Prindi dokument

Infopäev: Kuidas vältida lamatisi keha pindrõhku mõõtes.

Korraldame infopäeva lamatiste vältimisest keha pindrõhu mõõtmise aparaadi abil Tallinna ja Harjumaa inimestele neljapäeval, 10.02.2011 kell 14.00 Endla 59 klubiruumis. Edaspidi korraldatakse infopäevad ka teistes maakondades.

Infopäevast osavõtusoov palun teada anda e-aadressil elil@elil.ee hiljemalt 5. veebruariks.

Oodatud on kõik ratastoolikasutajad, kel probleeme lamatistega või soovivad nende teket vältida.

Infopäeva viivad läbi Adeli Rehabilitatsioonikeskuse töötajad Hille Maas ja Andrus Ilves. Neil on kaasas pindrõhu mõõtmise aparaat, nii et peale üldist tööpõhimõtte tutvustust jõuab ca 4-5 ratastoolikasutaja näitel demonstreerida, kuidas ikkagi istumise alla pandav matt näitab, mis istumisasendis valesti ja kus on lamatiste tekkeks ohtlikud alad. Ja mida siis saab/peab tegema, et lamatisi vältida.

Kes tahavad selle aparaadi tööpõhimõtetest rohkem infot, kui allpool olevast ajaleheartiklist saab, lugege meie kodulehel olevat pikemat kirjutist - Keha pindrõhu mõõtmise süsteemi tutvustus - füsioterapeut Hille Maasi sulest.

NB!

Kui on inimesi, keda probleem väga valusasti painab ja kes soovib saada juba nüüd põhjalikku spetsialisti abi, saab uuringule pääseda perearsti suunamiskirjaga. Suunamiskiri tuleb võtta taastusarstile, kuna füsioterapeudi vastuvõtule Eestis otse registreeruda ei saa.

Kui perearsti suunamiskiri taastusarstile käes, tuleb end registreerida telefonil 6 544 840 Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskuse taastusarstide dr Riina Kallaste või dr Varje-Riin Tuulik-Leisi vastuvõtule, kus lepitakse näidustuse puhul kokku aeg uuringuteks.

Rohket osavõttu infopäevast!

Auli Lõoke, tegevjuht

 

Eesti Päevaleht  05.01.2011

Uus masin aitab valusate haavandite vastu

Veriste ja valusate lamatiste vastu aitab masin, mis uurib keharaskuse jagunemist.

Eelmise aasta lõpus toodi Šveitsi riigi rahaga Eestisse uus aparaat, mis aitab inimestel, kes väga palju istuvad või lamavad, vältida valusaid lamatisi.

„Me näeme ju praegu, kuidas noored inimesed veedavad iga aasta paar nädalat haiglas ja ravivad oma veriseid haavandeid,” selgitas füsioterapeut Hille Maas. Kui inimene on sunnitud istuma päevad läbi ratastoolis ning ise alakehas midagi ei tunne ega saa asendit muuta, siis viib see varem või hiljem sidekoe lõhkemiseni. Neid veriseid haavandeid tuleb haiglas opereerida ja see protseduur kujutab endast juba plastikakirurgiat: nahka tuleb ühest kohast teise toimetada. Järgneb kahekuune järelravi. See kordub aastast aastasse.
„Ka puhtmajanduslikult läheb kogu see ravi riigile väga kalliks maksma,” meenutas Maas, kelle hinnangul oleks mõistlikum teha panus pigem ennetusele, et haavandeid üldse ei tekiks. „Ja mis töölkäimisest saab siin siis enam rääkida, kui nii palju aega läheb haavandite ravile!” kahetses ta.

Selle mure lahendamiseks otsustas Adeli rehabilitatsioonikeskus hankida Eestisse mujal maailmas juba üle kümne aasta kasutuses olnud aparaadi – keha pindrõhu mõõtmise süsteemi, mis maksis ligi 14 700 eurot (230 000 krooni). Rahastajaks leiti Šveitsi riik. Sotsiaalministeerium aitas kirjutada raha taotlemise projekti.

Jaotab rõhku

Uus aparaat kujutab endast pindrõhu matti, mis ühendatakse arvutiga. Inimese istumise alla pandav matt näitab täpselt, mis on tema asendis valesti ja kuidas rõhk ebaühtlaselt jaotub. Kui vastus on käes, saab inimesele määrata abivahendid – eri materjalidest pehmed madratsijupid, millega saab asendit nii kohendada, et rõhk oleks ühtlane.

16-aastane Katarina Kindel, kellel on diagnoositud sünnijärgne ajukahjustus ja kes liigub pikemaid otsi ratastel, oli üks esimesi eestlasi, kelle istumisasendit niimoodi uuriti. Selgus, et Katarina istub päris heas asendis, rõhk jaotub üsna ühtlaselt, kuid kui abivahendi tehnik Andrus Ilves tema toolile veel ka lisamadratsi pani, näitas arvuti juba täiesti priimat pilti – Katarinal ei peaks enam üldse ebamugavaid asendeid olema.

Üle-eestiliseks uurimiseks otsitakse raha

•• Adeli rehabilitatsioonikeskuse meeskonnas töötavad Hille Maas ja Andrus Ilves kavatsevad nüüd teha uue masinaga üle-eestilise tuuri ja liikumispuudega inimesi uurida. Koostöös maavalitsustega koostatakse nimekirjad, keda probleem kõige rohkem puudutab. Kavas on külastada inimesi nii kodudes kui ka hooldekodudes. Selle tuuri ja sõidukulude katmiseks on küsitud raha hasartmängumaksu nõukogust ja praegu hoitakse pöialt, et see raha ka leitaks.

•• Eestis on 46 000 liikumispuudega inimest, kellest üle pooled vajaksid istumisproovi, märkis Maas.

•• Aparaat on kasulik ka liikuvatele inimestele, aidates neil selgeks teha, kas nad istuvad õiges asendis ja milline iste neile kõige paremini sobib, eriti kui istutakse tööd tehes väga pikalt. Vale istumisasend võib hilisemas elus põhjustada näiteks puusahädasid. Samuti saab nii ennetada luu- ja lihaskonna fikseerunud väärasendite teket ja deformatsiooni. Maasi sõnul kasutatakse osas riikides seda masinat ka mööblitööstuses, et inimese kehale võimalikult sobivaid istumisaluseid valmistada.