Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu üldkoosoleku protokoll nr. 2 / 2007

23. nov. 2007  Endla 59, Tallinn
algus kell 11.00 lõpp  kell 14.00

 Volituse esitasid:
       1. Liikumispuudega Laste Tugiühing    volitus Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingule
       2. MTÜ Viru Valere                            volitus  Rakvere Liikumispuudega Inimeste Ühingule
       3. Otepää Invaühing                             volitus Tartu Liikumispuudega Inimeste Ühingule
       4. Pärnu Ratastooli Klubi                      volitus Tartu Liikumispuudega Inimeste Ühingule
       5. Viljandi Linna Invaühing                   volitus  Pärnumaa Invaühingule
       6. Võru Maakonna Invaühing               volitus Võru Ratastooliklubile          

Üldkoosolekult puudusid esindajad järgmistest ühingutest:

1. Jõgevamaa Liikumispuudega Inimeste Ühing               
2. Narva Invaliidide Ühing EENAR
3. Tapa Liikumispuudega Inimeste Ühing
4. Mittetulundusühing Miloserdie

Enne koosolekut jagati igale liikmesühingule  eelnevaks tutvumiseks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu  2005 - 2007 aasta tegevusaruanne.

Kohaloleku kontroll näitab, et koosolek on otsustusvõimeline, 28-st liikmesühingust on esindatud 24.

Koosoleku juhatajaks valiti ELILi juhatuse esimees Ants Leemets,  protokollijaks ELILi tegevjuhi abi Katrin-Ädu Metsand.

Koosolek võttis vastu järgmise 
päevakorra :

1. ELILi  juhatuse aruanne tegevusest 2005 - 2007
2. Küsimused juhatusele ettekande kohta
3. Delegaatide registreeritud sõnavõtud
4. Valimiste protseduuri kinnitamine
5. Presidendikandidaatide ülesseadmine ja tutvustamine
6. Presidendikandidaatide  sõnavõtud
7. Juhatuse liikmekandidaatide ülesseadmine ja tutvustamine
8. Juhatuse liikmekandidaatide sõnavõtud
9. Hääletus, hääletustulemuste teatamine
10. Valitud ELILi presidendi sõnavõtt
                                                                                     

1. ELILi juhatuse aruanne tegevusest 2005-2007.   
Ants Leemets:  
-     Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu kuulub 28 ühingut ligi 3000 liikmega. 2007. aastaga  ühinesid liiduga Ida-Harju Invaühing ja Saue Linna Invaühing.
-     Aruandeperioodil juhtis liitu juhatus järgmises koosseisus: A. Leemets (esimees), T. Sihver, K. Neering, K. Kikkas, K. Urb, J. Järve ja Ü. Aasma. Tegevjuhina töötas A. Lõoke ja alates 01.01.07 asus tegevjuhi abina tööle K. – Ä. Metsand. Raamatupidajana on töötanud T. Jaansoo.
-     Juhatus töötas väga hästi, oli tubli ja aktiivne.
-     Puuetega inimeste huvide kaitsmiseks on veel palju ära teha, märksõnadeks on inimõigused, kohandatud eluasemed, tugev koostöö kohalike omavalitsustega, ettevalmistus tööturule minekuks, puuetega laste elukohajärgne õpe.
-     transpordialal on mõned saavutused, Tallinnas tegeletakse küll sõidukitele ligipääsetavusega ja muretseti uusi busse, aga üle Eesti ei ole asjad hästi. Ka toetuste alal on väikesi võite, lastetoetuse ja  tööealiste inimeste toetused on suurenenud,  aga pensionäridega ei ole veel asjad  korras. Inflatsiooni arvestades peaksid toetused tõusma igal aastal.
-     Eelmisel aruandeperioodil käivitati meie liidu initsiatiivil, (algne idee M. Aitsamilt), Foorum, kuhu kuuluvad  Pimedate Liit, Kurtide Liit, Liikumispuudega Inimeste Liit, Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, meie liidul on seal senini eestvedaja roll.
-     Koostöökogu on Foorumi ja ministeeriumide esindajate koostöövorm. Koostöökogu juhib sotsiaalministeeriumi poolt R. Rahuoja. Sotsiaalministeeriumiga arutatakse puuetega inimeste valdkonnas  üles kerkinud olulisi probleeme ning tehakse ettepanekuid muudatuste sisseviimiseks seadustesse, määrustesse ja muudesse seadusandlikesse aktidesse.
-     Kokkuvõtteks oleme muutunud julgemaks ja märgatavamaks. Oskame küsida. Uue juhatuse teha on suurel määral see, et puuetega inimeste elu läheb paremaks.  

T. Sihver: minu kokkuvõte rehabilitatsioonist ja transpordist algab tõdemusega, et suures osas tänu Mihkel Aitsami  pingutustele eraldati Karaski Keskusele, kuhu suunatakse reha- bilitatsioonile liikumispuudega inimesed, renoveerimistöödeks  2 miljonit EEK. 2007.aastal on Karaskil teenindatud 400 inimest, koostatud 80 rehabilitatsiooniplaani ja täiendatud 15, kuna need on olnud ebapiisavad.

Vajadus rehabilitatsiooniks on eriti lastel, et nad ei jääks elust kõrvale, nelja seina vahele, vaid oleksid võimelised õppima, omandama eriala ja elukutset. Psüühiline rehabilitatsioon teeb inimese tugevamaks, ta on võimeline enda eest seisma.

Transpordi  teemal on kohtutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsiga, üheks teemaks oli bussiliiklus – Tallinnas küll ostetakse madalaid busse, aga Tallinn ei ole veel kogu Eesti. Linnadevahelistel marsruutidel puuduvad madalapõhjalised bussid täiesti. Taotleme tasuta piletit sügava liikumispuudega inimeste saatjatele, nagu see on pimeda saatjal. Eraldi teema on raudtee, kus rong on perroonist nii kaugel, et ka tervel inimesel on sinna astuda raske. Ministeeriumis vastati, et 2008.aastal hakatakse ümber ehitama platvorme, on tulemas madalapõhjalised rongid.
Rõõmustav on, et töötab invatransport, millega inimesed saavad tööle ja koju. Tallinna bussijaamas on võimalus tellida nn sületeenust. Kui Taisto bussid lõpetasid 0 hinnaga piletite eelmüügi, siis aitas omavolilise tegevuse peatamisest õiguskantsleri poole pöördumisest. Ja muidu kõige värskem transpordiuudis – invabuss Irene Tartu ja Lõuna – Eesti puuetega inimeste teenindamiseks.

K. Neering: abivahenditeks on alati raha liiga vähe. Sellepärast teeb rõõmu, et 2008.suureneb  abivahenditele mõeldud summa ca 25 miljonit krooni, samuti et mähkmete limiit suureneb 40-lt 90-le kuus. Positiivne on ka ministri määrus, et käsijuhtimisega autode seadmeid doteeritakse.  Kahjuks on kindel, et järjekordi abivahenditele ka 2008.a. ei õnnestu ära kaotada.

J. Järve:  ligipääsetavus peab saama kaasaegses Eesti riigis prioriteediks. Selle nimel oleme töötanud juba kaks aastat, võttes eeskujuks Soomet. Tulemusi võime hinnata heaks, infokogumine käib paljudes kohtades üle Eesti. Aga see ei ole ju lõppeesmärk, kuhu puudega inimene ligi pääseb ja kuhu mitte, lõppeesmärk on, et olukord paraneks.

Meil on olnud väga tubli meeskond: vennad Mati ja Tõnu Mugur, Arko Vool, Tiia Tiik Tallinnast, Villu Urban Viljandist, Toomas Mihkelson Pärnust, Endre Varik ja Ragnar Lust Jõgevalt, Tarmo Loose ja Tiia Sihver Rakverest, Ülo Paas Paidest. Eestis on kohti veel ja tublisid testijaidki tuleb juurde. Ja nende kõikide töö tulemusena saame veebikaardi, millele on kantud kogu liikumiseks vajalik info alates invatualettidest kuni riigiasutusteni.

Ü. Aasma:    Üks suuremaid töid, millest mina juhatuse liikmena osa võtsin, oli ELILi uue põhikirja koostamine. Natuke olen püüdnud kaasa aidata ka tervishoiu ja sotsiaalsfääri seaduste lahtiseletamisel ja selgekstegemisel.

Võitlust selle eest, et puudega inimeste haigushüvitis oleks samal tasemel teiste inimestega, kroonis edu ja nii kehtivad võrdsed võimalused meil juba kaks aastat.

Huvitav oli kaasalöömine mitmetel kultuuriüritustel, eriti Invaliidiliitoga kohtumisel, siis olin ametis vabaõhumuuseumis.

Seoses sellega, et liiklus toodab meil iga päev ratastooliinimesi, teen uuele juhatusele ettepaneku tegeleda ennetustööga koolides.

A. Lõoke  tutvustas koosolekult puuduvate juhatuse liikmete  Külli Urbi  ja  Kaido Kikkase  tööd.

K. Urb on aktiivselt tegelenud puudega laste peredega. Tänaseks on kõik puudega lapsed arvel. Muret teeb teenuseosutajate nappus, kusjuures nende arv ei näita ka tõusutendentsi. Nende tasustamine on nii väike, et ei motiveeri seda tööd tegema.

Tähtsad teemad on ka laste toetusrahade tõus, puudega lapse emale töötamise võimaldamine, lapsehoiuteenuse toetus, koolide rahastamine ja abistajate viimine kooli. Tantsud tähtedega toetuste avaldused on selgesti välja toonud kitsaskohad laste teenindamisel ja abivahenditega varustamisel.

K. Kikkas pooldab, et juhatuse liikmed oleksid hästi innovaatilised inimesed. Tema töö juhatuses oli kahe suure projekti – idamaade võitluskunsti ja laste suvelaagri vedamine ja juhtimine. Ta on kirjutanud ja viib ellu IT veebiabi projekti puudega inimesele, propageerib kõiki tegelema arvutiga.

2. Küsimused juhatusele esitatud aruande kohta

M. Mugur (Tallinna LIÜ):  Tegevjuht  ja  juhatus on töötanud hästi. Põhimõtteliselt võiks juhatus jätkata  samas  koosseisus, aga  mulle  meeldib rotatsiooni põhimõte ja ma arvan, et tuleb valida  juhatusse ka  uusi  ja noori inimesi.

A. Leemets:  Ütlen  veel  kord,  me  peame  suutma  aidata meie ühinguid, tänan nende juhte ja aktiviste. Oleme  tunnustanud  küll neid, kes meid aitavad ja toetavad, aga omi suudame tänada  ja tunnustada vähe. Sellele tuleb mõelda, kasvõi oma organisatsiooni tänumärkidega.

A. Jaakson (Tartu LIÜ): mul on hea meel,  et Tallinna ja Tartu koostöö  edeneb ja on osutunud heaks. Tahan selle eest tunnustada liidu tegevjuhti, kelle poolt on alati tunda probleemide lahendamisel  õlatunnet.

3. Ühingute delegaatide registreeritud sõnavõtud

M. Mugur (Tallinna LIÜ):   tahan  terve liidu nimel tänada täna volitused mahapanevat  juhatust,  kes  väärib  tunnustust  ja  vähemalt  üht  roosiõit  meie  poolt.  (M. Mugur  tänab  kõiki  juhatuse  liikmeid lilleõiega.)

4. Valimiste protseduuri kinnitamine
Üldkoosolek OTSUSTAS:

1. valida juhatus 7-liikmeline (president + 6 liiget)                           – 24 häält poolt
2. president ja ühtlasi juhatuse esimees valida avalikul hääletusel – 24 häält poolt
3. juhatuse liikmed valida salajasel hääletusel                                – 24 häält poolt
4. häältelugemiskomisjon valida 3-liikmeline (ettepanek: A. Lõoke, Hedi Gehrke, Mare Kõll)                                                                                                           - 24 häält poolt

5. ELILi presidendikandidaatide ülesseadmine ja tutvustamine

H. Otsa: teen ettepaneku seada presidendi ja juhatuse esimehe kandidaadiks A. Leemets.
Rohkem presidendikandidaate ei esitatud, nimekiri suleti.

6. Presidendikandidaadi sõnavõtt ja hääletamine

A. Leemets: Seda tööd tegema innustab teadmine, et suudad midagi korda saata. Ja kui toeks on tubli juhatus, siis võib tööd teha. Töötame ausalt ja  julgelt, see toob edu.

Üldkoosolek OTSUSTAS: valida ELILi presidendiks ja ühtlasi juhatuse esimeheks hääletus- tulemuste  põhjal Ants Leemets  24 poolthäälega.

7. Juhatuse liikmekandidaatide ülesseadmine

Nimetati järgmised liikmekandidaadid, kes andsid nõusoleku ELILi juhatuses töötamiseks:

1. Külli Urb
2. Krista Neering
3. Jüri Järve
4. Tiia Sihver
5. Heldur Otsa
6. Kristi Viisimaa
7. Irene Lindi
8. Tauno Viljat

Nimekiri suleti.

8. Juhatuse liikmekandidaatide sõnavõtud:
Heldur Otsa – Töös puudega inimeste organisatsioonis on päris palju kogemusi. Tekkinud on arusaam – ühistegevust on meie seltsides vähe. Arvan, et sellele peaks rohkem rõhku panema ja püüan seda rida ajama hakata. Viis aastat on plaanis Lõuna-Eestisse puhkekoha tegemine. Teatavasti ühised puhkuseüritused liidavad. Sellega tahan tegeleda ja kutsun kõiki kaasa lööma ja aitama.
Kristi Viisimaa: Töötan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses.  Selletõttu saan kaasa rääkida Astangu arengukava koostamisel ja edastada seal meie juhatuse seisukohti.  Juhatuses pean vajalikuks arendada koostööd meie naaberriikidega, teha tööd noortega, sellega kindlustame järjepidevuse. Veel tahaksin hakata tegelema mitmesuguste laagrite korraldamisega puuetega inimestele. Räägin inglise, vene, soome ja eesti keelt.
Irene- Maria Lindi:   Sean endale eesmärgiks kaasa aidata hariduse arendamisele. Kuna ise olen pensionieas, siis ehk suudan olla sillaks pensionäride ja noorte vahel. Seni olen tegelenud puudega üliõpilaste aitamisega, invabussiga tööle ja koju organiseerimisega, ikka selleks, et liikumispuudega inimesel oleks juurdepääs nii tööle kui õppimisele.  Kui algul olin oma tegemistes kogenematu, siis nüüd tunnen tuge liidult.
Tauno Viljat: Seni olen kaasa löönud vabatahtlikuna ja ürituste korraldamisele kaasa haaranud oma suure suhtlus- ja tutvusringkonna. Juhatuse liikmena tahan Tallinna linnas hakata tegelema invaparkimiskohtadega, praegu on olukord halb. Kuna olen 25 aastane, siis loodan, et puudega inimeste töös on noorus positiivne.

9.Hääletustulemuste teatamine

Salajaseks hääletamiseks tehakse 15-minutiline paus.
Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette komisjoni esimees A. Lõoke:
kastis oli 24 kehtivat hääletussedelit, hääled jagunesid järgnevalt:

1. Tiia Sihver                          23 häält
2. Heldur Otsa                        22 häält
3. Jüri Järve                            22 häält
4  Tauno Viljat                         21 häält
5. Kristi Viisimaa                    19 häält
6. Külli Urb                              16 häält
7. Irene – Maria Lindi             12 häält
8. Krista Neering                       8 häält

Üldkoosoleku  OTSUS:
hääletustulemuste põhjal on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatusse järgmiseks kolmeks aastaks valitud:
Ants Leemets (president, ühtlasi juhatuse esimees), Tiia Sihver,  Jüri Järve, Heldur Otsa, Tauno Viljat, Kristi Viisimaa ja Külli Urb.

10.Valitud presidendi sõnavõtt
A. Leemets: Tänan eelmise juhatuse liikmeid, õnnitlen uusi juhatuse liikmeid ja soovin edu. Oma järgmisel kogunemisel seame üles uued eesmärgid järgmiseks kolmeks aastaks. Koguneme peale üldkoosolekut siia väikesele koosolekule.
Kõikidele saalisviibijatele kohtumiseni kevadisel üldkoosolekul.

LISA 1             Üldkoosolekust osavõtjate nimekiri
LISA 2             2005 - 2007.a. tegevusaruanne
LISA 3             Häältelugemiskomisjoni protokoll