Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu üldkoosoleku protokoll nr. 2 / 2004

26. nov. 2004 Endla 59, Tallinn
algus kell 11.00 lõpp kell 14.00

 Üldkoosolekust võtsid osa:

Üldkoosolekult puudusid esindajad järgmistest ühingutest:

1. Otepää Invaühing
2. Jõgevamaa Liikumispuudega Inimeste Ühing
3. Põlvamaa Invaühing
4. Narva Invaliidide Ühing EENAR
5. Viljandi Linna Invaühing
6. Tapa Liikumispuudega Inimeste Ühing
7. Võru Maakonna Invaühing

Enne koosolekut jagati igale liikmesühingule eelnevaks tutvumiseks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2002, 2003 ja 2004 aasta tegevusaruanded.

Kohaloleku kontroll näitab, et koosolek on otsustusvõimeline, 26-st liikmesühingust on kohal 19.

Koosoleku juhatajaks valiti ELILi juhatuse esimees Ants Leemets, protokollijaks Lääne-Harjumaa IÜ esinaine Maia Seepter.

Koosolek võttis vastu järgmise

P Ä E V A K O R R A :

1. ELILi juhatuse aruanne tegevusest 2002-2004 ELILi president Ants Leemets
2. Küsimused juhatusele ettekande kohta
3. Delegaatide registreeritud sõnavõtud
4. Valimiste protseduuri kinnitamine
5. Presidendikandidaatide ülesseadmine ja tutvustamine
6. Presidendikandidaatide sõnavõtud
7. Juhatuse liikmekandidaatide ülesseadmine ja tutvustamine
8. Juhatuse liikmekandidaatide sõnavõtud
9. Hääletus, hääletustulemuste teatamine
10. Valitud ELILi presidendi sõnavõtt
11. SA Karaski Keskuse olukorrast Signe Falkenberg

1. ELILi juhatuse aruanne tegevusest 2002-2004. Ants Leemets: aruande tekst on jagatud kõikidele osalejatele.

• Aruandeperioodil juhtis liitu juhatus järgmises koosseisus: A. Leemets (esimees), L. Kusma, K. Neering, K. Puusild, E. Saare, S. Teinfeldt ja T. Loose. Tegevjuhina töötas E. Saare ja alates 01.03.03 A. Lõoke. Raamatupidajana on töötanud T. Jaansoo.

• Suurim saavutus aruandeperioodil oli Foorumi (algne idee M. Aitsamilt) - Pimedate Liit, Kurtide Liit, Liikumispuudega Inimeste Liit, Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda - käivitumine meie liidu initsiatiivil, samuti 2003.a. septembris toimunud kohtumisel sotsiaalministriga saavutatud kokkulepe Koostöökogu tööks /sinna kuuluvad ministeeriumide ja Foorumi esindajad/. Koostöökogu juhib sotsiaalministeeriumi poolt R. Rahuoja. Positiivne on sotsiaalministeeriumi soov kaasata puuetega inimeste organisatsioonide esindajaid koostööle seadusloomes. Tööd on palju, Foorumi poole pealt napib kompetentseid inimesi. Positiivseks tuleb lugeda tekkinud otsesidemed poliitikute ja ministeeriumide töötajatega.
• Prioriteetseteks valdkondadeks kujunesid rehabilitatsioon, abivahendid. 2005.a. riigieelarve eelnõusse läksid ministeeriumi poolt taotlusena vastavad summad 48 ja 38 miljonit. Rahandusministeerium kärpis summasid tunduvalt. Seepärast toimusid sellel aastal maikuust septembrikuu lõpuni kohtumised valitsuse esindajate, Riigikogu vastavate komisjonide ja erakondade esindajatega, et aidata tagada otsustajate toetus nimetatud summadele 2005.a. riigieelarve eelnõus. 2004.a. lisaeelarvest taotleti juurde raha abivahendite doteerimiseks. HMNst saadi juurde 1 miljon võrgustiku rahastamiseks.
• Aruandeperioodil toimusid Liidu juhatuse väljasõidud kohtadele, et tutvuda ühingute tööga. Eriti huvitas juhatust ühingute koostöö omavalitsustega. Ühingud on eri tasemega, kus tullakse ise hästi toime, kus vaja liidu aktiivset abi /Narva/. Paljudes omavalitsustes olemas arengukavad, kus on arvestatud puuetega inimestega ja ette nähtud konkreetsed tegevuskavad. Kohalikel ühingutel tuleb tähelepanelikult jälgida, et muutused paremuse poole toimuksid aasta-aastalt.
• Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse reformimiseks moodustas sotsiaalministeerium töö- grupi, kuhu Foorumi poolt kuulub Tiia Sihver. Töörühma ülesanne on Astangu töökorralduse ja juhtimisskeemi väljatöötamine. Töö jätkub 2005.a. Astangu igati ligipääsetavatele ruumidele tuleb tagada efektiivsem kasutamine.
• Juulis 2004 viis FIMITIC /liikumispuudega inimeste katusorganisatsioon Euroopas/ läbi oma juhatuse aastakoosoleku Tallinnas. Seoses sellega oli üks päev pühendatud täielikult meie Liidule ja toimus ka Leedu-Läti osavõtul FIMITICi ja Baltikumi ühisseminar.
• Meedia kajastas üpris laiaulatuslikult nii meie Liidu (tänuüritus, 15. aastapäev, FIMITICi visiit, M. Luksi näitus) kui Foorumi (piketiähvardusega seonduv, kohtumised poliitikutega) ettevõtmisi.

M. Lindi heategevuslik klaverikontsert leidis laialdast tähelepanu.

• Eesti Raadioga on sõlmitud Foorumi raames koostööleping puuetega inimeste probleemide kajastamiseks, ETVga tuleb saavutada analoogne kokkulepe.
• Koolitustest loobuda ei saa, kuigi Soome-Rootsi poolt rahastatavate projektide aeg on ümber. Raha tuleb hankida ise projekte kirjutades.
• Saaremaa traditsiooniline perelaager tähistab järgmisel suvel juba 15. ühist kokkusaamist.
• Karaski Keskus viibib kriisiolukorras, mille on põhjustanud muudatused rehabilitatsiooniteenuste rahastamise süsteemis.
• Liidus tuleb aktiivi noori leida. Ka ühingutes tasuta (vabatahtlikud) töötajad, mis takistab sisulise töö tegemist. Kui organisatsioon suudab välja selgitada ja öelda oma vajadused, on juba seegi edusamm. Tuleks leida “konkreetseid juhtumeid”, aidata neid lahendada, niiviisi on probleeme ühiskonnale ka parem selgitada. Koostöö omavalitsustega on võtmesõnaks.

2. Küsimused juhatusele esitatud aruande kohta

S. Falkenberg : peale juhatuse esimehe võiksid ka juhatuse liikmed jagada oma töökogemusi selle perioodi kohta.

A. Kask : tänan ühingu nimel juhatust ja tegevtöötajaid meeldiva koostöö eest Rakvere LIÜ-ga.

K. Puusild : juhatuses töötamise aeg on olnud huvitav, asjalik ja töine. Sain selgema ülevaate Liidu kui organisatsiooni tegevusest ja toimimisest. Sain projektikirjutamise ja teostamise kogemuse. Viisin K. Neeringuga Karaskil läbi sotsiaal-psühholoogilisi rehabilitatsiooni kursusi. Olen õppinud Liidu presidendilt koosolekute juhatamist. Edaspidigi plaanin end hoida kursis Liidu tegemistega, nendes osaleda ja kaasa haarata sellesse rohkem noori liikumispuudega inimesi.

K. Neering : juhatuses töötades on sümpaatne olnud hea koostöö, eraldi tänan M. Mugurit kolm aastat tagasi esitatud õige presidendikandidaadi – A. Leemetsa – eest.

3. Ühingute delegaatide registreeritud sõnavõtud - puuduvad

4. Valimiste protseduuri kinnitamine

Üldkoosolek OTSUSTAS:

• valida juhatus 7-liikmeline (president + 6 liiget) – 19 häält poolt
• president ja ühtlasi juhatuse esimees valida avalikul hääletusel – 18 häält poolt, 1 vastu
• juhatuse liikmed valida salajasel hääletusel – 19 häält poolt
• häältelugemiskomisjon valida 3-liikmeline (ettepanek: A. Lõoke, S. Falkenberg, E. Saare)

19 häält poolt

5. ELILi presidendikandidaatide ülesseadmine ja tutvustamine

K. Neering : teen ettepaneku seada presidendi ja juhatuse esimehe kandidaadiks A. Leemets, kes on end näidanud eelneva kolme aasta jooksul Liidu võimeka juhi ja visionäärina.

Rohkem presidendikandidaate ei esitatud, nimekiri suleti.

6. Presidendikandidaadi sõnavõtt

A. Leemets: tänan usalduse eest, olen nõus veel ühe valimisperioodi jätkama, selle aja jooksul pean oma ülesandeks juhatuse liikmete hulgast kasvatada endale järglane.

Üldkoosolek OTSUSTAS : valida ELILi presidendiks ja ühtlasi juhatuse esimeheks hääletus- tulemuste põhjal Ants Leemets 19 poolthäälega.

7. Juhatuse liikmekandidaatide ülesseadmine

Nimetati järgmised liikmekandidaadid, kes andsid nõusoleku ELILi juhatuses töötamiseks:

• Külli Urb
• Ülle Aasma
• Krista Neering
• Jüri Järve
• Siivi Teinfeldt
• Dina Kaljuvee
• Tiia Sihver
• Kaido Kikkas
• Inga Wahlberg
• Ersika Ilisso

Nimekiri suleti.

8. Juhatuse liikmekandidaatide sõnavõtud:

Külli Urb: olen liikumispuudega laste tugiühingu esinaine ja soovin seista selle eest, et otsuseid vastu võttes arvestatakse liikumispuudega laste ja puudega inimestega. Tean hästi probleeme. Olen näinud ühe generatsiooni üleskasvamist, loodan nende noorte hulgast aktiivset järelkasvu.

Ülle Aasma: olen Eesti Haigekassa Harju osakonna jurist, hetkel Tallinna LIÜ juhatuse liige. Oman puuetega inimestega töötamise ja ürituste korraldamise kogemust 10 aastat. Olen aidanud korraldada Tõrvaaugu suvelaagreid ja osa võtnud Karujärve laagritest.

Krista Neering: olen Viljandimaa IÜ tegemistes kaasa löönud 15 aastat, praegu olen ühingu esi- mees. Olen hästi kursis abivahendite temaatikaga, olen läbi viinud rehabilitatsioonikursusi, nende projektidega tahan ka jätkata. Ühingu esimeestele on vaja korraldada rohkem erinevatel teemadel koolitusi.

Jüri Järve: olen kõrgharidusega, töötan ASis Tallinna Vesi vaneminsenerina. Ratastoolis olen 7 aastat. Ühingulises tegevuses seni kaasa löönud pole, aga soov on. Eriti tahan aidata kaasa tööhõive-alaste probleemide lahendamisele.

Siivi Teinfeldt: olen Pärnumaa puuetega inimeste poolt üles seatud, see on suur usaldus, seepärast nõustusin taas kandideerima. Oman kahte kõrgharidust (jurist, psühholoog). Olen puudega poja ema, peale poja surma aitan igati Pärnumaa puuetega inimesi (juriidiline ja tööhõivealane nõustamine, ürituste korraldamine jne.). Suurimaks sooviks on noorte puuetega inimeste töölesaamine.

Dina Kaljuvee: haiguse tõttu ei saa koosolekul viibida. Postiga on teele pandud eesmärke tutvustav kiri, kuid see pole veel kohale jõudnud.

Tiia Sihver: olen Lääne-Virumaa PIKi esimees, õpin sotsiaaltöötajaks. Läbi viinud mitmeid koolitusi puuetega inimestele ja sotsiaaltöötajatele (n. isikliku abistaja teenusest).Kuulun Astangu Keskuse reformimise töögruppi Foorumi raames. Ei soovi olla üksnes nimi nimekirjas. Üheks eesmärgiks on üles võtta ja aidata kaasa ratastoolis inimeste sõiduvõimaluste lahendamisele liinibussiga.

Kaido Kikkas: puudub haiglas viibimise tõttu. Edastab A. Lõokese kaudu: olen varem ka ELILi juhatusse kuulunud, kuid mitmete probleemide kokkulangemise tõttu saanud vähe ära teha. Tunnen, et praegusel ajahetkel on õige aeg kaasa lüüa mitmetel südamelähedastel teemadel – eelkõige puuetega inimeste hariduse ja IT valdkonnas.

Inga Wahlberg: puudub koosolekult Eestist eemalviibimise tõttu. Saatis meilitsi nägemuse oma tööst ELILi juhatuses: oma põhifunktsiooni juhatuse liikmena näeksin välissuhete arendamises (EL) ning rahvusvaheliste koostööprojektide juhtimises.

Ersika Ilisson: olen Tõrva PIL esimees, tahan teadvustada riigile maal elavate puuetega inimeste olukorda, seista nende huvide ja vajaduste eest.

9. Hääletustulemuste teatamine

Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette komisjoni esimees A. Lõoke:
kastis oli 19 kehtivat hääletussedelit, hääled jagunesid järgnevalt:

Üldkoosoleku OTSUS:

hääletustulemuste põhjal on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatusse järgmiseks kolmeks aastaks valitud:

Ants Leemets (president, ühtlasi juhatuse esimees), Krista Neering, Ülle Aasma, Kaido Kikkas, Tiia Sihver, Külli Urb, Jüri Järve.

10. Valitud presidendi sõnavõtt

A. Leemets: õnnitlen uusi juhatuse liikmeid ja soovin edu. Koguneme peale üldkoosolekut samasse esimesele töökoosolekule.

11. SA Karaski Keskuse olukorrast Signe Falkenberg, Karaski nõukogu esimees

Karaski Keskuse SA asutajad olid ELIL /nõukogus 3 liiget/ ja EPIF /nõukogus 2 liiget/. Karaski töötab juba 1999.aastast s.o. 5 aastat kahjumiga. Algkapital on langenud 2,3 miljonilt 1,5 miljonini, mis sisuliselt tähendab pankrotti. 2003.a. kahjum oli 211000, sellest 173000 amortisatsioonist ja 35000 tegevuskuludest, mis tähendab, et sissetulekud ei kata enam jooksvaid väljaminekuid. Puuduvad vahendid Karaski ülalpidamiseks. Rehabilitatsiooniplaani koostajad ja teostajad on tänapäeval suured haiglad, Karaskil pole selles süsteemis kohta ega perspektiivi.

Kokkuvõte: sissetulekud ei kata tegevuskulusid, kasutamine jääb üha vähemaks, remonti pole võimalik teha /hädavajalik oleks katuste parandamine/, puudub jätkamiseks perspektiiv.

SA nõukogul puudub idee Karaski majandamiseks. Kompleks on võimalik müüa, kuid enne lõplikku otsustust asutajate poolt see võimalus puudub. Operatiivseks tegutsemiseks on vaja ELILi üldkoosoleku otsust Karaski Keskuse saatuse kohta.

Üldkoosolek OTSUSTAB: (17 poolt, 2 erapooletut)
Volitada ELILi juhatust koos EPI Fondiga nõukoguga otsustama Karaski Keskuse tegevuse jätkamise, reorganiseerimise või lõpetamise üle.

LISA 1 Üldkoosolekust osavõtjate nimekiri
LISA 2 2002.a. tegevusaruanne
LISA 3 2003.a. tegevusaruanne
LISA 4 2004.a. tegevusaruanne
LISA 5 Häältelugemiskomisjoni protokoll