Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja koosoleku protokoll
06.09.2006
Endla 59, Tallinn
algus kell 15.00
lõpp kell 17.00
Koosolekust võtsid osa:
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit |
A. Leemets, K. Urb, A. Lõoke, S. Falkenberg |
Eesti Pimedate Liit |
A.-M. Kroon |
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit |
K. Märtens |
Eesti Puuetega Inimeste Koda |
H. Luik, E. Leppik, G. Vaher |
Kutsutud P. Vaarmaa, MTÜ Inkotuba tegevdirektori kt
Koosolekut juhatas K. Märtens, protokollis A. Lõoke
PÄEVAKORD:
- 2006.a. lisaeelarve
- 2007.a. riigieelarve eelnõu
- Lapsehoiuteenuse eelnõu Sotsiaalhoolekandeseaduses
- Koostöö Haigekassaga
- Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega seonduv
H. Luige ettepanekul otsustati viimast päevakorrapunkti – Astangu tulevik – käsitleda esimesena.
K. Märtensi ettepanekul lisati päevakorda kuues punkt: Koostöökogule arutamiseks esitatavad teemad.
KOOSOLEKU OTSUSED:
5.1. Astangu tulevikuga seotud 31.08.06 toimunud töögrupi koosolekust andis ülevaate töögruppi kuuluv Eha Leppik. Arutati vajadust viia Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tegevus kooskõlla seadusandlike aktidega (Kutseõppeasutuse seadus) ja Astangu arengukava.
Probleem: Astangul on viidud läbi kutseõpet, mis on vastuolus Kutseõppeasutuse seadusega, kuna KÕSi § 4 lg 4 alusel on riigikool Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Praegu on Astangu sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asuv riigiasutus, kus osutatakse puudest tingitud erivajadustega inimestele sotsiaalset, pedagoogilist ja kutsealast rehabilitatsiooni ning füsioterapeutilisi teenuseid. Lahendusvariandid:
1. viia sisse muudatus KÕSi, millega antakse Sotsiaalministeeriumile õigus moodustada kutseõppeasutus. Ministeerium korraldab kutseõpet ja asutus jääb SoMi hallata.
2. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on riiklik rehabilitatsiooniasutus, mis pakub tööealistele erivajadustega inimestele (vanuses 15-74) klientide erivajadusi arvestavaid kvaliteetseid töö- ja kutsealase rehabiliteerimise ning vajadusel muid tegevusvõimet toetavaid teenuseid. Välistab kutseõppe.
Töögrupp toetas esimest varianti, seaduse muutmine kuulub valitsuse pädevusse.
Arengukava suundade koostamine sõltub nimetatud otsusest.
OTSUSTATI:
- Kokku kutsuda ümarlaud HTM osavõtul, et arutada haridusprobleeme Astangul ja ka üldisemalt kõiki teemasid, mis puudutavad puudega inimeste õppimisvõimalusi.
- Toetada Astangu KRK muutumist eelkõige kvaliteetset haridust ja kutseõpet andvaks asutuseks, igakülgne rehabilitatsioon ja vajalikud tugiteenused on selle eesmärgi teenistuses.
- Astangu KRK juhtimisse tuleb kaasata puudega inimesed.
5.2. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus esitab ka väljastpoolt Tallinna õppima asuvale sügava puudega õpilasele nõude isikliku abistaja leidmiseks. Isikliku abistaja leidmine on eeltingimuseks õpilaskodusse koha saamisel. Sel põhjusel pole saanud sel sügisel õppetööle asuda 2 noormeest, kes on võetud kooli vastu ja kel on ka õpilaskodus koht.
OTSUSTATI:
Viia küsimus Koostöökogusse. Astangu peab koostöös SoMiga kindlustama Tallinna õppima asuvatele õppuritele tugiteenused ja leidma võimaluse tugiteenuste rahastamiseks.
1. 2006 eelarve maht – 61,2 miljardit, suvise prognoosi järgi täituvus 67,5 miljardit. Enamus suunatakse reservi, lisaeelarvesse 1,6 miljardit.
2006.a. lisaeelarve maht ca 1,6 miljardit.
Sotsiaalministeerium on teinud taotlused lisaeelarvest:
- Rehabilitatsioonile 16,0 miljonit krooni (hetkel järjekorras 6000 inimest)
- Abivahenditele 3,0 miljonit krooni (järjekord 7,0 miljonit, 4 reservist ja 3 lisaeelarvest)
OTSUSTATI: toetada ministeeriumi poolt tehtud taotlusi lisaeelarvesse.
2. 2007.a. eelarve maht prognoositud 73,3 miljardit
- Rehabilitatsioonile 92,0 miljonit krooni (SoM)
- Abivahenditele 57,7 miljonit krooni (SoM)
OTSUSTATI:
- Toetada rehabilitatsiooniteenuse rahastamiseks esitatud taotlust
- Taotleda abivahenditele rahastamiseks riigieelarvest 75 miljonit krooni
2006.a. eelarve 52,7 + lisaeelarvest 3,0 55,7 miljonit
Inkotoodete täiendavaks doteerimiseks 12,0 miljonit
- mähkmete limiit seniselt 40 tükilt 90 tükini kuus
- riigipoolse osaluse tõstmine täiskasvanutel 50 protsendini
(LISA 1 – MTÜ Inkotoa kiri SoMile)
Kasv - abivahendite nomenklatuuri täiendamiseks 7,3 miljonit
- Nõuda alates 01.01.2007.a. eelarves puudetoetuste aluseks oleva sotsiaaltoetuste määra tõstmist 550 kroonini. Toetuste väljamaksmise piiriks kehtestada 4-kordne sotsiaaltoetuse määr.
3. Sotsiaalhoolekandeseadusesse planeeritud uue teenuse – lapsehoiuteenuse eelnõu saadeti valitsusest tagasi täienduste/paranduste tegemiseks. Esialgselt on planeeritud teenuseks 4 päeva, mille rahastamiseks on ette nähtud 2007.a. 7 miljonit.
OTSUSTATI: teha SoMile ettepanek võimaldada puudega lapse vanemale 2 nädalat riigipoolset puhkusetoetust.
4. Vajalik taastusravi rahaliste mahtude suurendamine Haigekassa alt. Praegu saab taastusravile pere- või eriarsti suunamisega (ambulatoorse eest tasub haigekassa, statsionaarne omaosalusega.) Taastusravile saamist piirab selleks eraldatud eelarveliste vahendite nappus. Puue ei anna taastusravile saamiseks eelist.
SKA poolt rahastatava rehabilitatsiooniteenuse alt saadav viis tundi füsioterapeudi teenust peaks olema SoMi nägemust mööda nõustava iseloomuga – n. õpetatakse, milliseid harjutusi ja kuidas iseseisvalt teha või kuidas üht või teist abivahendit kasutada.
Tekkimas on olukord, kus puudega inimene võib jääda ilma talle tegelikult vajalikust taastusravist.
OTSUSTATI: teha teabenõue HK juhatusele selgitamaks taastusravile pääsemise süsteem ja selleks eraldatavad rahalised mahud.
6. OTSUSTATI: järgmise Koostöökogu päevakorda võtta järgmised punktid:
- 2007.a. riigieelarve eelnõu (abivahendid, puudetoetuste tõus, psüühikahäiretega inimeste rehabilitatsioon)
- Lapsehoiuteenus (rahastatavaks kestvuseks kaks nädalat)
- Astangu Keskusega seonduv temaatika
- Parkimiskaardid puudega last teenindavale vanemale
Koosoleku juhataja K. Märtens
Protokollija A. Lõoke |