Eesti Puuetega Inimeste Koja pressiteade
Puuetega inimesed jäetud hädavajalike abivahenditeta
Puuetega inimesed, keda on 10% elanikkonnast, on aasta lõpul ilma jäetud riigipoolsest toest abivahendite soetamisel ja laenutamisel.
Puuetega inimeste organisatsioonide esindus kohtus eelmisel nädalal sotsiaalministeeriumi esindajatega. Kohtumine ei toonud loodetud sõnumit abivahendite järjekordade likvideerimiseks vajalike vahendite eraldamisest selle aasta lisaeelarvest. Valitsus esitab lisaeelarve kolmandal lugemisel taotluse vaid 1,5 miljonile kroonile, mis on tühine võrreldes tegeliku vajadusega ega võimalda likvideerida 8 miljoni krooni suuruseks kasvanud järjekordi, mida taotles puuetega inimeste esindus. Mida on riigil öelda proteesi ootavale või olukorra sunnil ratastooli laenutamise eest täishinda maksvale inimesele?
Meile on sügavalt arusaamatu abivahendite rahastamise teema kujunemine poliitiliste läbirääkimiste ja prioriteetide teemaks, kus ei lähtuta 10% elanikkonna tegelikest vajadustest.
Kas Eesti riik ei peaks lõpuks hakkama tegelema toimiva ja stabiilse abivahendite rahastamise süsteemi loomisega? Kui rahvaasemikud lisaeelarve kolmandal lugemisel sellise pisku eraldamise seaduse tasemel vastu võtavad, siis tähendab see reaalsete inimeste hätta jätmist. Samas tähendab see 2005.a. riigieelarve abivahendite rea juurdekasvu nullimist ja uute järjekordade taastekke vältimatust.
Selleks, et tagada järgmisel aastal abivahenditele suunatud vahendite efektiivsem kasutamine arutati kohtumisel ka vajalike muudatuste sisseviimist ministri järgmise aasta abivahendite soetamist ja laenutamist reguleerivasse määrusesse. Ministeerium toetab puuetega inimeste nõuet abivahendite nimekirja laiendamiseks ja kaasajastamiseks. Mõlemad pooled peavad hädavajalikuks andmebaaside korrastamist, et hallata objektiivset infot ja teha sellele toetudes prognoose teenuse arendamise kohta tulevikus. Vaja on välja töötada miinimumnõuded teenuse ühetaoliseks üleriigiliseks kättesaamiseks jne. Vastavasisuline kahepoolne töö jätkub juba järgmisel nädalal.
Genadi Vaher, Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja: “Puuetega inimeste poolt on sel aastal tehtud palju tööd, et aidata kaasa abivahenditega seonduvatele probleemidele lahenduste leidmisel. On kohtutud teenuse pakkujatega, omavalitsuste töötajatega, kogutud ettepanekuid ja neist olulisemad esitatud ministeeriumile. On aeg jõuda reaalsete tegudeni, mis kajastuksid vastavates määrustes ja seadustes.”
Helve Luik,
Eesti Puuetega Inimeste Koja eestseisja
5169257
Lisainfo:
Auli Lõoke,
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
5293144; 6720223
elil@elil.ee
|