EELNÕU
05.08.2004

SOTSIAALHOOLEKANDE SEADUSE, PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUSE, HALDUSKOOSTÖÖ SEADUSE, KÄIBEMAKSUSEADUSE JA ALAEALISE MÕJUTUSVAHENDITE SEADUSE MUUTMISE SEADUS

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Harju maavanemal on õigus anda temale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 pandud ülesande täitmine halduslepinguga üle Tallinna linnale.“;

2) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) rehabilitatsiooniteenus;“;

3) paragrahvi 10 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) hooldamine hoolekandeasutuses;“;

4) peatükki 3. täiendatakse paragrahvidega 111 kuni 1110 järgmises sõnastuses:

㤠111. Rehabilitatsiooniteenus

Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames:

1. koostatakse isikule puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375) § 21 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat;
2. osutatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud loetelus nimetatud ning rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid;
3. juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.

§ 112. Riigi poolt osutatava rehabilitatsiooniteenuse saamiseks õigustatud isikud

(1) Õigus riigi poolt osutatavale rehabilitatsiooniteenusele on:

1. puudega isikul;
2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud isikul;
3. alaealiste komisjoni otsusel alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206) § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikul;
4. 16-65aastasel psüühikahäirega isikul, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikutele rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste piirhinnad ning ühes kalendriaastas riigi poolt finantseeritava rehabilitatsiooniteenuse maksimaalse maksumuse ühe isiku kohta kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 113. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise ülesande üleandmine

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutamise § 112 lõikes 1 nimetatud isikutele tagab Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Sotsiaalkindlustusamet võib rehabilitatsiooniteenuse osutamise ülesande halduslepinguga üle anda ühele või mitmele majandustegevuse registris majandustegevuse registri seaduse (RT I 2004, 12, 79) tähenduses rehabilitatsiooniteenuse osutajana registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või riigiasutusele.

§ 114. Rehabilitatsiooniteenuse taotlemine

(1) Isik esitab rehabilitatsiooniteenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametile taotluse. Taotluse vormi ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.

(2) Paragrahvi 112 lõike 1 punktis 3 nimetatud isik esitab rehabilitatsiooniteenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjoni otsuse, milles on mõjutusvahendina määratud rehabilitatsiooniteenuse osutamine.

(3) Paragrahvi 112 lõike 1 punktis 4 nimetatud isik esitab lisaks taotlusele perearsti või eriarsti tõendi psüühikahäire omamise ning somaatilise haiguse ja nakkushaiguse esinemise kohta. Perearst või eriarst on kohustatud isikule nimetatud tõendi väljastama.

(4) Sotsiaalkindlustusamet otsustab rehabilitatsiooniteenuse osutamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul alates taotluse või alaealiste komisjoni otsuse saamisest.

(5) Kui isikul on õigus saada rehabilitatsiooniteenust, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamiskirja rehabilitatsiooniteenusele. Suunamiskirja vormi kehtestab sotsiaalminister.

(6) Kui isik ei pöördu mõjuval põhjusel 15 kalendripäeva jooksul alates suunamiskirja saamisest rehabilitatsiooniteenuse saamiseks rehabilitatsiooniteenuse osutaja poole, ei ole tal enam õigust selle suunamiskirja alusel rehabilitatsiooniteenust saada.

§ 115. Rehabilitatsiooniteenuse osutamise järjekord

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutamise järjekord on rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt peetav andmekogu rehabilitatsiooniteenuse osutamist ootavate § 112 lõikes 1 nimetatud isikute kohta.

(2) Sotsiaalkindlustusametil on õigus igal ajal nõuda rehabilitatsiooniteenuse osutamise järjekorra tutvumiseks esitamist ning selle järjekorraga tutvuda.

§ 116. Rehabilitatsiooniteenuse osutajana tegutsemine

Rehabilitatsiooniteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või riigiasutus, kes on registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajana majandustegevuse registris.

§ 117. Registreerimine rehabilitatsiooniteenuse osutajana

(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või riigiasutus esitab rehabilitatsiooniteenuse osutajana registreerimiseks Sotsiaalkindlustusametile majandustegevuse registri seaduse § 20 lõike 4 alusel kehtestatud registreerimistaotluse.

(2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule peavad lõikes 1 nimetatud registreerimistaotluses sisalduma järgmised andmed:

1. rehabilitatsioonimeeskonda kuuluva spetsialisti ees- ja perekonnanimi,  eriala, haridust tõendava dokumendi number ja selle väljaandja;
2. need Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud loetelus nimetatud teenused, mida rehabilitatsiooniteenuse osutaja rehabilitatsiooniteenuse raames osutab;
3. rehabilitatsiooniteenuse osutamise piirkond.

(3) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 118. Registreeringu kustutamine

Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule võib Sotsiaalkindlustusamet teha registreeringu kustutamise otsuse, kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja jätab järelevalveametniku ettekirjutuses kehtestatud olulise kohustuse täitmata.

§ 119. Rehabilitatsioonimeeskond

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja moodustab rehabilitatsioonimeeskonna.

(2) Rehabilitatsioonimeeskond koosneb vähemalt viiest erineva eriala spetsialistist, kellel on:

1. riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad psühholoogias või sellele vastav kvalifikatsioon;
2. riiklikult tunnustatud kõrgharidus arstiteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon;
3. riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon;
4. riiklikult tunnustatud kõrgharidus tegevusteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon või muu riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud 160-tunnine Sotsiaalministeeriumi osalusel korraldatud tegevusterapeudi assistendi täiendkoolituskursuse;
5. riiklikult tunnustatud keskeriharidus õenduses või riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidus õenduses või sellele vastav kvalifikatsioon;
6. riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad füsioteraapias või sellele vastav kvalifikatsioon või
7. riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad eripedagoogikas, logopeedias või pedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon.

§ 1110. Nõuded rehabilitatsiooniteenuse osutamisele

(1) Rehabilitatsioonimeeskond koostab isikule tema osalemisel rehabilitatsiooniplaani kollegiaalselt.

(2) Somaatilise häire või kahjustusega isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma füsioterapeut või tegevusterapeut.

(3) Meele- või kõnepuudega või vaimse alaarenguga isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma eripedagoog või logopeed.

(4) Töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma psühholoog, kes on läbinud karjäärinõustamise koolituse.

(5) Kuni 18-aastasele isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma eripedagoog.

(6) Kui isikule osutatakse rehabilitatsiooniteenust, mille osutamiseks on otstarbekas inimese ööpäevaringne viibimine rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukohas, peab rehabilitatsiooniteenuse osutaja:

1. omama tegevusluba statsionaarse tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157; 160; 2004, 29, 192) tähenduses;
2. omama majutusettevõtte tunnistust turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607; 2002, 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 18, 131) tähenduses, mis kinnitab majutusettevõtte vastavust turismiseaduse alusel kehtestatud kohustuslikele nõuetele hotellile, külalistemajale või külaliskorterile või
3. vastama käesoleva seaduse § 17 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.“;

5) paragrahvi 16 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Hooldamine hoolekandeasutuses“;

6) paragrahvi 16 lõikes 1 jäetakse välja sõna „rehabilitatsioon“;

7) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 31  järgmises sõnastuses:

„(31) Ühe täiskasvanud isiku ja vähemalt ühe lapsega perekonnal on toimetulekutoetuse saamisel igakordselt õigus täiendavale toimetulekutoetusele suuruses 200 krooni.“.

8) paragrahvi 221 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemisel või käesolevas lõikes toodud loetelu koosseisu muutumisel esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 31 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

1. kinnisasjad;
2. sõidukid liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654; 655; 2003, 26, 156; 78, 522; 2004, 46, 329) tähenduses;
3. väärtpaberid väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591; 2004, 36, 251; 37, 255) tähenduses.

9) paragrahvi 222 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolme- ja enamalapselise ning kolmikuid kasvatava pere toetust;“;

10) paragrahvi 222 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulude mõistlikus suuruses piirmäärad.“.

11) paragrahvi 223 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Toimetulekutoetuse määramisel osutab valla- või linnavalitsus toimetulekutoetuse taotlejale ja tema abivajavatele perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise teenust.“;

12) paragrahvi 223 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast tööturuteenusel või osalemast valla- või linnavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;“;

13) paragrahvi 223 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad isikule või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.“;

14) paragrahvi 223 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Valla- või linnavalitsuse vastav komisjon ei või jätta toimetulekutoetust määramata lõike 3 punktis 4 toodud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning tööks ja õppimiseks hädavajalikud esemed.“.
 
15) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6  järgmises sõnastuses:

„6) korraldab lapse hooldamise perekonnas, kelle liikmete hulka laps ei kuulu.“;

16) peatükki 5 täiendatakse paragrahvidega 251 – 253 järgmises sõnastuses:

„§ 251. Perekonnas hooldamisele suunatav laps ja tema õigused

(1) Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps, kelle:

1. vanemad on surnud või teadmata kadunuks tunnistatud;
2. vanemad on tunnistatud piiratud teovõimega isikuteks;
3. vanematelt on vanema õigused ära võetud;
4. vanematelt on laps ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta või
5. vanemad kannavad eelvangistust, aresti või vangistust vanglas või arestimajas.

(2) Lapse perekonda hooldamisele suunamisel ja talle arengukava koostamisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kui lapse arengutase seda võimaldab, tuleb arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi. Enne nõusoleku andmist on lapsel õigus tutvuda oma tulevase hooldaja, tema perekonna liikmete ja koduga ning saada nende kohta teavet. Hooldaja perekonda elama asumisel on lapsel õigus kaasa võtta oma isiklikud esemed.

§ 252. Lapse perekonnas hooldajale ja tema perekonna liikmetele esitatavad nõuded ning hooldaja õigused

(1) Isik, kes soovib hooldada oma perekonnas last, kelle suhtes tal ei ole perekonnaseadusest  (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; 53, 307; 2002, 53, 336; 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 22, 148) tulenevat ülalpidamiskohustust, (edaspidi hooldaja) peab vastama järgmistele nõuetele:

1. ta on teovõimeline, iseseisvalt toimetulev isik, kes elab püsivalt Eestis;
2. tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;
3. temalt ei ole ära võetud vanema õigusi ega ole ära võetud last ilma vanema õiguste     äravõtmiseta;
4. teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest;
5. tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse, ja tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
6. tal ei ole aktiivses faasis sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest;
7. ta on läbinud Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolituse või on sellele registreerunud.

(2) Hooldaja täisealised perekonnaliikmed, kellega tal on ühine eluruum ja majapidamine, peavad vastama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3-6 nõuetele. Hooldaja ja tema perekonna täisealised liikmed kinnitavad oma nõuetekohasust allkirjaga. Lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus võib nõuda hooldajalt ja tema perekonna täisealistelt liikmetelt nende nõuetekohasust tõendavaid dokumente.

(3) Lapse perekonnas hooldamise leping lõpetatakse juhul, kui hooldaja või tema perekonna täisealised liikmed ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele ning lepingu  jätkamine on vastuolus lapse huvidega.

(4) Hooldajal on õigus saada lapse kohta hooldamiseks vajalikku teavet lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt ning osaleda lapse arengukava koostamises.

§ 253. Lapse suunamine perekonnas hooldamisele

(1) Perekonnas hooldamisele suunatavale lapsele (edaspidi laps) koostab elukohajärgse valla- või linnavalitsuse lastekaitseametnik arengukava koos lapse vanema, eestkostja, hooldajaks saada soovija ja selle kooli esindajaga, kus laps on õppinud või õpib, kui lapse õppimine vajab tavapärasest enam koolipoolset toetust. Kui lapse vanem ei osale arengukava koostamises, on tal õigus sellega tutvuda.

(2) Hooldajaks saada soovija esitab sellekohase kirjaliku avalduse enda elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, kui lapse ja hooldajaks saada soovija elukohad ei ole samas vallas või linnas.

(3) Avalduse saanud valla- või linnavalitsuse lastekaitseametnik hindab ühe kuu jooksul avalduse saamisest arvates hooldajaks saada soovija ja tema perekonna täisealiste liikmete vastavust käesoleva seaduse § 252 nõuetele; küsib juhul, kui lapse ja hooldajaks saada soovija elukohad ei ole samas vallas või linnas, kirjalikult teavet ja arvamust hooldajaks saada soovija ja tema perekonnaliikmete kohta nende elukohajärgsest valla- või linnavalitsusest; osutab hooldajaks saada soovijale sotsiaalnõustamise teenust, külastab tema kodu ning suunab ta asjakohasele Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolitusele.

(4) Lapse elukohajärgse valla– või linnavalitsuse poolt volitatud ametnik otsustab hooldajaks saada soovija sobivuse lapse perekonnas hooldamiseks tema ja tema perekonna täisealiste liikmete nõuetekohasuse, sotsiaalnõustamise ja hooldajaks saada soovija kodu külastuse ning koolituse tulemuste põhjal, kui hooldajaks saada soovija on koolituse läbinud, ning sõlmib hooldajaks saada soovijaga lapse perekonnas hooldamise lepingu (edaspidi leping), mis on kooskõlas lapsele koostatud arengukavaga.

(5) Lapse perekonnas hooldamisele ja selle korraldamisele ning hooldamisel kasutatavatele ruumidele esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister.“;

17) paragrahvi 26 punktis 1 jäetakse välja sõna „rehabilitatsioon“;

18) peatükki 6 täiendatakse paragrahvidega 381 - 382 järgmises sõnastuses:

„§ 381. Riiklik järelevalve rehabilitatsiooniteenuse osutamise üle

(1) Riiklikku järelevalvet rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Sotsiaalkindlustusameti selleks volitatud järelevalveametnik.

(2) Järelevalveametnikul on õigus:

1. kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmist kohapeal, teatades sellest rehabilitatsiooniteenuse osutajale vähemalt 24 tundi ette;
2. saada järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju;
3. teha rehabilitatsiooniteenuse osutajale ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

(3) Järelevalveametnik on kohustatud esitama vormikohase ametitõendi, mille on välja andnud Sotsiaalkindlustusameti peadirektor. Järelevalveametniku ametitõendi vormi kehtestab sotsiaalminister.

§ 382. Ettekirjutus rehabilitatsiooniteenuse osutajale

(1) Sotsiaalkindlustusameti järelevalveametnik võib järelevalve käigus teha kirjaliku ettekirjutuse, milles peavad sisalduma järgmised andmed:

1. ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht ning järelevalveasutuse nimetus ja aadress;
2. ettekirjutuse tegemise koht ja kuupäev;
3. ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud või viide dokumendile, kus need on kajastatud ning viide õiguslikule alusele;
4. ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtaeg;
5. viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
6. ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
7. ettekirjutuse koostaja allkiri.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmisel on järelevalveametnikul õigus kohaldada asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

(3) Ettekirjutuses kehtestatud olulise kohustuse täitmata jätmise korral võib Sotsiaalkindlustusameti järelevalveametnik teha ettepaneku rehabilitatsiooniteenuse osutaja registreeringu kustutamiseks.“;

19) paragrahvi 42 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 32  järgmises sõnastuses:

„(32) Riigieelarvest toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahendite ülejäägi korral võib  valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid asjaomase valla või linna volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.“;

21) paragrahvi 42 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Enne 1. jaanuari 2005. a sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping kehtib kuni selles märgitud tähtpäevani ja lepingu kehtivusaega võib pikendada, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega.“.

§ 2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isiklik rehabilitatsiooniplaan (edaspidi rehabilitatsiooniplaan) on sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180) §-s 115 nimetatud rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt isiku enda või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused. Rehabilitatsiooniplaani vormi kehtestab sotsiaalminister.“.

§ 3. Riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498; 82, 549; 88, 592) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kolmelapselisele perele makstakse toetust ühekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.“;

2) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega (21) ja (22) järgmises sõnastuses:

„(21) Nelja- ja viielapselisele perele makstakse toetust kahekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(22) Kuue- ja enamalapselisele perele makstakse toetust kahe- ja poolekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.“;

3) paragrahvi  13 lõikes 3 asendatakse sõna „neljakordses“ sõnaga „kuuekordses“;

4) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, (21), (22) ja 3 alusel üheaegselt toetust ei maksta.“. 

§ 4. Halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 82, 552) paragrahvi 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498; 88, 591; 2004, 27, 180) § 113 lõikes 2 nimetatud haldusleping.“.

§ 5. Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; 2004, 41, 278; 43, 299; 45, 315) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktis 1, 11, 3, 4, 5 või 6 nimetatud sotsiaalteenus;“.

§ 6. Alaealise mõjutusvahendite seaduses (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206; 46, 329) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenusel või ravikuurides osalemine;“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) hoiatust, vestlusele suunamist psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamist, kohustust elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või lastekodus, käendust, noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenusel osalemist käesoleva seaduse paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;“.

§ 7. Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.

„…“……………2004.a .

            Tallinn, Toompea                                  Riigikogu esimees      Ene Ergma

Algatanud Vabariigi Valitsus
„…“. ……………… 2004. a.