Puuetega Inimeste Euroopa Parlamendi RESOLUTSIOON

vastu võetud 11.novembril 2003.aastal

Euroopa Puuetega Inimeste Aasta ning edasine:

Tulevikuvisioon

1. Antud Puuetega Inimeste Euroopa Parlament (EPDP) on ajaloolise tähtsusega. See on toonud plenaardiskussioonile kokku Euroopa puuetega inimeste liikumise ning Euroopa Parlamendi liikmed ja teised EL’i peamised otsustajad, et arutada Puuetega Inimeste Euroopa Aasta (EYDP) panust ning EL’i puudepoliitika tulevikku.
2. Puuetega Inimeste Euroopa Parlament, mis koosneb puuetega inimeste erinevate organisatsioonide, puuetega inimeste ning end ise esindada mitte suutvate puuetega inimeste vanemate 200 ametlikust esindajast, demonstreerib puuetega inimeste liikumise mitmekesisust Euroopas, kus on 50 miljonit puudega inimest.
3. EPDP on nördinud, et puuetega inimesi ja nende perekondi diskrimineeritakse jätkuvalt ning nende õigusi eiratakse iga päev.
4. EPDP leiab, et 2003.aastal Euroopa Puuetega Inimeste Aasta tekitatud edasiminek peab jätkuma peale 31.detsembrit 2003.a. ning see peab kiiresti realiseeruma tegelike ning jätkusuutlike meetmete elluviimise kaudu, et võidelda diskrimineerimisega ning eemaldada tõkked, millega puuetega inimesed ning nende perekonnad puutuvad kokku elu igas valdkonnas. Me tahame selle saavutamiseks näha selgeid ülesandeid ning tähtaegu nende ülesannete täitmiseks.
5. EDPD nõuab, et puudepoliitika ning puuetega inimeste diskrimineerimise ja inimõigustega seotud teemad seataks poliitilise päevakorra kõrgemate prioriteetide hulka.
6. EPDP peab Madridi deklaratsioonini ning ÜRO 22 standardreeglit (1993) sobilikuks raamistikuks puudepoliitika kavandamisel nii kõikidel riiklikel kui ka mitte-riiklikel tasanditel. Madridi deklaratsiooni kohaselt saavutatakse puuetega inimeste sotsiaalne kaasamine mitte-diskrimineerimise ning sellele lisanduvate positiivsete tegevustega. Standardreeglite kohaselt on oluline puudeorganisatsioonide, võimuorganite ning teenusepakkujate võrdne partnerlus.
7. EPDP peab puuet mitte indiviidi probleemiks, vaid ühiskonna puudulike juurdepääsutingimuste ning teenuste probleemiks. Inimõigused kehtivad kõikide puuetega inimeste kohta, hoolimata sellest, kas puue on intellektuaalne, füüsiline, vaimne ja krooniline või ‘varjatud’. Kui ÜRO 22 standardreeglit viitavad endisele Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelisele puude, kahjustuse, ning vigastuse klassifikatsioonile, lähtub EPDP töös Madridi deklaratsiooni, standardreeglite ning Agenda 22-ga funktsioneerimise rahvusvahelist klassifikatsioonist.

EPDP’l on järgmised nõudmised EL’i institutsioonidele ning liikmesriikidele:

SEADUSANDLUS
Mitte-diskrimineerimise seadusandlus:

1.      Me nõuame selgesõnalist toetust EL’i puudespetsiifilisele direktiivile, mis katab kõik EL’i pädevuse valdkonnad; ning soovime, et direktiivi heakskiitmise protsess algaks 2004. aastal. Uus seadus ennetaks uute tõkete kujunemist ning esitaks nõude likvideerida Euroopas täielikult olemasolevad puuetega inimestega seotud tõkked järgmise kümnendiku jooksul. Me kutsume üles EL’i liikmesriike selgelt sõnastatud konstitutsioonilisele kaitsele puudest lähtuva diskrimineerimise vastu.

2.      Me kutsume EL’i liikmesriike üles terviklikult ning kogu riikliku seadusandluse ulatuses kujundama meetmeid, mis on seotud puudest tingitud diskrimineerimise vastu võitlemisega ning mis on välja toodud EL’i Nõukogu direktiiviga, millega kehtestataks üldine raamistik tööhõives ning töökohal võrdseks kohtlemiseks (2000/78/EC). Me soovime, et see toimuks võimalikult ruttu. Me soovitame tungivalt, et selle tulemusena muutunud riiklik seadusandlus tunnistaks puude laia määratlust, mis baseerub seaduses esitatud puude sotsiaalsele mudelile ning välja toodud rangetele ning efektiivsetele sanktsioonidele, mida kasutata seaduse rikkumise korral.

3.     Me kutsume üles kõiki EL’i liikmesriike kasutama tööhõives ning töökohal võrdse kohtlemise raamdirektiivi muutmisest tulenevaid võimalusi, et edendada igakülgsemat diskrimineerimise vastast seadusandust, mis kataks kõik eluvaldkonnad ning riiklikud poliitikate kavandamise tasandid.
 
Uus EL’i konstitutsiooniline lepe

4. Me kutsume valitusjuhte ning ministreid osalema valitsuste vahelisel konverentsil, et kvalifitseeritud häälteenamuse kaudu otsustataks konstitutsiooni kolmandasse ossa lisada seaduslikud meetmed, mis on välja toodud puudest tingitud diskrimineerimisega seotud Artiklis III-8 (varasem Artikkel 13).

5.    Me kutsume IGC’d toetama puuetega inimestega seotud positiivseid meetmeid, mis on juba lisatud konstitutsioonilise leppe projekti. Rõhutades sealjuures diskrimineerimise vastast võitlust EL’i lisandunud eesmärgina, võrdsust EL’i ühe väärtusena, mittediskrimineerimise süvalaiendamist kõikides EL’i poliitikates ja tegevustes, fundamentaalsete õiguste harta lisamist konstitutsioonilisse leppesse, kodanikudialoogi ning osalusdemokraatia olulisuse tunnustamist.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon

6.     Meie tugev soosing EL’i institutsioonide antud toetusele ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni loomisel, mis on jätkuks 1993.aasta ÜRO võimaluste võrdsustamise standardreeglite resolutsioonile.  Me kutsume EL’i üles jätkuvalt toetama kõikehaarava konventsiooni väljatöötamise protsessi, mis kehtestatud diskrimineerimise vastase seadusandluse ning positiivsete meetmete kaudu aitaks kaitsta ning edendada puuetega inimeste kodaniku-, poliitilisi, majanduslikke, kultuurilisi ning sotsiaalseid õigusi. Sellele lisaks jätkavad EL’i institutsioonid ning liikmesriigid puuetega inimeste esindusorganisatsioonide kui peamsite huvirühmade  aktiivse osalemise toetamist antud protsessis.

PUUDEVALDKONNA SÜVALAIENDAMINE
Puudevaldkonna süvalaiendamine kõikides EL’i poliitikates

7.     Me nõuame EL’i tegevusprogrammi loomist, mille peamiseks eesmärgiks oleks tagada puudevaldkonna süvalaiendamine EL’i kõikide poliitikate valdkondades. Me soovime, et Euroopa Komisjon koostaks iga-aastase raporti selle kohta, kuidas kõikides poliitikavaldkodades on võetud arvesse puudega seonduvat. Antud raport sisaldaks hinnangut selle kohta, kuidas on toimunud puudevaldkonna süvalaiendamine erinevates valdkondades EL’i liikmesriikide tasandil avatud koordineerimise meetodi kaudu.

Riiklike puudepoliitikate parem koordineerimine

8.     Kutsume EL’i institutsioone looma protsessi, mille tulemuseks oleks parem riiklik puudepoliitika:
a)     Järgides Euroopa Komisjoni ettepanekut nõustuvad EL’i liikmesriigid iga kahe aasta tagant riikliku aruande vormis välja tooma struktureeritud informatsiooni (ning vajaliku statistika) riikliku puudepoliitika kohta. Selleks, et lihtsustada liikmesriikide vahelist võrdlust, koostatakse aruanded kokkulepitud struktuuri ning spetsiifilise meetodi järgi. Antud meetodi jaoks on Agenda 22 tungivalt soovitatav. EL’i institutsioonide nõue on see, et liikmesriigid konsulteeiksid antud kaheaastase aruande koostamisel MTÜ’dega.
b)   Peale kahepoolset diskussiooni liikmesriikidega ning konsultatsiooni Euroopa Puuetega Inimeste Foorumiga (EDF) koostab Euroopa Komisjon kõikehaarava aruande, tõstes esile häid näiteid praktikast, samuti üldisi aga ka konkreetsele maale suunatud soovitusi riikliku puudevaldkonna tegevuste planeerimise ning ühiskondliku täideviimise kohta.
c)     Need eelpool mainitud aruanded esitatakse igal teisel aastal Tööhõive ning Sotsiaalsfääri Nõukogule ning samuti Euroopa Parlamendile.

 PRIORITEETSED POLIITIKAVALDKONNAD

Tööhõive ning sotsiaalse kaasamise poliitika

9.     Me kutsume EL’i institutsioone andma puuetega inimeste staatusele suuremat kaalu Euroopa tööhõivestrateegias ning Euroopa sotsiaalse tõrjutuse ning vaesuse vastases strateegias.

10. Me kutsume liikmesriike süvalaiendama puudevaldkonda horisontaalselt kogu riikliku tööhõive ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastase tegevuskavade ulatuses. Selleks, et mittediskrimineerimise ning positiivsete tegevuste kaudu edendada puuetega inimeste tööhõivet ja sotsiaalset kaasamist, nõuame Euroopa Komisjonilt ning liikmesriikidelt konkreetsete eesmärkide püstitamist ning ajakava loomist antud eesmärkide saavutamiseks. Me soovime, et puuetega inimeste organisatsioonid oleksid tihedalt seotud antud strateegiate määratlemise, realiseerimise ning järelvalve faasidega.

11. Me kutsume Eurostat’i ning EL’i liikmesriike koostama regulaarset statistikat (sealhulgas puudespetsiifilist statistikat) puuetega inimeste eluolu ning tööhõive olukorra kohta ning kokku leppima ühtsete näitajate osas, et hinnata seda, kui edukalt on saavutatud mitte-diskrimineerimise ning sotsiaalse kaasamise edendamise eesmärgid.

12. Eelkõige puudega laste ning sügava puudega inimeste, kes ei ole suutelised end ise esindama, puhul mängib puuetega inimeste hariduses ning sotsiaalses kaasamises väga tähtsat rolli nende perekond. Sellest lähtudes on kohalikel võimuorganitel vajalik kehtestada küllaldased abinõud selleks, et perekonnad saaksid organiseerida puudega inimesele maksimaalselt kaasavat toetust.

Liikumisvabadus

13.Me soovitame tungivalt kõikidel Euroopa institutsioonidel aidata kaasa puuetega inimeste liikumisvabaduse suurendamisele kõikides liikmesriikides. Selle saavutamiseks peavad kõik sotsiaalse kaitse toetused olema ülekantavad teistesse riikidesse ning personaalne abistaja peab saama liikuda koos üksikisikuga. Piiratud liikumisvabadus puuetega inimeste sotsiaalse tõrjutuse põhjustajana tuleb kaotada selleks, et saavutata tõeliselt kaasav Euroopa.  

Transport

14. Me nõuame direktiivi vastuvõtmist, mis kohustab muutma igasuguse ühistranspordi puuetega inimestele täiesti ligipääsetavaks. Doteeritud transport tähendab seda, et igal ühiskonna liikmel, kaasa arvatud puuetega inimestel, peab olema täielik ning võrdne ligipääs kõikidele transpordiliikidele, sealhulgas bussidele, minibussidele, taksodele, metroodele, trammidele, lähisõidu- ning kaugrongidele, lennukitele ning laevadele.

15. Me leiame, et integreeritud ning sidusa reisimise põhimõte peab olema transpordisüsteemi ning infrastruktuuri baasiks terves Euroopas. Ilma sidusa ning ligipääsetava transpordisüsteemi ning infrastruktuurita puudub puuetega inimestel kindlus reisimiseks ning nende vabadus on piiratud. Ligipääsu võimaldav reisimine puuetega inimestele peab sisaldama informatsiooni sõidugraafikute, piletite ning liiklusvahendite kohta kättesaadavas formaadis, igakülgset informatsiooni peatuskohtade, transpordisõlmede, ehitistele ning liiklusvahenditele ligipääsetavuse kohta ja abi saamise võimaluste kohta.

Juurdepääs ehitistele

16. Juurdepääs ehitistele on puuetega inimeste põhiline õigus ning keskne nende liikumisvabaduse, võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise kindlustamisel. Me nõuame Euroopa Nõukogu ehitistele juurdepääsu puudutava direktiivi kinnitamist, et seeläbi volitada kõikide uute ning olemasolevate ehitiste, nagu ka ülejäänud rajatiste muutmist täiesti ligipääsetavaks.

Infoühiskond

17. Me nõuame, et alustataks tööd IT-direktiiviga, mis aitaks ennetada puuetega inimeste tõrjutust infoühiskonnas. Seega ootame me, et eEuroopa 2005 tegevuskava ning kõik tuleviku programmid antud valdkonnas pööraks erilist tähelepanu puuetega inimeste ligipääsuvajadustele. Selleks peavad programmides olema välja toodud tegevused ning selged saavutamiskriteeriumid, mis on suunatud puuetega inimestega seotud tehniliste, seaduslike, sotsiaalsete ja majanduslike tõkete ületamiseks infoühiskonnas. Peale selle kutsume üles internetti puudutavate juurdepääsu juhtnööride ulatuse laiendamist ning tugevdamist. Nii riist- kui ka tarkvara tootmises peab arvestama põhimõtet disain ning täiustamine kõigi jaoks nii, et vähendatakse omahinda ning välditakse hilisemaid kulukaid ümberehitamisi.

18. Me nõuame, et EL’i seadusandlus elektroonilise kommunikatsiooni valdkonnas nõuaks kohustuslikus korras ligipääsuteenuste ning -seadmetega varustamist; samuti rangete kriteeriumite püstitamist selleks, et jälgida seaduse täideviimist ning sanktsioonide kehtestamist seal, kus ei ole pingutatud antud eesmärkide saavutamise nimel.

Kodumaine tootekujundus ning abistav tehnoloogia

19. Me kutsume üles kasutama kaasava projekteerimise metoodikat  kodumaise toodangu uurimises ning arenduses. Selle eesmärgiks on parandada kõigi inimeste, sealhulgas puuetega inimeste, igapäevaste toodete kasutusvõimalusi ning vähendada seeläbi erinevate võimetega puuetega inimeste takistusi ühiskonnas.

Juurdepääsuga seotud algatuste koordineerimine

20. Me nõuame EL’i juurdepääsuga seotud algatuste koordineerimist IKT, transpordi ja ehitatud keskkonna ning turismi valdkondades. Seda hoolika ning regulaarse kommunikatsiooni ning informatsiooni vahetamise kaudu Euroopa Komisjoni direktoraatide ning üldiste ja teiste EL’i institutsioonide vahel, samuti konsulteerides puuetega inimeste liikumise esindajatega.

Avaliku hanke seadusandlus

21. Me nõuame, et EL’i avaliku hanke seadusandlus võimaldaks riigivõimuorganitel ning teistel riiklikel lepinguosalistel lisada avaliku enampakkumise võidukriteeriumisse hinnapakkumise esitanud ettevõtte tegevus võrdse kohtlemise suunas – puuetega inimeste värbamise ning teenistuses hoidmise osas.

22. Me kutsume üles EL’i avaliku hanke seadusandluse enampakkumise dokumentide tehnilises täpsustuses lisama “kujundus kõigile” põhimõtted ning juurdepääsu nõuded.

Meedia

23. Me kutsume Euroopa institutsioone ning liikmesriike tagama muutuste edendamine meediasektori süvalaienemises. Meedia peaks parandama kujutlust puuetega inimestest, suurendama puuetega inimeste märgatavust kõikides valdkondades ning käsitlema teemasid, mis puudutavad puuetega inimesi ja nende perekondi. Meedia peaks edendama positiivset mainet puuetega inimestest, mis ei põhineks heategevusel või meditsiinilisel lähenemisel, ning vältima negatiivseid stereotüüpe. Me nõuame lähedast koostööd puuetega inimeste ning neid esindavate organisatsioonide, spetsiifilise puudega seotud meedia ning süvalaieneva meediatööstuse vahel; samuti seda, et tagataks puuetega inimeste juurdepääs meediateenustele.

24. Meedia peaks pakkuma nõuandeid puuetega inimeste organisatsioonidele selle osas, kuidas teabeedastamisel meediaga efektiivsemalt töötada. Püüdes katta puudetemaatikat, peaks meedia olema kontaktis puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega, tagades nii, et puuetega inimeste kohta käiv informatsioon ei oleks neid solvav.

Kultuur, haridus ja noored

25. Me nõuame, et Euroopa Komisjon valmistaks dokumendi (communication) puuetega inimeste ligipääsuvõimalustest kultuurikohtadele ning kultuuriüritustele. See on jätkuks Nõukogu resolutsioonile, mis võeti vastu Kreeka eesitsumise ajal ning mis võiks baseeruda kunsti, kultuuri, meedia ning puudevaldkonna resolutsioonile (vastu võetud Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi poolt 24.mail 2003.aastal). Me nõuame, et liikmesriigid ning Euroopa Komisjon võtaks enda kanda – niivõrd kui see on võimalik seaduslike pädevuste piires – uurimused ning algatused, mis soosivad tervise, meditsiini ning kultuurivaldkonna inimeste vahetust ja osavõttu.

26. Me palume, et EL’i poliitika hariduse, noorte ning kultuuri valdkonnas soodustaks kõikide puuetega laste, noorte ning täiskasvanute kaasamist. Eriti palume noorte- ning haridusprogrammide juurdepääsutingimuste edasist täiustamist, kaaslase koolitus (peer training programme) ja haridusprogrammide arendamist. Samuti palume lisada EL’i poolt finantseeritavatele kultuuriprojektidele nõue tagada ligipääsetavus kultuurikohtadele, -teenustele ning -tegevustele.
 
Uurimustöö

27. Me kutsume EL’i uurimustööde finantseerimisel pidama senisest märgatavalt suuremaks prioriteediks sotsiaalvaldkonna uurimustöösid, mis on seotud puuetega inimeste võrdsete elutingimustega, aga ka teiste valdkondadega, mis mõjutavad puuetega inimeste elu, seda eriti transpordi, IKT ning biotehnoloogia valdkondades. Et kohustuslik nõue projektide valimisel oleks puuetega inimeste esindusorganisatsioonide kaasamine ning puuetega tarbijatega konsulteerimine uurimustöö arendamisel.

Bioeetika

28. Me nõuame, et puuetega inimeste ning nende perekondade vaateid arvestataks kõikidel bioeetika diskussioonidel, kindlustades, et puuetega inimeste liikumise esindajad oleksid oluliste olemasolevate või tulevikus loodavate bioeetika komiteede ning töögruppide liikmed.

Arengukoostöö ning puudevaldkond

29. Me nõuame, et EL’i juhtnööride dokument puudevaldkonna ning arengukoostöö osas oleks terviklikult teostatud. Ning et kavandataks spetsiifiline Euroopa Komisjoni dokument puudevaldkonna ning arengukoostöö osas, milles oleks esitatud ajakava ning mis EL’i arengukoostöö konkreetsete eesmärkide ja vahendite eraldamise osas viitaks puuetega inimeste vajadustele.

POSITIIVSED TEGEVUSED PUUETEGA INIMESTEST ÜLDSUSELE

Puuetega naised

30. Me kutsume tungivalt üles puuetega naiste huvidele erilise tunnustuse andmist võrdsete võimaluste poliitikas ning seadma eesmärke puuetega naiste rolli parandamiseks nii tööhõive, sotsiaalse kaasamise kui ka  otsustamise valdkondades. Naised peavad olema nendega seotud muudatuste elluviimise peamised teostajad. Seega peavad nad olema seotud otsustamisprotsessiga, kus nende igapäevane kohaolek on hädavajalik.

Puuetega inimesed, kes puutuvad kokku mitmekordse diskrimineerimisega

31. Me kutsume üles EL’i institutsioone andma erilist tunnustust inimestele, kes puutuvad kokku mitmekordse diskrimineerimisega – diskrimineerimisega, mis on seotud soo, rassilise või etnilise kuuluvuse, religiooni või usuga, vanuse või seksuaalse orientatsiooniga. Samuti keskenduma sellele, kuidas käsitleda antud keerukat temaatikat.

Puuetega lapsed

32. Me kutsume tungivalt kõiki EL’i institutsioone võtma arvesse puuetega laste erihuvisid. Me nõuame võrdsete võimaluste poliitika käivitamist ning meetmeid, mille eesmärgiks on puuetega laste sotsiaalne kaasamine, baseerudes laste õigustele ning eriti ÜRO Laste õiguste konventsiooni “üldpõhimõtetele” nagu mitte-diskrimineerimine (artikkel 2), lapse kõrgemad huvid (artikkel 3), õigus elule, ellujäämisele ja arengule (artikkel 6) ning lapse arvamuse austamine (artikkel 12).

Sügava puudega inimesed (Complex dependency needs)

33. Kutsume valitsusi, peamisi huvirühmi ning üldsust pöörama erilist tähelepanu ning pakkuma toetust sügava ning liitpuudega (severe and complex dependency needs) inimeste vajadustele, kaasaarvatud nii ilmne kui ka nähtamatu puue ning puuetega inimeste perekonnad. Nõuame, et liikmesriigid tagaksid küllaldase seadusandlikud ning finantsilised võimalused selleks, et sügava puudega inimesed ning nende perekonnad suudaksid ületada sotsiaalse tõrjutuse ning jõuda mittediskrimineeriva ja sotsiaalselt kaasava situatsioonini.

34. Me nõuame, et toetataks sügava puudega inimeste võimalusi elada perekondades nii sõltumatult kui võimalik ning teiste kodanikega võrdsete võimalustega. Seega nõuame kõikide institutsionaliseerimise poliitikate lõpetamist.

Sõltumatu elamine ning personaalne toetus

35. Soovitame tungivalt, et sätestataks Euroopa üldine poliitika personaalse toetuse teenuse osas. Nii saavutaksid puuetega inimesed, kes vajavad oma igapäevaelus personaalset toetust ning juhendamist, samad võimalused igas liikmesriigis.

Suurendav ning alternatiivne kommunikatsioon

36. Suhtlus on inimese fundamentaalne õigus. Igal inimesel on õigus iseenda eest rääkida. Sügava kommunikatsioonikahjustusega inimestel on vaja juurdepääsu sobilikele suurendavate ning alternatiivsete suhtlemise moodustele. See tähendab igasugust sekkumist, millega üritatakse korvata (kas ajutiselt või kestvalt) inimese sügavaid kommunikatsioonikahjustusi ning puuet (nt kõnelemise, keele ning kirjutamisega). Kutsume üles valitsusi, kõiki asjasse puutuvaid huvigruppe ning üldsust pöörama erilist tähelepanu ning pakkuma toetust kõikide sügava kommunikatsioonikahjustusega inimeste õigusele ning vajadusele omada ligipääsu asjakohasele suurendavale ning alternatiivsetele kommunikatsioonimoodustele, toetusele ning treeningule, mis vastaks nende inimeste aja jooksul muutuvatele suhtlusvajadustele.

Puuetega inimesed institutsioonides

37. Nõuame, et üle terve Euroopa eksisteerivad suured institutsioonid, mis kestvalt või väga pika aja jooksul tagavad ainult sügava puudega inimestele elamispinna ning eluks olulised teenused ning mis ei toeta puuetega inimeste ühiskondliku enesemääratlemise ning ühiskonnas võrdse osaluse eesmärke, asendataks järgmise viie aasta jooksul kogukonnal põhinevate teenustega, mis toetaks varem mainitud eesmärke. Täiendavalt nõuame heakskiitu efektiivsetele meetmetele, mis on suunatud EL’i liikmesriikides ehitatavate uute suurte institutsioonide vastu.

38. Me nõuame institutsioonides elavate puuetega inimeste olukorra efektiivset ning regulaarset sõltumatut järelvalvet ning hindamist, samuti iga EL’i liikmesriigi läbipaistvat ning avatud aruandlust antud valdkonna tulemustest.

Puuetega inimesed kümnes uues liikmesriigis

39.  Me soovime, et Euroopa Komisjon tagaks vahendeid puuetega inimeste esindusorganisatsioonide kompetentsuse suurendamiseks, et tagada nende organisatsioonide aktiivne osalus kõikides EL’i algatustes. Me soovime, et kümne liituva maa valitsused leiaksid vahendid puuetega inimeste esindusorganisatsioonidele, et võimaldada neil täita enda rolli puuetega inimeste toetamisel.

Puuetega inimesed tulevikus liituvates maades

40. Me soovime, et EL’i institutsioonid pööraksid erilist tähelepanu puuetega inimeste inimõigustele riikides, mis liituvad Euroopa Liiduga järgneval kümnendil; ning et liitumisläbirääkimised oleksid Euroopa Liidule võimalus õhutada tulevasi liikmesriike antud valdkonnas edusammude tegemiseks.

STRUKTUREERITUD  KONSULTATSIOON

Struktureeritud konsultatsioonid puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega

41. Me kutsume üles avaldama selget toetust Euroopa Puuetega Inimeste Foorumile kui katusorganisatsioonile, mis esindab Euroopa puuetega inimeste organiseerunud liikumist nagu ka Euroopa puuetega inimeste erinevaid puudespetsiifilisi MTÜ’sid ning end ise esindada mitte suutvate inimeste esindajate moodustunud MTÜ’sid. Samuti kutsume üles avaldama tunnustust üleeuroopalistele organisatsioonidele, mis esindavad spetsiifilise puudegrupi huvisid; tunnustama nende kaasabi antud spetsiifilisi huvigruppe mõjutavate poliitikate elluviimisel ning arendamisel. Euroopa Puuetega Inimeste Foorumile peaks tagama spetsiaalse staatuse EL’i institutsioonide ning puuetega inimeste liikumise vahel toimuvate struktureeritud konsultatsioonide kõikidel tasanditel, eriti High Level Group on Disability raames. Selleks, et Euroopa Puuetega Inimeste Foorum ning puuetega inimesi esindavad Euroopa MTÜ’d suudaksid teostada endi olulist tööd, vajavad nad piisavat riiklikku finantseerimist, ent mis mitte mingil juhul ei piiraks nende sõltumatust. Lisaks peaks tunnistama ka Euroopa puudespetsiifiliste organisatsioonide rolli ning panust. Euroopa Puuetega Inimeste Foorum ei saa terviklikult funktsioneerida ilma Euroopa puudespetsiifiliste organisatsioonide panuseta. 

Meie, Euroopa Puuetega Inimeste Parlament, julgustame ning soovitame tungivalt EL’i institutsioonidel ning liikmesriikidel laialdaselt levitada antud resolutsiooni. Me kutsume Euroopa institutsioone ning liikmesriike võtma enda kanda tegevusi protsessi edendamiseks, mis aitab luua tõelist võrdsust puuetega inimestele ning nende perekondadele.

Mitte midagi meie kohta ilma meieta.