Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja koosoleku protokoll
08.02.2007
Endla 59, Tallinn
algus kell 15.00
lõpp kell 16.30
Koosolekust võtsid osa:
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit |
A. Lõoke, K.-Ä. Metsand |
Eesti Puuetega Inimeste Koda |
T. Lille, G. Vaher, T. Asuja |
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit |
K. Märtens |
Eesti Pimedate Liit |
V. Pärnla |
Koosolekut juhatas A. Lõoke, protokollis K.-Ä. Metsand
PÄEVAKORD:
- Rahvaliidu valimisplatvorm Riigikogu 2007 valimistel
- Puuetega inimeste taotlused 2008.a. riigieelarve eelnõusse
1.Kohtumine G. Schultziga SoMist veebruari keskel abivahendite teemal
- Puuetega inimeste organisatsioonide seisukohad PISTSi suhtes
1.Kohtumine RM esindajatega 14.02.2007 SoMis kell 13.00-14.30 - lisakulud
- Jooksvad küsimused
KUULATI JA OTSUSTATI:
1. KUULATI K. Märtens andis ülevaate kohtumisest Rahvaliidu esindajate M. Treiali ja M. Opmaniga, kus arutleti erakonna valimisplatvormi üle. (LISA 1 Rahvaliidu tegevused ja eesmärgid seoses puudega inimestega 2007). Mõned seisukohad, mida kohtumisel parlamendisaadikud vastasid esitatud küsimustele:
- Sotsiaaltöötaja palk peaks olema Eesti keskmine palk.
- Hooldaja teeb täispäevaga tööd, seda tuleb vastavalt ka tasustada. Ära tuleb kaotada töötamise piirang hooldajatele.
2. G. Vaher: kadus ära käibemaksu soodustus -5% kohandatud autodele. See tuleks 2008.a. ja edaspidi kompenseerida abivahendite real, arvestada ca 100 autoga aastas. Arvestuslik auto hind võiks olla 250 000 kr koos käibemaksuga. Auto on abivahend! Uurida kohandatud autode ostu riigipoolset kompensatsioonimehhanismi Soome Invalidiliittost.
OTSUSTATI: teha vastav ettepanek Koostöökogu koosolekul. A. Lõokesel küsida infot, kuidas vastav süsteem on üles ehitatud Soomes. G. Vaher uurib ARKist, palju registreeritakse aastas keskmiselt kohandatud autosid.
Abivahendid: 2007 riigieelarves: 57 739 476 krooni
Ettepanek: 2008 eelnõusse ca (täpsustada järjekordade maksumus) 82,5 miljonit
Inkotooted (40 tükilt 90 tükini kuus) 12 000 000
Kasv 10% 2007.a. eelarvest 5 773 947
Abivahendite järjekordade maksumus 7 000 000 ?
Rehabilitatsiooniteenus: 2007 riigieelarves: 86 654 300 krooni
Ettepanek: kasv vastavalt hoolekande seaduse kontseptsioonile
Teha ettepanek teenustelt limiitide äravõtmiseks.
P.i. sotsiaaltoetused: puudetoetuste aluseks oleva määra tõstmine 400 kroonilt 550 kroonini
2007: 566 267 000
+ 212 350 125
Ettepanek: 2008: 778 617 125
OTSUSTATI: korraldada veebruari keskel kohtumine G. Schultziga SoMist, et selgitada ja täpsustada lahtisi küsimusi abivahendite teemal (k.a. järjekorrad seisuga 01.01.2007).
3. Seisukohti:
K. Märtens: ette näha uuele seadusele minekuks üleminekuperiood, kuna on teada, et teenuse- pakkujaid pole piisavalt ja regiooniti on KOVide ebaühtlus (nii rahalistes vahendites kui haldus-suutlikkuses) suur.
A. Lõoke: teadmatus tuleviku suhtes on tekitanud suured pinged ja segaduse pensioniealistes. Kontseptsioonis ei räägita, kuidas toimitakse nendega, kel varasemast ajast puue juba määratud. Puudetoetusi (rahalisi) ei tohi ära võtta, sest teenustega pole võimalik kõiki puudest tingitud lisakulusid nagunii mitte üheski eagrupis korvata.
K. Urb: ealine lahterdamine võib olla ohtlik. Pole võimalik, et jõudes pensioniikka, lisakulud äkki kaovad. Seista tuleb solidaarselt kõigi eest, riik peab muutuma sotsiaalsemaks.
V. Pärnla: toetan eelkõnelejaid, puue on puue, ei tohi lahterdada.
G. Vaher: eagruppidesse jagamine on õige, kuna igal eal on teatud suuremad erivajadused, mida peab riik aitama kompenseerida. Lapsi tuleb eriti aidata, et edaspidine toimetulek oleks parem.
OTSUSTATI: põhiteesid jäävad samaks kui 24.01.07 (vt. protokolli). Tööealiste lisakulude arutamisest (SoM + rahandusministeerium + puuetega inimeste organisatsioonide esindajad) 14.02.07 võtavad osa G. Vaher, A. Lõoke, T. Sihver, K. Urb.
4. Jooksvad küsimused
4.1. Allkirjastamisest
K. Märtens: puuetega inimestega kooskõlastused eelnõudel – tuleb enne nõusolekut küsida.
A. Lõoke: allkirja võtmisega jagab SoM vastutust, mis on nende poolt õige lähenemine.
4.2. Rehabilitatsiooniteenusest: rahaline hüpe on olnud suur, puudu on teenuseosutajatest, spetsialistidest ja vajalikest teenustest. Vastavalt 2006.a. tehtud auditile on teenuse osutamises ja kättesaadavuses palju puudujääke. SoM tegeleb korrektiivide sisseviimisega, meile pole neid veel tutvustatud.
4.3. Taastusravist: vana probleem – ei ole ette nähtud rehabilitatsiooniteenuse alt ega saa ka haigekassa alt vajalikul määral. Tõstatada taas Koostöökogus, viia probleem uue ministri ette.
Koosoleku juhataja A. Lõoke
Protokollija K.-Ä. Metsand |