Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja koosoleku protokoll

25.01.2005
Endla 59, Tallinn
algus kell 15.00
lõpp   kell 18.00

Koosolekust võtsid osa:

Koosolekut juhatas G. Vaher,  protokollis A. Lõoke

1. Kommentaarid ja ettepanekud Vabariigi Valitsuse määruse “Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hindade, ööpäevaringse majutusteenuse hindade ning isikule sõidukulude hüvitamise korra kehtestamine” eelnõu kohta.

OTSUSTATI:  läbi arutanud nimetatud määruse (vt. LISA 1), otsustati sotsiaalministeeriumi saata järgmised kommentaarid ja ettepanekud: 

1. Täiendada § 4 lõike (2) punkti 3 järgmiselt: kuni 12-aastase isiku või vajadusel pidevat hooldust vajava kuni 16-aastase isiku, kellele osutatakse rehabilitatsiooniteenust, seaduslik esindaja.
   PÕHJENDUS: raske ja sügava puudega lapse toimetulek ei sõltu vanusest, vaid puude komplitseeritusest (näiteks 15-aastane liitpuudega laps võib toimetulekult olla 2-aastase lapse tasemel). Viitame ka Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusele, kus puudega lapse toetuse maksmisel on võetud vanuseliseks piiriks 16 aastat.
2. Määruse lisas 1 Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja teenust osutavate rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide tunnihinnad kaotada ajalised piirangud (tundide arv) kalendriaastas hüvitatavatele teenustele isiku kohta.
   PÕHJENDUS: isik peab saama teenust vastavalt talle koostatud rehabilitatsiooniplaanile, tundide arvu üle saab otsustada ainult vastav spetsialist. Näiteks liikumispuudega lapsele on 10 tundi füsioterapeudi teenust ilmselgelt ebapiisav. Ainsaks piiranguks saab olla kalendriaastal osutatava rehabilitatsiooniteenuse maksimaalne maksumus.

Juhime tähelepanu järgmisele vastuolule:  vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse §11.11 Rehabilitatsioonimeeskond on meeskonna koosseisus ka arst ja õde, kuid teenust osutava rehabilitatsioonimeeskonna  spetsialistide tunnihindade nimekirjas (lisa 1), puuduvad.

Selgusetuks jääb arsti ja õe tasustamine juhul, kui rehabilitatsiooniasutus ei asu haigla, kellel on Haigekassaga leping, juures. Näiteks Karaski Keskus, kus osutatakse sotsiaalpsühholoogilist rehabilitatsiooni. Karaski Keskusel puudub Haigekassaga leping, aga Sotsiaalkindlustusamet ei hüvita arsti ega õe tööd (puuduvad lisa 1 nimekirjas).

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit                                                 Auli Lõoke
Eesti Puuetega Inimeste Koda                                                         Genadi Vaher