Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja koosoleku protokoll

31.05.2004
Tatari 12, Tallinn
algus kell15.30
lõpp kell 17.00

 Koosolekust võtsid osa:

Koosolekut juhatas K. Märtens, protokollis A. Lõoke

PÄEVAKORD:

1. Kohtumine RK rahanduskomisjoni esimehe A. Lipstokiga A. Lõoke
2. Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku rahastamine G. Vaher
3. Invatranspordiprobleemid ja pakutavad lahendusvariandid järgmisele
   Koostöökogule esitamiseks M. Mugur
4. Astangu Keskuse arenguplaanist M. Aitsam
5. PISTS muutmise töögrupi koosolekust 29.04.04 G. Vaher
6. Aktsioonide plaan septembriks, kui Foorumi seisukohad jäävad 2005.a. riigieelarve eelnõus arvestamata
7. Ettepanek EPI Kojale puuetega inimeste päeva sisu täiendamiseks K. Märtens
8. Ettepanekud Koostöökogu päevakorda 15.06.04 A. Lõoke
9. Vaimupuudega inimeste hooldekodudest K. Märtens 

ARUTATI JA OTSUSTATI:

1.OTSUSTATI: Pöördumise tekst rahanduskomisjoni esimehele ja sellega kaasnevad lisad kiita heaks, pöördumine kinnitada allkirjadega. Kohtumisest võtavad osa: A. Kivilo, V. Pärnla, G. Vaher, K. Märtens, S. Falkenberg ja A. Lõoke.

2. G. Vaher tuletas meelde rahastamise variandid, mis olid kõne all kohtumisel
I. Raudnega:

1. Riigieelarvest – halduskulud suurtele katusorganisatsioonidele
   Omavalitsused – toetuskohalikele organisatsioonidele
2. HMN rahastab võrdsetel tingimustel konkureerivaid projekte
3. HMN jagab raha ära kindla % järgi suurematele organisatsioonidele (kanna- tavad tuhanded väikesed MTÜ-d)
4. Luuakse Hoolekandekapital (analoogselt Kultuurkapitaliga) seadusesse sisse kirjutatud kindla %-ga

OTSUSTATI: jääda nõudmise juurde eraldada puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku rahastamiseks kindel protsent, milleks on 10% hasartmängumaksu laekumis- test ja mis suunatakse EPI Fondi.

3. Töögrupi juht M. Mugur tutvustas invatranspordi korraldamiseks tehtud ettepanekuid
/vt. LISA 1/
OTSUSTATI: peale mõningate täienduste/täpsustuste lisamist saata ettepanekud sotsiaalministeeriumi. Tegemist on järgmise Koostöökogu (15.06.04) päevakorrapunkti Invatranspordiprobleemid lisaga.

4. Toodi esile probleemid ja kuulati ära ettepanekud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse töö reformimiseks.

OTSUSTATI: töögrupi liikmel Tiia Sihveril juhtida töögrupi tähelepanu järgmistele probleemidele ja teha järgmised ettepanekud:

Probleemid :

• koolil on madal renomee puuetega inimeste ja tööandjate keskel;
• kooli lõpetanutel on nõrk erialane ja sotsiaalpsühholoogiline ettevalmistus tööeluks;
• lubamatult vähe on Eesti ainsas arhitektuuriliselt-ehituslikult hästi ligipääsetavas koolis liikumispuudega inimesi: hetkel õppurite koguarvust, mis on135, vaid 10%, (14 liikumispuudega, neist 7 ratastoolikasutajat), kooli rajati kunagi ometi silmas pidades liikumispuudega inimestele kutseõppe andmist;
• lubamatu on olukord keskhariduse baasil komplekteeritud ATK ja ATP õppegruppidega – õppeaeg 3 aastat, kuid kutsetunnistust ei anta;
• ülimalt piiratud on liikumispuudega inimestele mõeldud erialade arv;
• puudub võimalus individuaalväljaõppeks;
• Keskusel puudub ülevaade kutseharidust vajavatest puuetega inimestest, nende hariduslikust tasemest, võimekusest. Õppegruppide komplekteerimisel on latt madalale lastud – valik tehakse sageli koolile “mugavamal” viisil, kuna raske liikumispuudega õppur vajab rohkem kõrvalabi (n. isiklikku abistajat);
• raskused distsipliiniga, see on õppurite endi märkus. Koolikorra reeglistikust ei saada aru (n. bussi kasutamine) ja puuduvad ka personalipoolsed selged ja ühesed vastused;

Ettepanekud :

• peab töötama kohanemiskeskusena peale noorega juhtunud õnnetust.
  Süvendatum peab olema noori individuaalselt toetav sotsiaalpsühholoogiline rehabilitatsioon. Kool peab rohkem tegelema noorte integreerimisega tavaellu – seda ei soodusta praegune nn. omasugustega ööpäevaringne koosolemine, vaja oleks rohkem osa võtta üritustest jne. tavakeskkonnas;
• tugevasti tuleb panustada eelnevale õpilaskontingendi väljaselgitamisele. Läbi tuleb viia üleriigilisi uuringuid, luua andmebaas võimalikest koolitatavatest, nende hariduslikust tasemest, võimetest;
• kool peab enam koostööd tegema tööturuametite juhtumikorraldajatega, looma otsekontakte tööandjatega abistamaks noori töö leidmisel;
• tuleb korraldada pooleli jäänud keskhariduse omandamine;
• keskharidusega liikumispuudega inimestele tuleb keskusesse luua kõrgkoolide (n. IT Kolledz) filiaale, mis tooksid kaasa maineka bakalaureusõppe ja hulganisti perspektiivikaid erialasid;
• erialade valikut tuleb laiendada, õppegrupid ei peaks olema suured, oluline peab olema kvaliteet s.t. tagada tuleb hilisem konkurentsivõime tööturul. Võimalikult palju võimaldada individuaalõpet;
• ühiselamu on suviti tühi – miks mitte osutada sel ajal majutusteenust liikumis- puudega inimestele meilt ja mujalt. Samuti saaks seal läbi viia liitude-kodade koolitusprojekte;
• kaasaegselt sisustatud rehabiliteerimisosakonna ruume ja basseini võiksid õppe- tööst vabal ajal kasutada kooli mittekuuluvad liikumispuudega lapsed-noored;
• kogemusi võib saada Soome Invalidiliittolt – neil on pikaajalised rehabilitatsiooni ja ametikoolituse kogemused (www.invalidiliitto.fi);
• pimedatel puudub täielikult ametikoolituse võimalus, tuleb mõelda selleks võima- luse loomisele

5. Kuulati ära G. Vaheri ülevaade 29.04.04 toimunud PISTS (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus) muutmise töögrupi koosolekust. Koosolekul kuulati ära vaid puuetega inimeste organisatsioonide (Pimedate Liit, EPI Koda ja Liikumispuudega Laste Tugiühing) ettepanekud, ministeerium omapoolseid kavandatavaid muudatusi ei tutvustanud. Ei ole tulnud ka kutset järgmisele koosolekule.

OTSUSTATI : A. Lõokesel teha järelpärimine SM poolsele töögrupi juhile A. Nettanile, miks ei ole seaduse eelnõud tutvustatud organisatsioonide esindajatele ega kokku kutsutud maikuu jooksul töögrupi nõupidamist.

6.OTSUSTATI: jätkata lobitööd igal võimalikul tasandil, lõplik otsus teha peale kohtumist sotsiaalministriga 07.06.04.

7. Kuulati ära K. Märtensi poolt esitatud EVPITi ettepanekud EPI Kojale puuetega inimeste päeva (3. detsember) sisuliseks täiendamiseks:

• puuetega inimeste päeval teha kokkuvõte puuetega inimeste olukorrast vabariigis, tuues välja kehtiva seadusandliku raamistiku ja jooksval aastal toimunud muutused. Kokkuvõtet levitada valitsus- ja võimuorganitele, erakondadele, pressile, avalikkusele, ka rahvusvahelistele organisatsioonidele;
• valmistada ette pakett ootustest (seadusandlikest muutustest) valitsusele ja riigikogule järgnevaks kalendriaastaks;
• valitsusel ja riigikogul anda järgmisel aastal puuetega inimeste päeval aru ootuste paketi täitmisest jooksval kalendriaastal.

OTSUSTATI: kiita ettepanek heaks ja EPI Kojal sellega arvestada juba 2004.a. puuetega inimeste päeva ettevalmistamisel. Kuna paljud probleemid ja ettepanekud puudutavad omavalitsusi, siis luua koostöö ka Eesti Omavalitsuste Liidu ja Linnade Liiduga. Selleks A. Lõokesel kutsuda kokku ümarlaud nimetatud organisatsioonide esindajatega septembris 2004.

8. OTSUSTATI : Koostöökogu kutsuda kokku Tatari 12, EVPIT ruumides. 15.06.04 toimuva Koostöökogu 4. koosoleku päevakorda esitada Foorumi poolt järgmised päevakorrapunktid:

• Informatsioon mais-juunis toimunud kohtumistest poliitikute ja ametnikega – K. Märtensi kokkuvõte
• Rahastamine riigieelarve eelnõus puuetega inimesi puudutavatel ridadel, millised on kontrollarvud antud hetkel – info ministeeriumilt
• Puuetega inimeste organisatsioonide nõudmine võrgustiku rahastamiseks – G. Vaher
• Invatranspordiprobleemid ja ettepanekud nende lahendamiseks – S. Falkenberg
• Arengud PISTS muutmise eelnõus – info ministeeriumilt (meie positsioone kaitseb G. Vaher)

9. K. Märtens: hoolekande kontseptsioonis on ette nähtud 1 miljon hooldekodude renoveerimiseks. See viitab soovimatusele läbi viia deinstitutsioneerimist, mida meie liit ei saa heaks kiita. Suund peab olema inimkesksemate võimaluste leidmisele vaimupuudega inimeste hooldamisel (väikesed hooldekodud, tugipered jne.)

OTSUSTATI : teha sellekohane infopärimine järgmisel Koostöökogu koosolekul 15.06.04.