Prindi dokument

LISA 2

Juhatuse aruanne üldkoosolekul 22.11.2013

Ãœldist

21.11.2010 valis üldkoosolek 7-liikmelise juhatuse koosseisus Ants Leemets (esimees) ja liikmed  Tiia Sihver, Kristi Viisimaa, Arko Vool, Jüri Järve, Heldur Otsa ja Mati Rohtlaan. Töövaldkonnad jaotati järgnevalt: 

A. Leemets    – puuetega inimeste õigused inimõigustest lähtuvalt;

T. Sihver       – haridus (k.a. elukestev õpe, täiend- ja ümberõpe); teenused

M. Rohtlaan   – majandustegevuse käivitamine;

H. Otsa         – abivahendid;

K. Viisimaa    – rehabilitatsioon ja taastusravi;

J. Järve        – ligipääsetavus ja IT teemad; majandustegevuse käivitamine;

A. Vool                   -  transport, k.a. isiklik  transport, parkimisprobleemid

ELILi tegevuse põhikirjaliseks eesmärgiks on liikumispuudega inimeste inim-, kodaniku-, sotsiaalsete ning majanduslike õiguste kaitsmine ja oma liikmete ja liikmeskonna huvide eest seismine. Tegevusprogrammi aluseks on liikumispuudega inimeste inimõigused, inimväärikus, teistsuguse aktsepteerimine.

 

Miinused

1. Organisatsiooni liikmeskonna vähenemine, tendents on jätkuv: 

2009 – 2526 üksikliiget
2010 – 2512 üksikliiget
2011 -  2300 üksikliiget
2012 -  2200 üksikliiget
2013 - 2000 üksikliiget

Vajalik liikmevärbamiskavad nii liidu kui ühingute tasemel.

J. Järve: TLIÜsse on aastatel 2010-2013 lisandunud ~70 uut liiget ning protsess on tõusev. Värbamiskava puudub, inimesed liituvad vabatahtlikult ning isiklike kontaktide järgi.

2.  Liitu kuulub 26 ühingut. Liitu ei kuulu ühtegi venekeelset ühingut.

3. Majanduslangus, mis algas 2008, andis valusalt tunda 2009 ja jätkus 2010. Baasrahastus 2013 läbi EPI Fondi vähenes drastiliselt (selle rahaga kaetakse liidu tegevuskulud, veebilehe haldamine ja osaliselt koolituse, tänuürituse ja Käsmu perelaagri kulud). Baasrahastus viimastel aastatel:

2008 – 487 124 kr 
2009 – 347 209 kr 
2010 – 343 712 kr 
2011 -  € 25 385 (397 189 kr)
2012 -  € 25 694 (402 024 kr)
2013 -  € 20 293 (317 516 kr)

Liidul pole olnud rahalisi ressursse oma liikmesühingute materiaalseks toetamiseks.

4. Vähene ürituste arv, kus kokku saaksid ühingute inimesed, omavahelise suhtlemise vaegus. Üheks põhjuseks ressursside vähesus, st ka ühingute vähene rahastamine, transpordi suured kulud. Paljud 2011-2013 kirjutatud täiendavad projektid ei saanud rahastust.

5. Liit pole 2011-2013 teinud ühtegi arvestatavat ettepanekut või käivitanud diskussiooni ei riigi ega omavalitsuste tasandil puuetega inimesi puudutavatel teemadel. Ainsa näitena võiks esile tuua 15.09.2011 toimunud abivahendite-alase konverentsi, kus püüti riigi tasandil tõstatada probleeme ja kannustati sotsiaalministeeriumit tegudele. Tulemused minimaalsed.

- osaleti/osaletakse „Transpordi arengukava 2014-2020“ koostamises;
- projekteerimisstandardisse on lisatud nõue, et projekti seletuskiri peab sisaldama ka lahtikirjutatult invanõudeid, mida ka projekteerijad peavad arvestama;
- osalemine TVK (töövõimetuskindlustus) eelnõu koostamises

6. SA Karaski Keskuse tegevus pole jätkusuutlik. Ainsa lahendusena näeb Karaski Keskuse nõukogu selle müüki. ELIL on üks keskuse asutajatest, teine on EPIF.

 

Plussid

1. Liidul on tugev, kompetentne ja otsustusjõuline, isiksustest koosnev juhatus. Liitu juhivad puudega inimesed, kes tunnevad ja tunnetavad  probleeme sügavuti.

2. Liidul on alates 01.01.09 lisaks tegevjuhile ja raamatupidajale kolmas töötaja -  tegevjuhi abi. Sellele vaatamata on suur puudus pädevatest töötajatest, takistuseks raharessursi vähesus.

3. Liidul on välja kujunenud hindamatu väärtusega vabatahtlike ring, ca 10-15 inimest, kes jagavad liidu väärtusi ja kelle abiga võib alati arvestada.

4. Märgata on nihet töös noortega – noorteprojektid (laagrid, koolitused, loodusretked, osalemine koostööprojektides). Kujunemas liidrid (Sven Kõllamets, Jüri Lehtmets) noorte hulgas, kes ise genereerivad ideid ja tahavad neid ellu viia, noorte probleeme (õppimine, iseseisva elu toetamine) arutada.

5. Liit viis 2011-2013 ellu kõik põhilised planeeritud tegevused (tänuüritused, perelaagrid Käsmus, Tõrvaaugu lastelaagrid, Roosta rehabilitatsioonilaagrid, koostööprojektid Invalidiliitto ja teiste partneritega, liikumispuudega noorte õppekäigud loodusesse, ligipääsetavuse auditeerimine ja kaardistamine). Jätkub töö M. Aitsami elulooraamatuga selle väljaandmiseks, ELILi ürituste jäädvustamine videosse tänu V. Bogatkinile, koolitused, infopäevad. Kirjutati täiendavaid projekte - pilootuuring sotsiaalteenuste kättesaadavusest väljaspool elukohta töötavatele ja/või õppivatele tööealistele liikumispuudega inimestele; ettevõtlusalased koolitused, vabatahtlike koolitus -  ja viidi neid ellu. Toimusid ELILi ja

Invalidiliitto kultuuripäevad Soomes, Turu linnas.

6. Liit viib läbi koolitusi erinevatele asutustele ja organisatsioonidele liikumispuudega inimeste abistamisest. Ka suhtlemist erivajadustega inimestega. Sihtgrupiks bussijuhid, tuutorid, õpetajad, teenindajad jne. Koolitustiimi kuuluvad valdavalt liikumis- ja nägemispuudega lektorid, see annab võimaluse  koolitatavatel saada oma küsimustele adekvaatsed vastused. Koolitustest teenib liit ka omavahendeid. Liidul on kavas taotleda koolitusluba.

7. Heategevusprojektides osalemine

• Heategevusprojekt Aitame liikumispuudegalapsed liikumakõnniroboti hankimiseks 2009-2011. Projektist üle jäänud raha kasutatakse avalduste alusel liikumispuudega laste ravi ja toimetuleku toetamiseks. Otsused toetuse eraldamise kohta teeb juhatus.

• Heategevuskross Tanel Leok ja sõbrad (2009, 2010, 2011, 2012, 2013) kahel esimesel aastal koguti mõlemal aastal 180 000 kr õnnetuses liikumispuude saanud lapse toetuseks.

2011.a koguti 12 000€

2012.a koguti 10 000€

2013.a lõplik summa pole veel avalikustatud

Kahe viimase aasta annetusest pool summast läheb rehabilitatsioonilaagri korraldamiseks, pool toetusteks. Toetust saab üle 20 lapse ja noore.

8. Alates 2009. õppeaastast rahastab tudengite tugiteenuseid stipendiumite näol programm Primus. Primuse rahastus lõpeb 2014.a, siis võtab kohustuse üle ministeerium.

Jätkus tugiisiku teenuse osutamine kõrgkoolides, kes pole liitunud Primus programmiga. Toetust saavad liikumis- ja nägemispuudega õppurid. Teenust finantseerib HTM ja koordineerib ELIL.

9. Ligipääsetavuse küsimused

• veebiportaalis www.liikumisvabadus.invainfo.ee liikumisvabaduse kaardistamise üle-eestilise projekti jätkamine; projektijuhi Jüri Järve ettekanded/tutvustused erinevatel  üritustel. Aruandeperioodil kaardistatud suuremad objektid: Eesti Maaülikool, IT-Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ãœlikooli.  Portaali täiendatakse jooksvalt uute andmetega.
• 2011-2012 Haridusministeeriumi käivitatud rahastusmeede teadus- ja haridusasutuste ligipääsetavuse parendamiseks, ELIL osales ligipääsetavuse hinnangute eksperdina, ~15 asutust
• TLIÃœ on koostöös Tallinna LV-ga kooskõlastanud ja osalenud uusehitiste vastuvõtul ~300 projekti ja ehitise osas. Ãœhing on valmis oma kogemusi teistele liikmesühingutele jagama.
• 2013 kevadel märgukiri vabariigi valimiskomisjonile valimisjaoskondade ligipääsetavuse teemal
• Kohtumine MKM-ga raudteeplatvormide teemal
• Osalemine disainiliidu projektis Tallinn for All
• Osalemine „Kaasava elukeskkonna juhendi“ koostamisel eksperdina

10. Koostöö äriühingutega:

• Alexela Oil AS - jätkub tankimisteenus Alexela mehitatud tanklates üle Eesti, liikumispuudega inimene ei pea roolist lahkuma, teenindaja tangib auto. ELILi liikmesühingute liikmed saavad Alexelalt tasuta sooduskaardi kütuse ostmiseks. ELILil on Alexelaga koostööleping, dispetÅ¡erteenuse osutamine on aastaringne ja annab tööd kahele liikumispuudega inimesele.

11. Rahvusvahelised projektid universaalse disaini teemadel

• UNIVERSAL DESIGN – Accessibility for everyone, mai 15-22, 2011, Riga, Latvia.
  UD seminar Läti, Leedu, Eesti, Soome, Itaalia ja  Rumeenia spetsialistide osavõtul. Põhitähelepanu muinsuskaitse all olevate ehitiste ligipääsetavamaks muutmisele. Külastati ligipääsetavaid ja EL rahastusel renoveeritud Rundale barokkpaleed ja Bauska muinaskindlust.

• Universal Design – Barrier Free Environments Projekti rahastab programm Grundtvig elukestva õppe alamprogrammist. Projektis osalevad partneritena Läti, Leedu, Eesti, Inglismaa ja Hispaania liikumis- ja füüsilise puudega inimeste organisatsioonid. Tegevused toimusid septembrist 2011-juulini 2013. Aprillis 2013 toimus partnerriikide kohtumine Tallinnas.
  
  Projekti jooksul ning selle lõpus võttis Leedu üle ELILI ligipääsuportaali andmekogumise metoodika, alustas info kogumist ning valminud on nende analoogiline ligipääsuportaal.
  
  Tänu projekti jooksul loodud kontaktidele käivitus Reusi (Hispaania), Tallinna, Riia ja Vilniuse linnajuhtide tasemel puuetega inimeste alase koostöö.

• 07.-14.10.2012 toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogrammi raames Rootsis Växjös Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti esinduste  ettevõtlusalane koostööseminar. Seminari lõppedes sõlmiti järgmine koostöö protokoll: „Baltic Accessile travel cluster“, mille raames kaardistatakse ühiselt Baltimaade reisivõimalusi. ELILi poolt juhib projekti juhatuse liige J. Järve.

12. Liit on säilitanud oma sõltumatuse, pole sidunud end ühegi erakonnaga.