Eesti Pensionäride Ühenduse, Eesti Lastekaitse Liidu, Eesti Puuetega Laste Vanemate Liidu ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu avalik pöördumine seoses Tallinna Autobussikoondise AS poolt 20 liigendbussi ostmiseks korraldatud riigihanke tulemustega

TAKi novembris 2003 väljakuulutatud riigihange seadis tingimuseks vähemalt viie madala esiosaga bussi olemasolu pakkumises. Riigihankes osalenud Volvo Bus Corporation tegi pakkumise viiele, Scania CV AB aga kahekümnele madala esiosaga bussile.

Tallinna linnakodanikke - eriti vanureid, emasid väikelaste ja lapsevankritega, liikumis- ja nägemispuudega inimesi pani nördima Volvo Bus Corporationi kuulutamine konkursi võitjaks Scania CV AB ees.

Meid ei rahulda Tallinna abilinnapea T. Vitsuti põhjendused riigihanke tulemuste kohta, mida ta on andnud vastuseks ajakirjandusele (04.06.04 Postimees Tallinn eelistab osta treppidega liinibusse) ja volikogu esimehe M. Maripuu arupärimisele volikogu 17.06.04 istungil.

Abilinnapea Toomas Vitsut õigustab oma vastuses järelepärimisele kõrge põrandaga Volvo busside ostmist, kuid kasutab selleks mitteadekvaatseid ja tõele mitte vastavaid argumente:

1.Väide: Scania bussid said Volvost tunduvalt rohkem punkte busside mugavuse eest (madal esiosa).
Selgitame: Madal esiosa andis võrreldes kõrge põrandaga vaid 2,5 väärtuspunkti 100st rohkem, ehk siis osatähtsus 2,5%.

2. Väide: Scania bussid said tunduvalt vähem väärtuspunkte suurema hooldustööde mahu eest.
Selgitame: hooldustööde maht andis 10 väärtuspunkti 100st. Scania busside hooldusele kulub aega 200,000 km läbimisel 38 tundi (6,2 väärtuspunkti), Volvo pakkus 23,6 tundi (10 väärtuspunkti) ehk 14,4 tundi vähem. See tähendab Scania puhul aastas ca 7 hooldustundi rohkem. Võttes töötunni hinnaks TAKi poolt kasutatav 250 krooni, on kulu aastas 1750 krooni suurem, mis ei ole märkimisväärne. Samas on TAKile antud õigus teostada ise hooldust garantiiperioodil Scania bussidel, Volvo sellist õigust andnud ei ole. Selle tulemusena saab TAK palju paindlikumalt ning väiksema seisuajaga teostada Scania hooldust, kuna ta ei pea busse saatma eraldi teise töökotta. Oleme ühtlasi kontrollinud põhjamaade bussioperaatoritelt, kas on erinevusi Scania madala esiosaga ja Volvo kõrgete busside hooldusmahus. Vastus on eitav, korrektselt hooldatud Scania ja Volvo bussid tarvitavad sama palju hooldust. Sellest tulenevalt julgeme arvata, et Volvo on teadlikult pakkunud väiksemat hooldusmahtu kui bussidele tarvilik, kuna see oli ainus viis, kuidas võita TAKi bussihange.

NB! 5 madala esiosaga Volvo bussi hooldustööde mahtu pole eraldi välja toodud, mis seab erilise kahtluse alla väärtuspunktide määramise õigsuse.
Järeldus: hindamiskriteeriumid olid üles ehitatud Tallinna linna huve arvestades mittemõistlikult, kus madal põrand ei andnud arvestatavat eelist, samas kui hooldustunnid andsid põhjendamatult suure eelise.

3. Väide: Kuigi Scania CV AB kogupakkumise hind oli veidi väiksem Volvo Bus Corporationi kogupakkumise hinnast, on Volvo normaalkõrgusega põrandaga bussi hind oluliselt väiksem Scania madala esiosaga bussi hinnast.
Järeldus:Volvo madala esiosaga bussi hind oli oluliselt kallim Scania madala esiosaga bussist ning TAK jättis kasutamata tõeliselt soodsa pakkumise 20-le madala esiosaga bussile, mille Scania CV AB spetsiaalselt Tallinnale tegi.
Isegi siis, kui arvestada Scania bussi hooldusmahuks 40t bussi kohta tunnihinnaga 250 krooni (20 bussi tehnohooldusele järelikult 200000 krooni) ja liita siia juurde 20 bussi müügihind, saame tulemuseks ca 500000 krooni odavama tulemuse kui 20 Volvo bussi müügipakkumise hind (ilma tehnohoolduseta).

4. Volvo Bus Corporation ja TAK on kokku leppinud vaid 15 normaalpõrandaga bussi ostmises, 5 madala esiosaga bussi ostmine otsustatakse selleks rahaliste vahendite saamisel.
Kommentaar: seega jäävad lähematel aastatel ilmselt soetamata ka 5 madala esiosaga bussi, mis olid hanke lahutamatuks osaks. Tegemist on hanketingimuste muutmisega, millist võimalust pakkumismenetluses ette ei olnud nähtud.

5. Väide: Scania madala esiosaga bussid on vähem töökindlad ja nõuavad suuremaid kulutusi remondiks ja hoolduseks kui normaalse põranda kõrgusega bussid.
Selgitame: Ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et madal esiosa oleks mingilgi moel põhjustanud suuremaid remondikulutusi. Probleemid on olnud seotud bussirongide haagiste shassiidega, mille valmistajaks on Šveitsi firma Hess. Haagist võib vedada kas kõrge või madal buss, seega selle seostamine riigihankepakkumises osalenud Scania Omnilink bussidega ei ole mingilgi määral põhjendatud.

6. Väide: 2003.a. jaanuaris soetatud madala esiosaga Scania keresid on tulnud juba tugevdada Tartu koostetehases.
Selgitame: Väide ei vasta tõele. Mitte ühtegi 2003.a. valminud bussikeret ei ole tugevdatud Tartus.
Sellised väited, mis üritavad halba varju heita Scania bussidele, on antud hanke õigustamisel kohatud. Riigihanke komisjon ei tohi pakkumiste hindamisel arvesse võtta mingeid muid argumente, kui hindamiskriteeriumid. Päris selge on see, et hindamiskriteeriumide koostamine oli Tallinna linna huvidest lähtuvalt riigihanke korraldajate suur möödalaskmine ning ei ole korrektne tulemuste õigustamiseks hakata üldises plaanis maha tegema Scania busse. Sellest võiks vaid välja lugeda, et juba konkursi korraldamise-eelselt oli selge soov osta Volvo busse.

7. Uued trollid on kõik täismadalapõhjalised ning liiklevad edukalt Tallinnas, millegipärast ei ole arutuse all olnud kõrge põrandaga trollide soetamine.

8. Väide: Tallinna Linnavalitsus arvestab praegu ja ka tulevikus erivajadustega inimeste liikumisvõimalustega ühissõidukites.

Kommentaar : Kahjuks väljendub see arvestamine vaid sõnades, mitte aga tegudes.

Volikogu esimehe M. Maripuu arupärimisel Tallinna Linnavolikogu viimasel suvisel istungil ei süvenenud volikogu ilmselgelt probleemi, sest tegevust asjaolude selgitamiseks ei järgnenud, piirduti abilinnapea T. Vitsuti vastuse formaalse ärakuulamisega.

Jääb mulje, et volikogus ei osata või ei taheta lugeda linna raha. Järgmisel bussihankel võivad madala esiosaga Scania busside hinnad olla juba tunduvalt kõrgemad, sest seekord oli tegemist Scania CV AB spetsiaalse sooduspakkumisega. Kelle huve peetakse silmas sellist lühinägelikku riigihanget aktsepteerides – ei osteta ju busse 3-5 aastaks vaid vähemalt kümneks?

Linn peab hoolitsema eelkõige oma maksumaksjate heaolu ja turvalise sõidu eest, mitte lähtuma firma huvidest. Lugedes kommentaare ajakirjanduses ilmunud artiklitele nimetatud bussihanke kohta, on selge, et linnakodanike huvidega ei arvestata ja vajadus ligipääsetava transpordi järele ei lähe linnavalitsusele vähimatki korda.

Euroopa Liidus kehtib 2003.a. augustist direktiiv 2001/85/EC, mille järgi EL liikmesriigid peavad tagama, et kõik linnapiirkonnas kasutamiseks ostetud bussid on ligipääsetavad väiksema liikumisvõimega reisijatele, s.o.”… reisijatele, kellel võib raskusi olla ühistranspordi kasutamisel, nagu näiteks väikesekasvulised inimesed, raske pagasiga reisijad, vanemad inimesed, rasedad, reisijad lastega, s.h. lapsevankriga ja liikumispuudega inimesed”. Eesti on EL liige, direktiiv jõustus meile 1.maist ja me ostame treppidega busse?

Lugupeetud Tallinna volikogu esimees ja linnapea, palume teilt avalikku vastust järgmisele küsimusele: miks lubab Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsus linnale majanduslikult kahjuliku ja linnakodanike huve mittearvestava hankelepingu sõlmimise?

Leiame, et käesoleva riigihanke tulemus tuleb tühistada ja bussihange kas anda üle Scania CV AB-le või kuulutada välja uus riigihange.

Tallinn, 06. september 2004

Lugupidamisega
Eesti Pensionäride Ühendus Sven Pärl
Eesti Lastekaitse Liit Alar Tamm
Eesti Puuetega Laste Vanemate Liit Kadri Jäätma
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Auli Lõoke

Lisainfo:

Mati Mugur, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu esimees
5103235; 6543556 tliy.endla@mail.ee
Endla 59, 10615 Tallinn