MEMO

Puuetega inimeste esinduse kohtumine Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehega 24.10.2006

Kohtumisel osalesid:
RK sotsiaalkomisjoni esimees M. Treial
Sotsiaalminister J. Aab
Puuetega inimeste organisatsioonide esindajad    K. Märtens (EVPIT), A. Kivilo, A.-M. Kroon, J. Vaik (EPL),                          
                                               A. Leemets, S. Falkenberg, A. Lõoke (ELIL), H. Luik, G. Vaher, T. Lille (EPIK)

Kohtumise avas tervitusega sotsiaalkomisjoni esimees  M. Treial, kes nimetas kohtumisi puuetega inimeste esindajatega seadusandlike probleemide arutamiseks oluliseks.  Esimees  tundis huvi, kuidas sujub koostöö sotsiaalministeeriumiga, pidades silmas eelkõige kaasamist Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kontseptsiooni väljatöötamisele.  K. Märtens hindas kontseptsiooni üldsõnaliseks, kus tuleb veel paljud asjad selgeks vaielda. H. Luik tõdes, et kontseptsiooni väljatöötamine on üks väheseid asju, mille kohta võib koostööd ministeeriumiga nõrgaks pidada.

Kohtumise põhiteema - puuetega inimesi puudutavad eelarveread 2007.a. riigieelarve eelnõus – juurde minnes tunnustas A. Leemets  nii valitsuse kui ministeeriumi head tööd rehabilitatsiooniteenusele suunatud rahaliste vahendite leidmisel. See lubab loota, et ei kordu selleaastane olukord, kus teenuseks eraldatud raha lõppes paljudes asutustes juba esimesel poolaastal ja inimesed jäid vajaliku teenuseta.

A. Lõoke peatus olukorral abivahenditega. Rahul ei saa olla olukorraga abivahendite real, kus tõusu polnud ja eraldatud vahendid jäid 2006.a. tasemele (52,7 miljonit). Lisaks ei rahuldatud ministeeriumi taotlust selle aasta lisaeelarvest 3,5 miljoni eraldamiseks tekkinud järjekordade likvideerimiseks.  Selle sammuga on järgmisse aastasse sisse kirjutatud suured probleemid – käesoleva aasta järjekorrad kanduvad järgmisse aastasse ja mingist kvalitatiivsest edasiminekust (nomenklatuuri laiendamine, moodsamate ja kallimate abivahendite soetamine jne.) rääkida ei saa. Piinlik on lugu inkontinentsitoodetega, kus kehtiv limiit – 40 doteeritud mähet kuus – lubab päevaseks keskmiseks kuluks 1,3 mähet. Uriinipidamatusega inimene vajab elukvaliteedi tagamiseks 3 mähet päevas. Enamikes Euroopa riikides pole limiiti kehtestatud,  Eestiski oli veel aastal 2000  piirlimiit 90 tükki kuus. Samale kogusele doteeritud inkontinentsitoodetele üleminek järgmisest aastast nõuab abivahendite reale täiendavalt ca 12 miljonit. J. Vaik lisas, et septembri algul oli järjekord abivahenditele ca 7,5 miljonit, mis aasta lõpuks kindlasti tunduvalt kasvab.

J. Aab selgitas, et valitsus põhjendab abivahendite reale raha mitteeraldamist sellega, et sotsiaalvaldkond on tavapärasest hüppeliselt rohkem raha saanud – rehabilitatsiooniks, peretoetusteks, institutsionaalsete asutuste remondiks ja kõigeks raha ei jätku. Kuna rehabilitatsioonisummas on tunduv edasiminek – 41,7 miljonilt 2006. aastal 91,7 miljonile 2007.a. – siis puuetega inimestele rohkem raha ei eraldata. Minister andis lubaduse, et leiab abivahendite reale 2007.a. ministeeriumi võimalusi üle vaadates minimaalselt 5 miljonit krooni lisaks.

Kohtumise põhitähelepanu koondus puuetega inimeste esinduse nõudmisele tõsta tööealiste puudega inimeste puudetoetusi 37,5%,  mis nõuab eelarvereale täiendavalt 61 miljonit krooni. Minister J. Aab, kellega kohtuti samas küsimuses oktoobrikuu alguses, kordas, et toetuste tõusu pole valitsuse poolt kavandatud enne 01.01.2008, kui on planeeritud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kontseptsiooni rakendumine. Rahad kasutamine senise süsteemi järgi ei õigusta, kehtiv seadus on ebaefektiivne, 2/3 toetuse saajatest on pensioniealised, vaid 1/3 tööealised ja lapsed. Kontseptsiooni koostamisel lähtuti kolmest vanusegrupist: lapsed, tööealised inimesed ja pensionärid. Reform toetab ja loob tingimusi eelkõige lastele ja aktiivsetele, töötavatele ja tööd otsivatele puudega inimestele, sest aktiivne elu toob juurde lisakulusid.  Pensioniealiste puhul on suurem rõhk taastusraviga kindlustamisel.

Puuetega inimeste esindus tuletas meelde aasta tagasi räägitut ja lubatut, kui sotsiaalministeeriumi asekantsler R. Rahuoja   tutvustas sotsiaalkomisjonis puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse reorganiseerimise ajakava.  Toona selgitas asekantsler: „Kuigi tööga alustasime juba 2003.a., pole see loodetud tempos edenenud, problemaatika on osutunud väga komplitseerituks. Telliti uuring puuetega inimeste toimetuleku väljaselgitamiseks. Koostöös puuetega inimestega tahetakse kontseptsioon valmis saada 2006.a. märtsiks. Muudatuste eelnõu tehakse eeldusega, et see jõuaks läbida kooskõlastusetapid ja võiks seadusena jõustuda 01.01.2007.” Puuetega inimestel puudub kindlustunne, et seadus  rakenduks ka  uueks lubatud tähtajaks, s.o. 01.01.2008, seetõttu ei nõustutud loobuma puudetoetuste tõstmise nõudest.

Esinduse liikmed toonitasid, et eelmisel aastal läbirääkimiste tulemusena saavutatud laste puudetoetuste tõus annab veendumuse, et poliitikute hea tahte korral on selline poliitiline otsus võimalik ka tööealiste puudega inimeste puhul. Seda enam, et valitsuses heaks kiidetud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise kontseptsioon seab üheks eesmärgiks puudega inimeste toetamise nende tööga hõivatuse suurendamiseks. Kõike seda arvestades ja silmas pidades majanduse jätkuvat head seisu, ei saa olla 61 miljoni lisakrooni eraldamine toetuste tõusuks takistuseks.

M. Treial nõustus, et tööealiste puudega inimeste toetamine haakub 01.01.2006 vastu võetud Tööturuteenuste ja –toetuste seadusega, kus on eraldi meetmed ette nähtud puuetega inimeste tööhõive parandamiseks.

Komisjoni esinaine tegi puuetega inimeste esindusele märkuse, nagu aasta tagasigi:  puudega inimesed oleksid pidanud oma nõudmisega välja tulema kevadel, eelnõu koostamise aegu. Sellele vaatamata nõustus M. Treial, et probleem on tõsine, ja andis lubaduse puudetoetuste tõstmise küsimuse viia järgmise koalitsiooninõukogu istungi päevakorda. Istung toimub novembri teisel nädalal.

Kui koalitsiooninõukogus ettepanek tagasi lükatakse, kutsub esindus kokku parlamendifraktsioonide esindajad, et oma nõudmisele tõsta tööealiste puudega inimeste puudetoetusi poliitikute toetust saada.

27.10.2006

Kokkuvõtte koostas

Auli Lõoke
Eesti Puuetega Inimeste Koja projektijuht
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht