Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja koosoleku protokoll

08.03.2004
Endla 59, Tallinn
algus kell 15.00
lõpp kell 17.00

Koosolekust võtsid osa:

Eesti Pimedate Liit Anne-Mall Kroon
Eesti Kurtide Liit Volli Pärnla
Eesti VaimupuudegaInimeste Tugiliit Kalev Märtens, Agne Raudmees
Eesti Puuetega Inimeste Koda Lissi Kurg
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Auli Lõoke

Koosolekul osales Invaru OÜ direktor Enn Leinuste
EPI Fondi juhataja Genadi Vaher

Koosolekut juhatas K. Märtens, protokollis A. Lõoke

PÄEVAKORD:

1. Ülesanded, tulenevalt Koostöökogu koosolekul 12.02.2004 kokkulepitust:
   • kes esindavad Foorumit hoolekande kontseptsioonist tulenevate seaduste väljatöötamisel?
   • abivahenditele 2005.aastaks 50 miljoni saamine eelarvesse eeldab Foorumi tugevat lobitööd ja survet poliitikutele – kuidas seda teha?
   • ühistranspordiseadus puuetega inimeste aspektist, võrrelda rahvusvaheliste standarditega, teha ettepanekuid – kes võtab vedada?
   • ministeerium ootab Foorumi ettepanekuid isiklikku autot kasutavate puudega inimeste kulude osaliseks kompenseerimiseks – kes hakkab ettepanekuid koguma?
2. Invakindlustuse-alane ümarlaud 09.03.2004 kell 10.00 Endla 59 – selle eesmärke tutvustab Kalev Märtens
3. Aprilli I poolel tuleb Koostöökogu 3. koosolek – millised on meiepoolsed ettepanekud päevakorra osas?

Kalev Märtensi ettepanekul lülitati päevakorra esimeseks punktiks Prioriteedidhoolekande kontseptsioonist tulenevate rakendusmeetmete /seaduste/ osas, mis on planeeritud käivitada 01.01.2005.

ARUTATI JA OTSUSTATI:

1. Prioriteedid rakendusmeetmete osas.
Koostöökogu koosolekul 12.02.2004 tõi S. Sõmer SM-st välja seitse hoolekande kontseptsiooni rakendamise meedet, mis peaksid käivituma 01.01.05:

1. sotsiaalabi /selle tase, toetustelt tööle, abivajaduse hindamine jne./;
2. puuetega inimeste hoolekanne ja rehabilitatsioon;
3. juhtumikorralduse meetodil töötavate klienditöötajate rakendamine;
4. hoolekande planeerimise, korralduse ja finantseerimise põhimõtete täpsustamine ning mudelite väljatöötamine;
5. laste asendushooldus, seos peretoetustega; suurte perede abistamise meetmed;
6. hoolekandeteenuste kvaliteedi ja järelevalve süsteemi väljatöötamine ja rakendamine;
7. mõistete kirjeldus /universaalsete hoolekande teenuste kirjeldamine/.

A. Raudmees: kogemus näitab, et tööhõiveametis ei tulda vaimupuudega inime- se töölenõustamisega toime. Juhtumikorraldusele üleminekul tuleb ilmtingimata pakkuda omapoolset koostööd. MTÜ-de roll peaks olema tugevamini rõhutatud.

E. Leinuste: algas koolitus ametnikele /loodi ametikohad/ puuetega inimeste töölenõustamiseks tööhõiveametis.

K. Märtens: olulisim on p.4 – rahaprobleem, s.t. rahastamisskeemide välja- töötamine.

G. Vaher: tähtsaim on p.2 – sellel baseerub kõik muu. Kontseptsioonis on vastu- tus ära jaotatud: tööealiste hoolekanne – riigi kohustus, lapsed ja vanurid – oma- valitsuste kohustus.

K. Märtens: kas pooldame radikaalseid või “pehme maandumisega” reforme?

G. Vaher, E. Leinuste: sotsiaalhoolekanne on nii armetus seisus, et rakendada tasub üksnes radikaalseid reforme.

OTSUSTATI: iga organisatsioon saadab 19.märtsiks A. Lõokesele lühi- arvamuse toodud seitsme meetme rakendamise olulisuse ja pingerea kohta. Selle põhjal koostab Foorum vastuse ministeeriumile ja saadab selle S. Sõmerile.

2. Ülesanded, tulenevalt Koostöökogu koosolekul 12.02.04 kokkulepitust.

• Kes esindavad Foorumit ministeeriumis seaduste väljatöötamisel?

A. Lõoke: tuleks moodustada konkreetsed ja töö eest vastutava juhiga töö- rühmad. Töögrupi juht komplekteerib meeskonna, viib läbi arutelud ja kannab tulemustest Foorumile ette. Foorum annab tulemustele hinnangu ja volitab neid seisukohti kahte meie esindajat ministeeriumis põhjendama ja kaitsma. Töögrupi juht kaasab töösse igast puudeliidust spetsialisti(d), et kõikide huvid oleksid esindatud.

OTSUSTATI:

Moodustada järgmised töörühmad ja määrata töörühmade juhid:

A. Lõokesel uurida G. Schultzilt ministeeriumi töögruppide jaotust, et vajadusel teha Foorumi omadesse korrektiive.

• Abivahenditele 50 miljonit 2005.a. eelarvesse – eeldab suurt lobitööd ja survet poliitikutele – kuidas seda teha?

Ettepanekud: märgukiri õiguskantslerile; ümarlauad poliitikutega /n. Riigikogu sotsiaal- ja rahanduskomisjon/, meediakampaania /n. korraldada 2003.a. puuetega inimeste aasta pidulik ärasaatmine vms./, ajalehes probleemartiklid, mida kommenteerivad poliitikud jne.

OTSUSTATI: märtsis tuleb välja töötada tegevuskava, mida aprillis rakendada.

• Ühistranspordiseadus puuetega inimeste aspektist, võrdlus rahvus- vaheliste standarditega

OTSUSTATI: jääb invatranspordi-alase töörühma, mida juhib M. Mugur, ülesandeks.

• Ettepanekud isiklikku autot kasutavate puudega inimeste transpordi- kulude kompenseerimismehanismi väljatöötamiseks

OTSUSTATI: jääb invatranspordi-alase töörühma, mida juhib M. Mugur, ülesandeks.

3. Invakindlustuse-alane ümarlaud 09.03.2004 – selle eesmärgid

K. Märtens: ideele on vaja leida selge toetus kõikide puudega inimesi esindavate organisatsioonide poolt. Selleks on kutse osalemiseks saadetud laiale ringile. Invakindlustuse mõte vajab põhjalikku diskussiooni, et oskaksime seda vajadusel selgitada avalikkusele ja teistele ühiskonnagruppidele. Vaja on määratleda selgelt invakindlustuse eesmärk, osata selle vajadust argumenteerida ja selgitada, teha ettepanekuid süsteemi ülesehituseks ja rahaliste vahendite leidmiseks jne.

4. Ettepanekud Koostöökogu aprilli 2004 koosoleku päevakorda

OTSUSTATI: kindlasti kõik hoolekande kontseptsiooniga seonduv ja see osa, mis puudutab puuetega inimeste rahalisi vahendeid 2005.a.riigieelarve eelnõus.

Kaaluda päevakorda MTÜ-de rahastamise võtmist.

Järgmine Foorumi koosolek kokku kutsuda märtsikuu lõpus.