MEMO
kohtumisest Hasartmängumaksu Nõukogu esimehe Indrek Raudne ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega 12.05.2004 Toompeal.

Puuetega inimeste organisatsioone esindasid kohtumisel A. Kivilo (EPL), V. Pärnla (EKL), K. Märtens (EVPIT), G. Vaher (EPIK), S. Falkenberg, K. Urb ja A. Lõoke (ELIL).

Kohtumisest võttis osa sotsiaalministeeriumi asekantsler R. Rahuoja.

Peale kohtumisele tulnud organisatsioonide esindajate tutvustusringi andis G. Vaher üle pöördumise teksti ja kommenteeris lühidalt selle sisu.

Puuetega inimeste organisatsioonide nõue on, et taastataks hasartmängumaksu seaduses puuetega inimestele kindel % (meie ettepanek on 10 %) ja suunata see SA EPI Fondi, millega taastatakse EV invapoliitika üldkontseptsiooni 16. reegli täitmine.

Vabariigi valitsuse poolt 16.05.1995.a. heakskiidetud invapoliitika üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” 16.reegli kohaselt “Riik garanteerib seadusandlikus korras vahendite laekumist Eesti Puuetega Inimeste Fondi, mis toetaksid erinevaid uusi projekte ning programme, mille eesmärgiks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku edendamine”, kuid alates 01.02.1996.a. kehtima hakanud hasartmängumaksu seadusega seda reeglit enam ei täideta.

Meie organisatsioonidele pandud rolli läheb aasta-aastalt raskemaks täita, kuna 1998.aastast on organisatsioonide rahastamine täiesti ebapiisav, mis ei võimalda kaasata vajalikus mahus inimressurssi ega katta tööga kaasnevaid kulusid. Ohus on organisatsioonide jätkusuutlikkus.

Tekkinud on olukord, kus hasartmängumaksu laekumine on aasta-aastalt suurenenud, kuid suhtarvuna eraldised sellest EPI Fondile pidevalt vähenenud (1999-9,35%; 2000-8,9%; 2001-8,77%; 2002-6,71%; 2003-5,46%)

I. Raudne tutvustas hasartmängumaksust laekuva raha jaotust:

46% - kultuurkapital; 3,9% - Punane Rist; 12,7% - regionaalprogrammid (siseministeerium);

37,4% - prioriteetsed valdkonnad (haridus, sport, kultuur, tervishoid, sotsiaalvaldkond s.h. puuetega inimesed).

I. Raudne näeb olukorra lahendamiseks kahte võimalust:

1. puuetega inimeste organisatsioonide tegevuskulude rahastamine peab toimuma riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu, mitte hasartmängumaksust HMN kaudu nagu praegu ja projektidele tuleb kõigil organisatsioonidel toetust taotleda otse HMN-st kõigiga võrdsetel alustel konkureerides.

2. HMN üldse ära kaotada ja kirjutada hasartmängumaksuseadusesse sisse valdkondadele ja suurtele katusorganisatsioonidele kindlad protsendid.

Teist varianti I. Raudne ise ei poolda, kuna selle all kannataks ülejäänud kolmas sektor, kellele

see on pea ainuke raha taotlemise koht. Kui me jagaksime selle protsendi ära valitud organisatsioonidele, siis lõikaksime tuhandetel väikestel MTÜ-del ära võimaluse projektidele raha taotleda. Varjatul kujul see skeem toimib juba praegugi – sisuliselt on juba aasta algul rahad suurtele organisatsioonidele ära jagatud. I. Raudne kindel seisukoht on, et kahte asja korraga – projektipõhist ja eelarvepõhist rahastamist üheaegselt teha ei saa. Kui olukord ei lahene, on ta pigem nõus nõukogu esimehe kohalt tagasi astuma.

Olukorda on sotsiaalministeeriumiga korduvalt arutatud, kuid ühist seisukohta pole saavutatud. R. Rahuoja: 2005.a. riigieelarve taotluses organisatsioonidele toetust sees pole. Kui esitaksime taotluse, peaksime olemasolevaid summasid ümber jagama /n. abivahendite arvelt/.

G. Vaher: kindel % laekumistest tagab kindlustunde organisatsioonidele ja võimaldab neil oma tegevust planeerida.

I. Raudne: praegu on kindel see, et 37,4% laekumistest prioriteetsetele valdkondadele KUMU /Kunstimuuseumi/ ehitustegevus ei mõjuta. See protsent on garanteeritud.

K. Urb: me peaksime ise enne asjad väga põhjalikult läbi mõtlema ja endale selgeks tegema, kui ühe või teise otsuse poole kaldume.

R. Rahuoja ja G. Vaher meenutasid paari aasta tagust SoM ettepanekut luua Kultuurkapitalile sarnastel põhimõtetel töötav Hoolekandekapital. Sel juhul kirjutatakse hasartmängumaksu seadusesse sisse protsent, mis sinna suunatakse. Hoolekandekapitalil oleks oma nõukogu ja valdkondade nõukogud, raha jagamisse ei saaks enam poliitikud sekkuda.

Lõpetuseks teatas I. Raudne, et hetkel konkreetsed otsused ja valikud puuduvad, kuid ta teeb enda poolt kõik, et need otsused veel selle aasta sees tehtaks ja senist praktikat ei jätkataks.

Nii R. Rahuoja kui I. Raudne lubasid asja arutada lähemal ajal sotsiaalministriga.

Kokkuvõtte koostas
Auli Lõoke, ELILi tegevjuht