Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja koosoleku protokoll

25.04.2007
Endla 59, Tallinn
algus kell 15.00
lõpp   kell 17.00

Koosolekust võtsid osa:

Kutsutud:   Külli Roht  ESF PITRA suunad rehabilitatsioonisüsteemi arendamises projektijuht

Koosolekut juhatas A. Lõoke,  protokollis K.-Ä. Metsand

PÄEVAKORD:

1. Kavandatavatest uuendustest rehabilitatsiooniteenuses                          Külli Roht
2. Probleemid abivahendite teenuse kättesaadavusega                              Auli Lõoke
3. Taastusravist puuetega inimestele                                                         Auli Lõoke

KUULATI JA OTSUSTATI:
1. ARUTATI: A. Lõoke: kuna puuetega inimeste organisatsioonidel seisab ees kohtumine uue sotsiaalministri M. Maripuuga, siis on vaja kooskõlastada organisatsioonide  seisukohad puuetega inimesi puudutavates valdkondades. Uuendustest rehabilitatsioonipoliitikas on palutud rääkima Külli Roht, PITRA projektijuht (LISA 1 PITRA suunad).

K. Roht:   ESF PITRA projektiga on jõutud niikaugele, et ministeeriumile esitati kaks varianti. Töörühma poolt eelistatud variant leidis ka ministeeriumis poolehoidu. (Vt LISA 1).
G. Vaher: Kas ei planeerita sisse, et haigla suunab, kuhu pöörduda, haigla teatab kohalikku omavalitsusse (edaspidi KOV) puudega inimese tulekust?
K. Roht:   Haigla peab teatama nii perearstile kui KOVile.  Mismoodi  asi praktikas välja näeb, selgub pilootprojekti rakendamisel Jõgevamaal ja Tallinna kesklinnas (2007 sügis-2008 kevad).
A. Lõoke:  Kuidas eesmärkide saavutamist hinnatakse? Kes töötab välja kriteeriumid, mille alusel tulemust hinnatakse?
K. Roht:   Rehabilitatsioon peab olema alguse ja lõpuga, eesmärgi saavutamist peab saama mõõta. Hindamise tellib KOV.
K. Urb:        Kui tihti hindamist tellitakse?
K. Roht:      Nii tihti kui on vaja.

Koosolekul osalejate küsimused, millele ei saanud otsest vastust:
Kas KOVe saab usaldada? Milliseks kujunevad teenuste hinnad? Kui riik maksab praegu kindla hinna, siis kui KOV tellib teenuse, kes määrab hinna ja kvaliteedi suhte? Kes maksab pilootprojekti kinni? Kas ja kes koolitab maakonna keskuste juhtumikoordineerijaid? Kui suur on koolitatavate vajadus? Millal peaks süsteem käivituma?
K. Roht: Viimase küsimuse kohta – enne 2009.aastat ei juhtu midagi.

2.  A. Lõoke: Abivahendite teenuse arengus on seisak. Viimane põhjalik arutelu teenuse arengu üle leidis aset 19.04.2004, kuid võib väita, et samad probleemid on üleval ka tänasel päeval. Puudub teenuse arengu- ja ajakava, süsteemi haldamine on puudulik, puudub nõudluse uuring, teenuste planeerimine, analüüs, statistika, kontroll teenuse osutamise ja kvaliteedi üle, hinnaanalüüs jne.  Sotsiaalministeeriumi ühest töötajast, kes asjaga tegeleks, jääb ilmselgelt väheks. Millised on meie ettepanekud olukorra parandamiseks, n. oleks vaja spetsiaalset keskust?
A. Lõoke jagas kohaolijatele probleemide meenutuseks materjalid 19.04.04 toimunud ümarlaua-seminari Puuetega inimeste tehnilised abivahendid kohta:

• Seminar/ümarlaua „Puuetega inimeste tehnilised abivahendid” kokkuvõte
• Enn Leinuste ettekanne „Hoolekandekontseptsioon ja abivahendite alaste teenuste  areng”  materjalid  tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks.  

G. Vaher: 23.05.07 toimub EPI Koja majas Toompuiestee 10 puudetemaatiline kevadmess Puudega inimeste kaasamine ühiskonnaellu selleks sobivaid tingimusi luues. Selle messi raames organiseerin abivahendite-alase töötoa. Seal võiks fikseerida hetkeolukorra ja teha ettepanekud edasise tegevuskava kokkuleppimiseks.
OTSUSTATI: Ettepanekud olukorra parandamiseks esitada sotsiaalministeeriumile peale 23.05.07 toimuvat messi Puudega inimeste kaasamine ühiskonnaellu selleks sobivaid tingimusi luues.

3. A. Lõoke: Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelust ei ole võimalik leida kohta, kus oleks märgitud, et puudega inimene vajab taastusravi ka oma seisundi säilitamiseks. Ideaalis paar korda aastas. Vaja on   konsulteerida pädevate inimestega, n. Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni- keskuse taastusraviga tegelevate arstidega.
OTSUSTATI: A. Lõoke püüab olukorda kaardistada konsulteerides Haapsalu NRK arsti dr Tammikuga.

Koosoleku juhataja                                                                A. Lõoke

Protokollija                                                                             K.-Ä. Metsand