Eesti Puuetega Inimeste Koja pressiteade

Kas parlamendifraktsioonid tahavad mõista puuetega inimeste muret?

Homme, 10.11.2005 ootab puuetega inimeste organisatsioonide  (Liikumispuudega Inimeste Liit, Pimedate Liit, Kurtide Liit, Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda) esindus kohtumisele Riigikogu  fraktsioonide esindajaid. Kutse on esitatud kõigile kuuele parlamendierakonnale. Kohtumine leiab aset Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses Endla 59 algusega kell 14.00

Kohtumise tingib esinduse poolt püstitatud nõue algatada muudatus 2006.a. riigieelarve eelnõus, mis võimaldaks tõsta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks olevat sotsiaaltoetuste määra tasemele, mis tagaks toetuste 30-protsendilise tõusu 1.jaanuarist 2006. Teatavasti kehtestatakse sotsiaaltoetuste määr Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse järgi makstavad puudetoetused on seaduse jõustumisest 01.01.2000 püsinud muutusteta. Toetuste määrad ei vasta ammu enam tasemele, mis võimaldaksid puudest tingitud lisakulutusi (peamiselt abivahendite, ravimite ja teenuste omaosalus või täishind) katta. Puuetega inimeste poolt nõutud 30-protsendiline toetuste  tõus ei taga isegi toimetuleku paranemist, vaid katab vaevu seaduse kehtimise ajal toimunud inflatsiooni.

Kohtumistel sotsiaalministri ja Riigikogu sotsiaalkomisjoniga ei jõutud kokkuleppele  puudetoetuste tõstmise osas, kuna kogu puude raskusastmete ja puudest tingitud lisakulutuste hindamise süsteem kuulub lähiajal ümber- vaatamisele. Rahalise ressursi ebaotstarbekat kasutamist tingib väidetav kergekäeline, sageli õigustamatu puude määramine, seda eriti vanemaealistele inimeste puhul. 

Organisatsioonide esindus juhib tähelepanu, et laste puhul seda probleemi ei ole – kõigil puuetega lastel on rehabilitatsiooniplaan. Selle koostamise käigus on vähemalt viis spetsialisti  viinud läbi  lapse tegevusvõime uuringu ja andnud sellele hinnangu, samuti on lisatud tegevuskava, milles kajastub vajalike meetmete maht. Laste rehabilitatsiooniplaane vaadatakse reeglina läbi vähemalt kord aastas, seega ei sisalda need aegunud või mittevajalikku teavet lapse puude ja tema puudest tingitud lisavajaduste kohta.
Praegu kehtivad toetused, mida makstakse kuni 16-aastasele lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks (raske ja sügav puue – 1020 krooni  ja keskmine puue 860 krooni kuus) ei vasta tegelikele kuludele. Pere rahaliste vahendite nappus maksab valusalt kätte laste hilisemale toime- tulekule, millele alus pannakse just lapseeas.
Puudega lapse toetuse saajaid oli 2005.a. II kvartali lõpul  5 241. Toetuse  saajatest moodustasid kaks kolmandikku raske või sügava puudega lapsed. 2005.a. II kvartalis kulutati  puudega lapse toetustele 15,7 miljonit krooni, mis moodustas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste  kogukulust vastavalt 11,7%. Nendele andmetele toetudes jääks laste puudetoetuste 30-protsendiline tõus alla 20 miljoni krooni. Sellise riigieelarve seisukohalt väikese summa leidmine eeldab üksnes poliitikute head tahet ja mõistmist.

Mida vastata puudega inimesele, perele, kus kasvab puudega laps, kui ta küsib toetuste tõstmisest keeldumise kohta? Seda  riigi eduka majanduskasvu taustal? Organisatsioonide esindus ootab kohtumiselt sellele küsimusele selget vastust.

Kohtumisele järgneb algusega 14.30 pressikonverents, kus selgitusi pressile jagavad kohtumisest osavõtnud.

Lisainfo:
Auli Lõoke,
Eesti Puuetega Inimeste Koja projektijuht
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
5293144; 6720223   elil@elil.ee