Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Eesti Pimedate Liidu,
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja koosoleku protokoll

28.09.2007
Toompuiestee 10, Tallinn
algus kell 15.00
lõpp   kell 17.00

Koosolekust võtsid osa:
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit           K. Märtens
Eesti Kurtide Liit                                             V. Pärnla        
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit              A. Lõoke
Eesti Puuetega Inimeste Koda                      H. Luik, G. Vaher, K. Hanga
                       

Koosoleku juhataja: Auli Lõoke
Protokollija:              Karin Hanga

PÄEVAKORD:

1. Abivahendite rahastamine
   1.1 2008.a. riigieelarve eelnõu
   1.2 2007.a. lisaeelarve eelnõu
2. PISTS  01.01.2008
3. Perekonnaseaduse eelnõu

1.   Abivahendid
1.1 2008.a. riigieelarve eelnõu – abivahendite real 80 239 476 kr, mis võrreldes 2007.a. eelarvega tähendab mahu suurenemist 22,5 milj krooni. 2007.a.eelarves oli abivahenditele ette nähtud 57 739 476 kr. Murelikuks teeb riigieelarve eelnõu seletuskirjas olev kommentaar tõusu kohta: kulude kasv suunatakse järjekordade likvideerimiseks ja abivahendite hindade kasvu katteks. Järjekordade seis septembris on ca 16 milj krooni. Seega ministeerium ei planeeri järgmiseks aastaks abivahendite teenuse arendamiseks kvalitatiivseid samme.

1.2 2007.a.lisaeelarve eelnõu – ministeerium pole abivahendite järjekordade likvideerimiseks lisaeelarvest vahendeid küsinud. Seega suur tõus, mis on abivahenditele järgmiseks aastaks planeeritud, kulutatakse teadvalt käesoleva aasta järjekordade likvideerimiseks.
Olukord soodustingimustel eraldatavate abivahenditega 2007.aasta sügisel – enamikes maakondades on tekkinud ootejärjekorrad, abivahendite müük ja laenutamine on paljudes kohtades peatatud. 2008.aastasse kanduvate järjekordade suuruseks on septembrikuu seisuga orienteeruvalt 16 miljonit kr, see suureneb, kuna aasta lõpuni on veel 3 kuud.
Pisteline küsitlus eri maakondades andis septembrikuu puudujäägiks (valdav osa on defitsiit  liikumisabivahendite) :
Saaremaa   – 822 716
Viljandimaa – 500 000
Jõgevamaa -  322 944
Põlvamaa    - 205 264
Hiiumaa       - 118 000
Raplamaa   -    80 000
Ainus maakond, kes arvas, et tuleb sel aastal ots-otsaga kokku, on Ida-Virumaa. Lisaeelarve vahendid on vajalikud tagamaks teenuse kättesaadavus 2007.aasta lõpuni. Alustades 2008.aastat miljonitesse kroonidesse ulatuvate järjekordadega, ei piisa ka 2008.aasta abivahendite teenuseks eraldatud täiendavatest vahenditest. Ühtlasi on oluline abivahendite eraldamisega seonduva seadusandluse ülevaatamine ja kitsaskohtade süsteemne lahendamine. 

OTSUSTATI: pöörduda Riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjoni poole ettepanekuga eraldada  2007.a. lisaeelarvest 16 milj krooni  abivahendite finantseerimiseks ja järjekordade likvideerimiseks. Lisaeelarve taotlust ei tohi rahuldada 2008. aasta eelarvet vähendades.
Otsusest informeerida sotsiaalministrit.  

2.   Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS)  01.01.2008

2008.aastal on lubatud tõsta tööealiste puudega inimeste toetusi 30%, kuid puudega eakate toetuste suurused on püsinud muutumatutena 2001.aastast. Alates 2005.aastast on põhjendatud eakate puudega inimeste puudetoetuste mittetõstmist asjaoluga, et  valmib uus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsioon ja selle alusel uus seadus. 2007.aasta sügiseks oleme situatsioonis, kus seadusemuudatused on endiselt töös ja ei ole teada, millal muudatused rakenduvad ning  milliseks kujuneb eakate olukord peale seda.
Mõistlik on mitte kiirustada pooliku seaduse jõustamisega. Kui kontseptsiooni alusel uut seadust ei tule (tehakse vaid muudatusi kehtivasse), siis tuleb  suurendada ka eakate puudetoetusi 2008.a. samadel alustel tööealistega, s.o. 30% võrra. 2008.aastast on planeeritud küll vanaduspensionide tõus, kuid seda ei saa pidada alternatiivlahenduseks puudetoetuste mittetõstmisele. Pensioniikka jõudmisega ei kao puudest tingitud lisakulud.

Ettepanekud SoMile seoses PISTS rakendumisega ja erineva lähenemistega eagruppidele:

1. PISTSi seaduse töögrupis, kuhu on kaasatud ka puuetega inimeste organisatsioonide esindajad, on põhiliseks kõneaineks puudega lapsed ja tööealised. Töögrupi teemasid tuleb laiendada ka eakatega seotud muudatuste läbiarutamisega.  Puudega eakate teema vajab põhjalikku läbitöötamist enne, kui langetatakse otsus anda eakate puudetoetuste vahendid omavalitsustele teenuste osutamiseks või toetuste maksmise jätkamiseks.
2. Puudega seotud lisakulud ei kao ka pensionieas ja see eeldab teenuste olemasolu ja/või toetuse maksmise jätkumist omavalitsuses. Millised suunised on plaanis anda omavalitsustele puudetoetuste vahendite kasutamiseks? Praeguses situatsioonis ei ole omavalitsused suutelised neile pandud kohustusi täitma; toetavate teenuste pakkumine on Eesti erinevates regioonides väga ebaühtlane; sotsiaaltöötajad on sageli väga ülekoormatud.
3. Puudega eakate olukord ei tohi aga halveneda seoses seadusemuudatuste jõustumisega. Soovime infot, milliseid samme plaanib ministeerium astuda, et suurendada reaalselt KOV-de suutlikkust puudega eakate vajadustele vastava abi pakkumisel.

OTSUSTATI: pöörduda  sotsiaalminister Maripuu poole ettepanekuga kohtuda, et arutada nii lisaeelarvega kui ka PISTSiga seonduvaid probleeme, k.a. puuetega pensioniealiste inimeste olukorda alates 01.01.2008.
Pöörduda ettepanekuga - tõsta eakate puudetoetusi 30% - Riigikogu sotsiaal- ja rahanduskomisjoni poole. Otsusest informeerida ministrit.

3.  Perekonnaseaduse eelnõu
Perekonnaseaduse eelnõu (55 SE II-1) on antud Riigikogu menetlusse. Puuetega inimestele tekitab küsimusi ülalpidamiskohustusega seonduvad paragrahvid. Foorum toetab seisukohti, mida EPI Koda esitas kevadel ettepanekutena eelnõusse:
- ülalpidamiskohustusega seonduvad paragrahvid vajavad kindlasti täiendamist, tuues välja erijuhud, millal osa ülalpidamiskohustusest võtab enda kanda ka riik ja KOV ning mida ka praegu reguleeritakse teiste seadustega (näiteks sotsiaalhoolekandeseadus);

- olukord, kus perekonnaseaduses sellised erijuhud (näiteks raske/sügava puudega inimeste ülalpidamisega seonduv) puuduvad, annab võimaluse riigiasutuste/KOVide ametnikel mitte täita muude seadustega (näiteks sotsiaalhoolekandeseadus) pandud kohustusi, viidates perekonnaseadusele, et raske/sügava puudega inimeste ülalpidamisega seonduv ongi ainult perekonna ja sugulaste (hõimlaste) ainukohustus;
  
- probleem on eriti teravalt üles kerkinud viimastel aastatel, kui riik andis KOV-idele üle Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse  alusel makstud hooldajatoetuse. Uue PISTS kontseptsiooni kohaselt on planeeritud järgmise sammuna kaotada Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest pensionieas olevate puuetega inimeste sotsiaaltoetused ning kõik pensionäridega seonduv (sh puudest tingitud lisakulude katmine) anda üle KOV-idele. Eeltoodu ja senine KOV-ide praktika, viitamine kehtivale perekonnaseadusele, on põhjustanud pensionieas olevate puuetega inimeste seas tõsist kartust tuleviku ees.

OTSUSTATI: ettepanekud Perekonnaseaduse eelnõusse seoses ülalpidamiskohustusega saata Riigikogu õiguskomisjonile.

Koosoleku juhataja                                                                                           A. Lõoke
Protokollija                                                                                                        K. Hanga