Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja koosoleku protokoll

 07.01.2004
Endla 59, Tallinn
algus kell 15.00
lõpp kell 16.45

Koosolekust võtsid osa:

Koosolekut juhatas K. Märtens, protokollis A. Lõoke

PÄEVAKORD:

1. Foorumi strateegia ja taktika 2004.aastaks.
2. Olukord abivahenditega 2004.a. + ettevalmistava töögrupi moodustamine /koostöökogu veebr. 2004 päevakorras/
3. Invatranspordiga seotud probleemid + ettevalmistava töögrupi moodustamine /koostöökogu veebr. 2004 päevakorras/
4. Sotsiaalhoolekande kontseptsiooni eelnõu – täiendavaid kommentaare ja ettepanekuid /koostöökogu veebr. 2004 päevakorras/
5. Invakindlustus – meie nägemus asjast – K. Märtens
6. Liikumispuudega laste rehabilitatsioonist – K. Urb

ARUTATI JA OTSUSTATI:

1.Tõnu Mugur: mis juhtub/muutub peale 01.05.2004, kui Eesti saab EL täisliikme staatuse, kelle ülesandeks jääb jälgida, et EL direktiivid, mis puudutavad puuetega inimesi, jõuaksid Eesti seadusandlusesse?

Helve Luik: kuigi direktiivide meil kehtivate seadustega vastavusse viimine on riigi ülesanne, on vaja puuetega inimestel endil olla nendega kursis, hoida tihedat sidet EDFiga Brüsselis.

OTSUSTATI: EPI Koja ülesandeks jääb EL seaduste, mis puudutavad puuetega inimesi, jälgimine, nendest teiste organisatsioonide, ka riigiorganite teavitamine. Selleks teeb EPIK tihedat koostööd EDFiga, kodade katusorganisatsiooniga Euroopas.

Külli Urb: prioriteetide hulka peab kuuluma riigieelarve kujundamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks. 2003.a. riigieelarvesse oli ülelaekumine, kas ei peaks tegema ettepanekuid lisaeelarve koostamiseks?

Helve Luik: et kaasa rääkida 2005.a. eelarve kujundamises, peame ettepanekud tegema ministeeriumidele ja riigikogu vastavatele komisjonidele enne 01.03.04.

OTSUSTATI: Teha endale hästi selgeks riigieelarve kujundamise protsess – kui ettepanekuid teha, siis kellele, kuidas, millal. Peame leidma endale liitlasi otsustajate hulgast, st. lobitöö peab muutuma üheks peamiseks tööks igaühele meist. Lisaeelarve taotlemiseks sellel aastal peame täpselt teadma kui palju ja milleks, reaalne on taodelda lisaeelarvet abivahenditele.

Kalev Märtens: kõige suuremaks ülesandeks tuleb pidada surve avaldamist, et sotsiaalhoolekande kontseptsiooni eelnõu muutuks sel aastal seaduseks. Kui see seadusena on hea ja meile vastuvõetav, siis loob see eelduse üksikseaduste õnnestumiseks.

OTSUSTATI: koostöökogus hoida teema kogu aeg üleval, et kõik kavandatavad muudatused jõuaksid ka meie Foorumini seisukoha võtmiseks. Raamseadusena on eelnõu hea, tähelepanu all peavad olema kavandatavad rakenduslikud seadusandlikud aktid.

Signe Falkenberg: 2004.a. prioriteetideks peavad olema kõik 9 punkti, mis toodi peamiste probleemidena esile kohtumisel 26.09.03 sotsiaalministriga, kuna nad on omavahel sisuliselt seotud ega võimalda isoleeritud käsitlemist. Kõigi valdkondade arengud peavad olema Foorumi tähelepanu all.

OTSUSTATI: lugeda võrdselt vajalikeks teemad, mis toodi esile ELILi kohtumisel EV sotsiaalministriga 26.09.03: 1.koostöö 2.rehabilitatsioon 3.puudega lapsed ja nende pered 4. teenused /abivahendid, isiklik abistaja, invatransport/ 5. haridus 6.tööhõive 7.ligipääsetavus tehiskeskkonnale ja infole 8.invaorganisatsioonide rahastamine jätkusuutlikkuse tagamiseks 9.haigekassa

2.OTSUSTATI: abivahendite töögrupi juht Mati Mugur koostab meeskonna, kes valmistab ette päevakorrapunkti kohtumiseks Koostöökogus. Selleks korraldab nõupidamise abivahendite teenuse pakkujatega, et saada teada vajadused nomenklatuuri täiendamiseks ja sellele tuginedes välja arvestada täiendavate rahaliste vahendite vajadus /ettepanekuks lisaeelarve tegemiseks 2004.a./. Hoolekande seaduse eelnõus toodud summa 2005.a. abivahenditele 50 miljonit krooni on vastuvõetav ja mõistlik. 2004.aastaks taotlesime 40 miljonit, eraldati veidi üle 30 miljoni, mis tähendab alafinantseerimist ja tingib lisaeelarve vajaduse.

3. OTSUSTATI: invatranspordi töögrupi juht Tõnu Mugur koostab meeskonna, kes valmistab ette päevakorrapunkti kohtumiseks Koostöökogus. Probleemi arutellu kaasata teisi MTÜ-sid /pensionäride liit, lastekaitse liit jt. – infot kogub H. Luik/. Taksoteenuse ja ühistranspordi kohta kogub üle-eestilist infot liikmes -ühingute kaudu A. Lõoke. Jälgida arenguid nn. bussidirektiivi küsimuses – 1.maist 2004 peavad kõik linnapiirkondade ühistranspordiks kasutatavad bussid olema ligipääsetavad nn. väiksema liikumisvõimega inimestele, k.a. puuetega inimestele. Seoses TAK riigihankega mitteligipääsetavatele bussidele on välja saadetud kirjad küsimustega vastavatele instantsidele - saabuvate vastustega hoiab Foorumit kursis A. Lõoke.

4.OTSUSTATI:

1. sotsiaalse kaitse kulutuste tase on võrreldes majanduse arenguga pidevalt langenud, jälgida, et hoolekande kontseptsiooni eelnõus toodudrahaliste vahendite vajadus leiaks riigikogus heakskiidu. Kuna võtmeküsimuseks on kujunenud rahaliste vahendite krooniline nappus sotsiaalvaldkonnas, siis meie ülesandeks on seda pidevalt rõhutada/põhjendada, poliitikute ülesandeks vahendid leida.
2. jälgida, et hoolekande kontseptsiooni eelnõu heaks- kiitmisele järgneval seaduse kirjutamisel kohe kirjutatakse ka rakendusseadused.
3. selgitada täpselt välja, mida tähendab/hõlmab mõiste “sotsiaalne kaitse” – saadud info edastab Foorumile H. Luik.

5. Helve Luik: invakindlustuse mõiste alla võiks kuuluda: inimesele puudest tingitud vajalikud abivahendid ja teenused, mis on vajalikud iseendaga toimetulekuks tööl, kodus jne. Oleksid hõlmatud ka kutsehaiged, kes praegu püüavad endale nn. tööõnnetusfondi luua koostöös sotsiaalministeeriumiga.

EPI Koja poolt määrati invakindlustuse töögruppi R. Suppi asemel G. Vaher.

Kalev Märtens: peame selgeks tegema, kuidas peaks olema määratud teenuse/ abivahendi vajadus – milliste mehanismide abil kindlustus toimiks? Meil on idee läbiviimiseks vaja liitlasi – MTÜ-d, ametiühingud, erinevad organisatsioonid ja huvigrupid, poliitikud jt., et sealt kaasata mõttekaaslasi töögruppi.

OTSUSTATI: Invakindlustuse töögrupi juht on K. Märtens, kes viib esimese koosoleku läbi 15.01.04 Tatari 12 algusega kell 15.00.

Foorumi poolne töögrupi koosseis:

A. Lõokesel teha järelepärimine ministeeriumi, kes on nendepoolsed töögrupi liikmed.

6. Külli Urb: laste rehabilitatsiooni rahastamine on seni käinud läbi maa- valitsuste, kellel hakkas juba kujunema ülevaade oma piirkonna puuetega lastest, 2004.a. on suures osas rahastamise funktsioon üle läinud Sotsiaalkindlustus- ametile. Miks? Alates 2003.a.maksab ühe rehabilitatsiooniplaani tegemine senise 400.- asemel 1000.-, mis tunduvalt vähendab võimalust rahastada laste rehabilitatsiooniteenuseid, kuna riigieelarves rahaliste vahendite maht jäi samaks.

OTSUSTATI: K. Urbil /liikumispuudega lapsed/ ja A. Raudmehel /vaimu- puudega lapsed/ teha pöördumine sotsiaalministri poole palvega olukorda selgitada.

Järgmine koosolek toimub 03.02.2004 Endla 59 algusega 15.00