Koostöökogusse kuuluvate puuetega inimeste organisatsioonide ettepanekud “Sotsiaalhoolekande seaduse, Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, Halduskoostöö seaduse, Käibemaksu- seaduse ja Alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõusse

Puuetega inimeste organisatsioonide esindajatena rõhutame, et 2005.a. riigieelarve eelnõusse planeeritud vahendid rehabilitatsiooniteenusele (veidi üle 21 miljoni krooni) on ebarahuldavad. Soovime näha ministeeriumipoolset tugevat seismist 2005.a. riigieelarve- taotluses esitatud 38 miljoni krooni eest EV Valitsuses. Organisatsioonide esindajad taotlevad kohtumist rahandusministri ja peaministriga, et omalt poolt toetada, selgitada ja põhjendada  sotsiaalministeeriumi poolt esitatud põhjendatud nõudmisi rahalistele vahenditele riigieelarves. Näeme tõsist ohtu, et kavandatava tööhõive programmi (on kuulutatud valitsuse poolt üheks prioriteediks 2005.a.) rakendumine puuetega inimeste osas jookseb suures osas liiva ressursside nappuse tõttu. Jääme endiselt seisukohale, et järgmise aasta eelarves peab abivahendite real olema 48 ja rehabilitatsiooniteenuse real 38 miljonit krooni. 

Üldist laadi märkused seaduseelnõu kohta:

1. Seaduse pealkirjast on ekslikult välja jäänud Riiklik peretoetuste seadus.

2. Kuidas tagatakse teenuse kättesaadavus (rahastamine) aasta alguses, juhul kui seadus jõustub 1.jaanuarist ja sotsiaalminister hakkab alles määrusi koostama?
Ettepanek: kuni määruse vastuvõtmiseni rakendada eelmise aasta hindu, see tagaks teenuse kättesaadavuse aasta alguses.
 
3. Seletuskirjas (lk.11, 3.lõik) on öeldud: “…rahabilitatsiooniplaanis tuuakse ära kõik teenused ja tegevused, mis on vajalikud ning ka reaalselt kättesaadavad isiku toimetuleku ja tööhõive parandamiseks …”
Ettepanek: plaanis peaks olema ka võimalus ära näidata need tegevused, mis on vajalikud, kuid veel reaalselt mitte kättesaadavad. See aitaks koguda informatsiooni teenuste arengu planeerimiseks.

4. Täiesti on käsitlemata jäänud transpordiprobleem – teenus sõiduks rehabilitatsiooniasutusse ja tagasi (lapsed, sügava liikumispuudega inimesed, pimedad, raske psüühikahäirega inimesed jne.). Kes kindlustab transpordi  ja seda rahastab?
Ettepanek: Kuna rehabilitatsiooniteenus on riiklikult tagatud teenus, siis peaks transporditeenus õigustatud juhtudel olema tagatud riiklikult.

Ettepanekud kehtivasse Sotsiaalhoolekande seadusesse ja  pealkirjas nimetatud seadus- eelnõusse:

1. täiendada Sotsiaalhoolekandeseaduse § 6 “Sotsiaalministri ülesanded sotsiaal- hoolekande juhtimisel ja korraldamisel” punkti 6) sõnastust alljärgnevalt: “puudega isikutele riikliku rehabilitatsioonimeetmete süsteemi väljatöötamine ning selle koordineerimine ja korraldamine sh. proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite tootmise ja hankimise organiseerimine ning vastava nõudluse väljaselgitamine”;

2. täiendada Sotsiaalhoolekandeseaduses § 2 “Mõisted” erivajadusega isiku ja puudega isiku definitsiooniga;

3. täiendada seaduseelnõus § 112  lõike (1) punkti 1, 2, 4 sõnastust:
1)  “puudega isikul ja tema pereliikmetel”;
2) “puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse §21 lõikes 2 nimetatud isikul ja tema pereliikmetel;
4) “16-65aastasel psüühikahäirega isikul, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40% ja tema pereliikmetel.

4. täiendada seaduseelnõus § 1110  lõike (1) sõnastust järgnevalt: “Rehabilitatsiooni- meeskond koostab isikule tema osalemisel, lapse ja teovõimetu isiku puhul pereliikme või hooldaja osalemisel rehabilitatsiooniplaani kollegiaalselt ja vastutab selle täitmise eest”;

3. asendada seaduseelnõus §16 lisatavas lõikes 31 sõnastust “200 krooni” tekstiga “mille kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega”;
Selgituseks: tavaliselt seadustesse ei kirjutata sisse konkreetseid summasid, vaid ainult määrad. Kui mõnel järgmisel aastal saaks juurde maksta näiteks 300.-, siis tuleb selleks seadust muutma hakata?

Ettepanekud Vabariigi Valitsuse määruse “Rakendusaktide kavandid” juurde (seletuskirja lisa):

1. Laste rehabilitatsiooniteenuse osutamisel kaotada piirhind. Rakendada konkreetset pearaha süsteemi – kuna kõigil puuetega lastel on rehabilitatsiooniplaanid, siis saab kogumaksumuse iga konkreetse lapse konkreetse plaani kaudu täpselt välja arvestada. Iga laps peab saama talle ettenähtud rehabilitatsiooniteenused kätte täies mahus. Järk-järgult minna ka täiskasvanute puhul  samale pearaha süsteemile. Kuna teenuse saamisel on tingimuseks seatud rehabilitatsiooniplaani olemasolu, siis aitab see ressursside vajadust hinnata ja planeerida.

2. 2005.a. rehabilitatsiooniteenuse planeerimisel arvestada 1/3 vahenditest plaanide koostamiseks ja 2/3 teenusteks. Muidu võib tekkida reaalne oht, et vahendid kuluvad (kuna täiskasvanutel muutub ka plaan teenuse saamise eeltingimuseks) peamiselt rehabilitatsiooniplaanide tegemiseks ja teenuse rahastamiseks vahendeid ei jätku.

3. Vastuolu majutamise maksumuse hüvitamises rehabilitatsiooniasutuses:
§ 1 lõige 3  “Maksumus ei sisalda ööbimist rehabilitatsiooniasutuses, mille kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele. § 1 lõige 4 “… Samuti ei sisalda teenuse hind ööbimist rehabilitatsiooniasutuses, mis on hinnakirjas eraldi ära toodud.” Piirhind hinnakirja järgi on 180.- ööpäev + 1 söögikord ühe isiku kohta.
Ettepanek: majutuse kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele, selleks sõlmib rehabilitatsiooniasutus põhjendatud kalkulatsioonile toetudes kokkuleppe Sotsiaalkindlustusametiga.           

3. Lisada § 2  lõige 2 “Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste korral rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti poolt rakendatakse järgmisi piirhindu” sotsiaaltöötaja poolt osutatavale teenustele grupinõustamine (sh. perenõustamine) koos tunni piirhinnaga teise ja iga järgneva liikme kohta.

4. Lisada § 2 lõige 2 “Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste korral rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti poolt rakendatakse järgmisi piirhindu”  rehabilitatsiooniteenust osutava spetsialisti nimistusse muusikaterapeut.
Selgitus: muusikateraapial on oluline roll psühholoogilises rehabilitatsioonis, eriti puuetega laste rehabilitatsioonis.

25.08.2004

Lugupidamisega

Eesti Pimedate Liit                                                                         Aleksander Vassenin

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit                                            Auli Lõoke

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit                                          Kalev Märtens

Eesti Puuetega Inimeste Koda                                                     Helve Luik