Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse koosolek

03.04.2008
Algus kell 08.00
Lõpp  kell 09.00
Laeval Tallink Star

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed  A. Leemets, K. Urb, H. Otsa, K. Viisimaa, T. Sihver,
J. Järve ja tegevjuht A. Lõoke
Koosolekut juhatas A. Leemets,  protokollis A. Lõoke

PÄEVAKORD:

1. Sotsiaalministeeriumi ettepanek loobuda pensioniealistele puude raskusastme määramisest

ARUTATI JA OTSUSTATI:
Arutelu aluseks võeti sotsiaalministeeriumi ettepanek, et pensioniealistele ei määrata aastast 2008 enam puuet ja ei maksta puudetoetusi.
Sotsiaalministeeriumi ettepanek ja põhjendus:
Vastavalt PISTS kontseptsioonile ei määrata pensioniealistele puuet ja ei maksta toetusi. PISTS muudatused sisaldavad sätet, et eakate puude ja toetuste määramise otsus tühistatakse.

Tänase praktika kohaselt on  puude määramisel peamiseks kriteeriumiks kõrvalabi vajadus. Seetõttu on eakate inimeste seas puudega inimeste osakaal väga kõrge, lisaks on märkimis- väärsed piirkondlikud erinevused vt joonis.

Puude võimaliku mittemääramisega seoses on  tõstatatud puuetega inimeste poolt järgmised küsimused:
            Kui eakal inimesel ei ole määratud puuet on kartus, et eakas isik jääb millestki ilma.  Lahendus – vajaduste hindamine ning abi ja toetuse pakkumine KOV poolt ei ole seotud puude olemasolu või mitteolemasoluga.  Tehniliste abivahendite saamine ning juurdepääs rehabilitatsiooniteenustele ei ole samuti seotud puude määramisega. Sama kehtib parkimiskaardi kohta.
KOV ei ole pädev hindama puudega eaka lisakulusid.  Lahendus – hooldusvajaduse hindamise instrumenti täiendatakse lisamooduliga,  mis arvestab lisakulusid. Lisakulude artiklid on sarnased tööealistele.
            KOV-del ei jätku sotsiaaltöötajaid eakate inimestega tegelemiseks. Lahendus – koos vahendite üleandmisega hinnatakse ka omavalituste administratiivse koormuse kasvu ning selleks eraldatakse lisaressurss (läbirääkimised rahandusministeeriumiga). Ka täna on omavalitsusel kohustus tegeleda eakate ja erivajadustega inimestega, hooldajatoetuse üleandmisel on KOV poolt hinnatud 30 000 eakat hooldust vajavat inimest - seega kontingent ei suurene kõikide eakate pensioniealiste võrra. 

ARUTELU
1. SoM: Vastavalt PISTS kontseptsioonile ei määrata pensioniealistele puuet ja ei maksta toetusi. PISTS muudatused sisaldavad sätet, et eakate puude ja toetuste määramise otsus tühistatakse. Puude võimalik mittemääramine.

ELIL: 1. Kava eakatelt tiitel "puue" ära võtta on ilmses vastuolus ÜRO puuetega inimeste õiguste kaitse konventsiooni kontekstiga. Seal käsitletakse puudega inimest ju sünnist surmani. Sama on meie Põhiseadusega, kus on lause - lapsed ja puuetega inimesed on omavalitsuste erilise hoole all. Kas Eestil on õigus teha omamoodi ja üks turvalisuse tagatis eakatelt ära võtta? Otsus vajab
õiguskantsleri hinnangut.

2. Kuidas jääb muudest seadustest tulenevate soodustustega puuetega inimestele, k.a. eakatele? Kui puude raskusastet pole, kuidas saavad seni sügava liikumispuudega eakad osta n 0-hinnaga piletit linnadevahelistel liinidel? Igal pool ei ühti soodustused pensioniea saabumisega - Tallinnas saavad ühistranspordiga tasuta sõita kõik pensionärid alates 65.aastast, aga pensioniiga saabub ju veel mitu aastat üleminekuperioodiga. Küllap seadusi, kus vastuolud tekivad, on veel.

3. Kuidas jääb töötava puudega inimese toetusega, kui ta on pensionieas? Ta pole siis ju enam puudega.
2. SoM: Tänase praktika kohaselt on  puude määramisel peamiseks kriteeriumiks kõrvalabi vajadus. Seetõttu on eakate inimeste seas puudega inimeste osakaal väga kõrge, lisaks on märkimisväärsed piirkondlikud erinevused vt joonis.
ELIL: 1. Tuleb tõsta arstide ja AEKide pädevust puude määramisel. Enamik piirkondlikke erinevusi tulenebki sellest, et on määratud nn "halastuspuue", rahaline riiklik toetus inimese toimetuleku parandamiseks, mida omavalitsus ei pea rahastama. Inimesel, kel on "tõeline" puue varasemast ajast, peab puue säilima ja ta peab saama ka eakana riiklikku puudetoetust. Pimedal inimesel on täpselt samasugune vajadus juhtkoera ja isikliku abistaja järele eakana, kui oli tööeas. Sama "tõeliste" liikumispuudega inimestega - transpordikulud, liikumisabivahendid jne.
2. Reaalne on eakate toimetuleku halvenemine. KOVid kehtestavad oma reeglistiku toetuste määramiseks, millesse riik ei sekku. KOVidel on võimalus viidata perekonnaseadusele (mida tehaksegi hooldajatoetuse määramisel), ressursi piiratusele, ka on erakondlikul poliitikal suur roll, kuidas KOVides prioriteedid paika pannakse jne. Puudub kindlustunne, et "tõelised" puudega inimesed saavad lisakulude katteks omavalitsustelt regulaarset toetust. Sellepärast tuleb eakatele maksta edasi igakuist riiklikku toetust, KOVid saavad vajadusel alati toetada täiendavalt. Pädevad spetsialistid peavad selgitama välja need eakad, kellel on peamiselt east/vanadusest tulenev ravimi- ja hooldusvajadus. Hooldusvajaduse eest kannab hoolt KOV, nendel ei määrata edasi puuet. Nõus, et seda on raske teha, aga selleks on olemas arstid ja AEKid. Vanadus ei ole puue.
3. SoM: KOV ei ole pädev hindama puudega eaka lisakulusid.  Lahendus – hooldusvajaduse hindamise instrumenti täiendatakse lisamooduliga,  mis arvestab lisakulusid. Lisakulude artiklid on sarnased tööealistele. KOV-del ei jätku sotsiaaltöötajaid eakate inimestega tegelemiseks. Lahendus – koos vahendite üleandmisega hinnatakse ka omavalituste administratiivse koormuse kasvu ning selleks eraldatakse lisaressurss (läbirääkimised rahandusministeeriumiga).
ELIL: 1. Väga ebausutav on sellise vajaliku inim- ja raharessurssi eraldamine, eriti arvestades ministeeriumidele pandud kulude kärpimise kohustust. Kõik need hindamise ettevalmistused võtavad aega.
2. ELIL toetab igati omavalitsuste rolli selles mõttes, et nad näevad inimeste probleeme lähemalt ja saavad toetada konkreetsemalt. Väidame, et KOVid pole veel puudega eakate ülevõtmiseks valmis ja nn "õigete" puudega eakate olukord halveneb.
OTSUSTATI:
Sotsiaalministeeriumi poolt sellisel kujul eakate üleandmist KOVidele ELIL ei toeta.
Meditsiinispetsialistid teevad selgeks, kel on puue ja kes vajavad valdavalt lisakulude kompenseerimist, kel on vanadus ja kes vajavad enamasti ravimitoetust ja hooldusabi. Kui puue on eakatel õigesti määratud, väheneb puudega eakate arv tunduvalt. Puudega eakad saavad riiklikku igakuist puudetoetust.

Koosoleku juhataja                                                                                       A. Leemets
Protokollija                                                                                                     A. Lõoke