LISA 1

ABIVAHENDID

1. Sotsiaalhoolekande kontseptsiooni eelnõule tuginedes tuleb koostada abivahendite alaste teenuste arengukava. Puudub plaan teenindussüsteemi väljaarendamiseks ning selle majanduslik analüüs.

Plaani ja arengukava puudumine raskendab tunduvalt (puudub põhjendus) iga-aastast riigieelarveliste rahade taotlemist abivahendite soetamiseks ja teenindussüsteemi väljaarendamiseks.

Kuna arengukava on aluseks muudatustele pikema aja vältel, määratleda esmajärje- korras teemade ring, mis mõjutavad teenuste korraldust 2005.a.

2005.a. jõustuvad normdokumendid /või olemasolevate dokumentide täiendused/ valmistada ette arvestusega, et need kinnitatakse hiljemalt 1.novembriks.

Kogu abivahendite valdkonnaga seotud temaatika lahtimõtestamiseks, arengukavas kajastuvate teemade läbitöötamiseks on vaja teenuse tarbijate, teenuse pakkujate ja maavalitsuste esindajate koostöö.

Doteeritavate abivahendite nomenklatuur vajab kaasajastamist.

Omaosaluse tasumine abivahendite teenuse eest peab olema individuaalsem. Paika tuleks panna summa ülempiir. Puuetega lastele peaks see olema minimaalne.

Kliendile võiks võimaldada kallite abivahendite eest maksegraafiku alusel tasumist – riik ei kaota midagi, riskib firma.

Täielikult on lahendamata puudega inimestele hariduse omandamiseks, samuti  igapäevast kommunikatsiooni hõlbustavate-tagavate seadmete (arvutid) hankimine, nende eest tasumise kord.

Lahendamata on hoolekandeasutustes elavate puudega inimeste abivahenditega varustamine.

2. Aastast aastasse  on valitsenud olukord, kus sotsiaalministri määrusega kinnitatud tarbijatel ei ole olnud võimalust realiseerida oma õigust abivahendite-alastele soodus- teenustele isegi nende abivahendite osas, mis on toodud sama määruse lisades.

Põhjuseks krooniline eelarvevahendite nappus teenuste eest riigi osaluse tasumiseks. 2003.a. lisaeelarve koostamise aluseks oli tarbijate järjekord.

Kõik teenuste pakkujad on esitanud maavalitsustele taotlused 2004. aastaks tuginedes eelnevate  perioodide nõudluse ja osutatud teenuste mahtude statistikale. Maavalitsustele laekunud taotluste üldsumma näitab konkreetset klientide nõudluse taset. Taotluste üldsumma ja  riigieelarvest eraldatu /30,2 miljonit krooni/ vahe peaks olema lisaeelarve aluseks.

3. 2005.a. eelarve koostamine peab lähtuma tarbija nõudlusest. Sotsiaalministeerium peab tulemuslikumalt kaitsma/põhjendama eelarverahade jagamisel rahandus- ministeeriumis oma vajadusi, tuginedes kogutud  tõesele statistikale. Seda saab teha ka toetudes rehabilitatsiooniplaanidele, kus on kirjas inimeste tegelik vajadus.

• Teenuste loetellu peaks olema sisse kirjutatud nõustamisteenus. Nõustajaid on koolitatud, kuid puuduvad palgaeraldised. Nõustaja võiks olla abivahendite-alase teenuse osutaja juures.
• Prioriteedid  /milline teenus ja kellele on igal juhul garanteeritud/  peavad olema üleriigilised. 
• Rehabilitatsiooniplaani koostamise tasu täiskasvanutele – 1000 krooni on liiga suur.
• Rahajagamise süsteem tuleb maakondadele muuta paindlikumaks. Lisaks reservi   määramisele maavalitsustele peaks reserv olema ka riigi tasandil.