Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse koosolek

15.11.2007
Algus kell 15.00
Lõpp  kell 17.00
Endla 59, Tallinn

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed:  A. Leemets,  K. Kikkas, T. Sihver, J. Järve, K. Neering, K. Urb, Ü. Aasma, tegevjuht A.Lõoke, raamatupidaja T.Jaansoo ja tegevjuhi abi K.-Ä. Metsand.

Koosolekut juhatas A. Leemets, protokollis K.-Ä. Metsand

PÄEVAKORD:

1. Juhatuse tegevus aruandeperioodil 2005 – 2007
2. Tegevuse peasuundadest 2008.aastal
3. Astangu Keskuse uuendatud ekspertkomisjoni tööst              T. Sihver

ARUTATI JA OTSUSTATI

1. Juhatus analüüsis oma tegevust aruandeperioodil ja jagas liikmete vahel teemad üldkoosolekul ettekande tegemiseks:
A. Leemets –   ülevaade ELILi tegevusest invapoliitika ja avalikustamise vallas
T. Sihver     –   rehabilitatsioon ja invatransport
K. Neering  –   abivahendid
Ü. Aasma   –   põhikiri ja selle muutmine
J. Järve       –   ligipääsetavus
K. Urb         –   puudega laste ja perede probleemid (üldkoosolekul kannab ette A. Lõoke)

2. A. Leemets: kuna praeguse juhatuse volitused lõppevad sellel aastal ja 23. novembril valib ELILi üldkoosolek uue juhatuse, siis on mul öelda mõned märksõnad tuleviku tarbeks:

Tegevuseesmärgid:

• Kuigi organisatsiooni mõjusus on paranenud, peab ikkagi nentima, et ei suudeta piisavalt abistada oma liikmesühinguid;
• ELILi majanduslik seis peab muutuma selliseks, et ta saab oma ühinguid toetada;
• On aeg võtta suund liikmelisuse suurendamisele.

K. Kikkas:       koostöökogu töö oleks vaja muuta rahvusvaheliseks.

J. Järve:          ligipääsetavuse projekti töö käigus on tekkinud  kogemus, mida võib levitada ka teistes riikides. Veebiandmete esitamine on toode, mida võime pakkuda Soome ja Rootsi .

T. Sihver:        organisatsioon peab veelgi rohkem suhtlema lobitöö eesmärgil poliitikutega.

A.Leemets:     elu on näidanud, et liidul peab olema koostöö niisuguse advokaadibürooga, kes on valmis meie inimesi kaitsma.

K. Urb:            kuna puuetega inimestele teenuste osutamine on praegu kuum teema, tuleb rõhuda teenuste kvaliteedile.

T. Sihver:        selle teema juures ei tohi unustada, et meil ei ole reaalselt teenuste pakkujaid.

K. Neering:      tuleb töötada selle nimel, et abivahendite raha saadakse normaalsel ajal ja pidevalt, mitte nii, et jaanipäevaks on rahad otsas ja kui midagi juurde saadakse, siis alles aasta lõpus, nii et ei jõuta ära kasutada.

A. Leemets:    abivahendite kättesaadavus ei tähenda miljonite olemasolu,  vaid koos teiste puuetega inimeste organisatsioonidega tuleb taotleda konkreetsete asjade nimekirjade laienemist.

A. Lõoke:         ei tohi unustada kohandatud autode probleemi. Vaja tutvuda Soome süsteemiga, kus auto on abivahendite nimekirjas.

K. Neering:      puudega laps ei peaks olema sunnitud minema Haapsalu kooli, vaid saama vajalikku õpetust oma kodukoolis, kus talle on kindlustatud perekonna toetus.

A. Lõoke:         muutused Astangu juhtimises peab meid mõtlema panema Astangu uutele suundadele.

Ü.  Aasma:      peame tegelema ennetustööga, et noored ei satuks avariide tagajärjel ratastooli.

A. Leemets:    kokkuvõtteks juhatuse kolmeaastase töö kohta  pean ütlema, et olen juhatuse tööga ülimalt rahul. Arvan, et see on olnud kõige tegusam juhatus. Me oleme täitnud oma põhieesmärgi – üritanud võidelda puuetega inimeste eest. Meil on asjalik tegevjuht.

A. Lõoke:         üksi ei tee midagi. See õlatunne, mida olen juhatuse liikmete poolt tundnud, aitab ja annab jõudu. Mul oleks siiralt hea meel kui üldkoosolek otsustaks, et sama juhatus võiks jätkata.

K. Urb:            meil on läinud palju aega, et areneda. EPIK ei ole teinud piisavalt invapoliitilist tööd. Kuid ELILisse on vaja inimesi juurde, et tegevjuht ära ei väsiks.

3. T. Sihver: Külaskäigul Astangu kutserehabilitatsioonikeskusse kohtusime uue direktoriga ja rääkisime mitmetest probleemidest, mis ootavad lahendamist. Valuteemaks on hetkel kutseõppetunnistus, st et Astangul eriala omandanud inimesed saaksid kutsetunnistuse. Üks valikuvariant oleks, et Astangul toimuks vaid sotsiaalpsühholoogiline rehabiliteerimine, edasi suunatakse aga puudega inimene tavalisse kooli.
Probleem tuleb lahendada kiiresti, sest eurorahadega on plaanis teha 31 vabariigi kutsekooli ligipääsetavaks. Küsimus on selles, kas Astangu peaks jääma rehabilitatsiooniasutuseks või peaks hakkama taotlema kutseõppeasutuse staatust. Selleks tuleb teha muudatus KÕSis (kutseõppeasutuste seadus).

J. Järve: Leian, et see on meie senise töö nullimine. Kõik puuetega inimesed ei ole valmis ei füüsiliselt ega vaimselt hakkama saama tava(kutse)koolis. Ligipääsetavus ei tähenda vaid uksest sissepääsemist.

A. Lõoke: Puudega inimesele peab jääma valikuvabadus. 

Ü. Aasma: Kas on õige töötavat süsteemi lõhkuda?

J. Järve: Puudega inimesele on tähtis turvalisus ja Astangul on turvaline.

A. Lõoke: Võib-olla on arukas teha nii, et raskemad juhud jääksid Astangule ja kergemad tava- (kutse)kooli.

Ü. Aasma: Puudega inimesed vajad mitmesuguseid spetsiifilisi teenuseid, kas tavakool on valmis neid osutama ja kust võetakse koolitatud teenuseosutajaid?

A. Lõoke: Võttes eeskujuks mujal, näiteks Soomes hästi toimivat rehabilitatsioonisüsteemi, saaks kujundada Astangust sellise keskuse.

J. Järve: Tuleks moodustada töögrupp, kes tutvuks Soomes tehtava tööga, Astangu võimalustega ja hakkaks looma uut rehabilitatsioonikeskust.  Skeem peaks olema järgmine: taastus  - koolitus –ellu! Ja Astangu spetsialistid peaksid tegema tihedat koostööd kohalike omavalitsustega.
Kindlasti ei ole Astangu ainuõige koht vaimupuudega inimestele.

T. Sihver: Kuna Astangule hakatakse tegema uut arengukava, siis tuleb otsustada, kas taotleda kutseõppe staatust.

K. Kikkas: Arvutiõpetus on Astangul nõrk, tuleb kaaluda, kas sellisel tasemel on mõtet seda jätkata.  Astangul peab õpetatama nn peaga tööd, mõistuse kasutamist.

A. Lõoke: Kuna eesmärgiks on saavutada, et inimene saab elus maksimaalselt iseseisvalt hakkama, siis võib Astangu jääda kõige raskematele ametikooliks.  Kui leidub või üks noor, kes jääb seepärast ametita, kuna Astangul seda enam ei saa, oleme valesti käitunud.

J. Järve: ELIL oli Astangu loomisel tähtis osaline, tuleb saavutada, et tal oleks sealse elu üle otsustamisel oma osa.

T. Sihver: ainukese puudeorganisatsioonina on Astangul esindatud ELIL.

Järgmine juhatuse koosolek toimub 19.12.07 kell 15.00 Endla 59

Koosoleku juhataja                                                                                           A. Leemets
Protokollija                                                                                                        K. - Ä. Metsand