu 5 476 krooni (tegelik laekumine 5 476 krooni).

  Kulud vastavalt:	1) projekti üldkulu	5 476 krooni
  	Kulud kokku	5 476 krooni

• Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud projekti „Sotsiaalpsühholoogiline rehabilitatsioon liikumispuudega inimestele” tulu 34 355 krooni (tegelik laekumine 34 355 krooni).

  Kulud vastavalt:	1) projekti üldkulud	27 956 krooni
  	2) töötasu ja maksud	6 399 krooni
  	Kulud kokku	34 355 krooni

• Eesti Puuetega Inimeste Fondi rahastatud projektide tulu 160 825 krooni (tegelik laekumine 258 852 krooni, sh tegevuskuludeks 98 027 krooni)

  Kulud vastavalt:	1) projektide üldkulud	120 016 krooni
  	2) töötasu ja maksud	40 809 krooni
  	Kulud kokku	160 825 krooni

Seisuga 31.12.2004 kajastuvad bilansis real “Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest” jääk Royal Netherlands Embassy rahastatud MATRA- KAP projektist 8 666 krooni ja teiste projektide jäägid 944 kr, kokku 9 611 krooni.

________________
Juhatuse liige

Juhatuse allkirjad 2004. majandusaasta aruandele

MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (edaspidi ELIL) juhatus on koostanud 2004. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.
MTÜ ELIL kinnitatud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori järeldusotsusest.
2004. a majandusaasta aruanne kinnitati MTÜ ELIL üldkoosolekul ___ ___________ 2005. aastal.

Audiitori järeldusotsus

Oleme kontrollinud lehekülgedel 15 kuni 25 esitatud MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2004, perioodi 01.01.-31.12.2004 tulude-kulude aruannet, rahavoogude- ja netovara liikumise aruannet ning aastaaruande lisasid. Raamatupidamise aastaaruande koostamine on ühingu juhtkonna kohustus. Meie ülesanne on anda auditi tulemustele tuginedes hinnang raamatupidamise aastaaruande kohta.

Sooritasime auditi kooskõlas Eesti Vabariigi audiitortegevuse eeskirjadega. Nimetatud eeskirjad nõuavad, et audit planeeritaks ja sooritataks viisil, mis võimaldaks piisava kindlustundega otsustada, ega raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi vigu ja ebatäpsusi. Auditi käigus oleme väljavõtteliselt kontrollinud tõendusmaterjale, millel põhinevad raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajad. Meie audit hõlmas ka raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete raamatu­pidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukohavõttu raamatupidamise aastaaruande esituslaadi suhtes tervikuna. Arvame, et meie audit annab piisava aluse arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta.

Sidusettevõtte OÜ Invaru aastaaruanne on auditeerimata, mistõttu MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2004. aastaaruandes kajastatud kapitaliosaluse kahjum võib erineda tegelikust.

Oleme seisukohal, et välja arvatud eelnevas lõigus kirjeldatud asjaolu ning sellest tulenev mõju aastaaruandele, kajastab Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusest lähtuvalt koostatud raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab 2004. aasta finantstulemuseks 128 036 krooni kahjumit ja bilansimahuks 31.12.2004 seisuga 555 221 krooni, olulises osas õigesti ja õiglaselt MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu majandusaasta kahjumit ja finantsseisundit seisuga 31.12.2004.

Tallinnas 10. aprillil 2005
Audiitorbüroo RKT

Tarmo Leheste
Vannutatud audiitor