Ministeeriumide ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajate koostöökogu koosoleku protokoll

12.04.2006
  Toompuiestee 10, Tallinn
  Algus kell 15.00
  Lõpp kell  17.00

Koosolekust võtsid osa: R. Rahuoja, K. Hanga, K. Pall, A. Nettan, M. Sarapuu, K. Rääk,
G. Schultz, A. Korolkov (Sotsiaalministeerium), H. Luik, G. Vaher (EPIK), A. Lõoke, T. Sihver, S Falkenberg (ELIL), A. Kivilo, A.M. Kroon (EPL), K. Märtens (EVPIT) ja V. Pärnla (EKL).

Koosolekut juhatas K. Märtens, protokollis A. Lõoke

Päevakord:

1. PISTSise kontseptsioon ja selle alusel väljatöötatav seadus
2. Rehabilitatsiooniteenuse valupunktid 2006.a.
3. Astangu Keskuse reformimine
4. Riigieelarve 2007 – puuetega inimestele mõeldud eelarveread

1. PISTSise kontseptsioon ja selle alusel väljatöötatav seadus
G. Vaher: murelikuks teeb puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsiooni väljatöötamise aeglane kulg, eelmise aasta sügisel ministri osavõtul toimunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil nimetati tähtajaks 2006.a. märtsikuud. Puuetega inimesed peavad kontseptsiooni alusel uuendatud seaduse jõustumist 01.01.2007 küsimärgi all olevaks. Seetõttu on püstitatud nõue sotsiaaltoetuste aluseks olevat määra tõsta alates 01.01.2007  550 kroonini. Senine määr – 400 krooni - on muutumatuna püsinud aastast 2000, mil vastav seadus jõustus. Samuti on ettepanek seada väljamakstavate toetuste piiriks 3-kordne sotsiaaltoetuse määr senise 2-kordse asemel.

R. Rahuoja: kontseptsiooni väljatöötamise tempo osas olime liiga optimistlikud. Töö on keeruline, vajab palju eeltööd. Veninud on puuetega inimeste toimetuleku uuringu tulemused (takistuseks taas andmekaitse seadus), nüüdseks on saadud üldistuste tegemiseks vajalikud andmed kätte. Kõige tõsisem probleem on pensioniealiste suur arv (üle 65%) puudetoetuste saajate hulgast – milliseid alternatiive neile pakkuda? Sellel rühmal on põhikulu (80%) ravimite ostmine, seda leevendaks ravimite kompenseerimine Haigekassa kaudu. Raske on piiri tõmmata puudest tingitud lisavajaduse ja east tingitud hooldusvajaduse vahele. Puudetoetuste ühetaolisel tõstmisel läheks vahenditest üle 65% vanuritele. Õigeks peame aga eelkõige laste ja tööealiste toimetuleku toetamist, seda põhirõhu asetamisega teenuste eelisarendamisele. Riigieelarves on suured tempod abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuse rahastamisel. Tähtsusetu pole ka seik, et 2007.a. tõusevad oluliselt töövõimetuspensionid.

K. Pall: 01.01.2006 seisuga on Eestis 113000 puudetoetust saavat inimest. Töö kontseptsiooniga toimub kolmes töögrupis, millest kokkuvõtted on organisatsioonidele laiali saadetud. Oodatud on puuetega inimeste kommentaarid. Kõige raskem on lahenduste leidmine vanuritele eelpool nimetatud põhjustel. Pensioniealiste rahalised toetused tuleb ümber vaadata. Kellele juba toetus määratud on, ära võtta ei saa. Üks lähtekohti: laste ja tööealiste lisavajadustele läheneda juhtumipõhiselt, pensioniealistele töötada välja universaalne mudel. SoM püüab teha koostööd Haigekassaga. Haridusministeeriumiga arutatakse puuetega laste alushariduse ja kutseõppe küsimusi, need lülitatakse kontseptsiooni.

R. Rahuoja: muudatused, kus on suur hulk võitjaid kui ka kaotajaid, vajab poliitilisi otsuseid, aga ebapopulaarseid otsuseid on raske teha. Oluline roll on ka puuetega inimeste organisatsioonidel, kelle toetuseta reform läbi ei lähe. Arvata võib, et seadus 2007.aastast jõustuda ei jõua, praeguse ajakava järgi tuleb kontseptsioon juunis esitada valitsusele hinnangu saamiseks.

2. Rehabilitatsiooniteenuse valupunktid 2006.a.
K. Märtens: märtsis saatsime sotsiaalministrile kirja, kus osundasime mitmetele kitsas- kohtadele rehabilitatsiooniteenuses.

R. Rahuoja: vastus kirjale on välja saadetud (vt. LISA 1), seetõttu on otstarbekas peatuda kõige olulisemal. Eelmisel aastal oli ülekulu teenusele enam kui 12 miljoni krooni eest, see läheb maha selle aasta eelarvest, mistõttu on ka selle aasta mahud väiksemad planeeritust. Raha jagati ära teenust osutavate asutuste vahel ja praeguseks on juba neli asutust, kus limiit otsas. Rahadega on kitsas, seetõttu bürokraatia ka suurem. Probleemiks on kujunenud, et rehabilitatsiooniteenuse raames püütakse lahendada teiste valdkondade probleeme ja tegemata tööd. Hetkel on registreeritud 55 asutust, mistõttu on kavas nõudeid karmistada ja mitte kõiki soovijaid, kellel dokumentatsioon korras, registreerida. Tahame suurendada nn puudespetsiifiliste rehabilitatsiooniasutuste tegevust ja tagada neile piisava suurusega lepingute mahud. Suured lootused on PITRA projektil, mis uurib just rehabilitatsiooniasutuste tööd ja efektiivsust. Süsteem on noor ja arenev, seetõttu on igasugune tagasiside, k.a. negatiivne, väga vajalik. Olukorda leevendab veidi selle aasta taastusravi mahu suurenemine.

K. Hanga: valminud on VV määruse nr 52 muutmise eelnõu, mis ootab kooskõlastusringile saatmist. Piiranguid on lõdvendatud, kuid see ei puuduta eriti füsioteraapiat. Liidetud on individuaal-, grupi- ja perenõustamised, mis annab võimaluse tundide piires saada just sobivat teenust. Juurde tuleb puudespetsiifilisi teenuseid, mis on eriti olulised pimedatele.
Töövõimetuslehti teenusel viibivale inimesele ei saa väljastada, kuna teenust rahastatakse  SKA, mitte Haigekassa alt. Teenusel tuleb käia kas puhkuse ajal või võtta palgata puhkust.
Füsioteraapia jääb nn. piiripealseks teenuseks, mis olemuselt kuulub taastusravi alla, mida osutatakse puudega inimesele ka läbi ravisüsteemi. Organisatsioonid peaksid survestama Haigekassat, et vastavad mahud suureneksid vajaliku määrani.
Piirangud jäävad piirsummadele, teenuste mahule inimese kohta ja rehabilitatsiooniasutustele eraldatavale rahalistele vahenditele.
Rehabilitatsioon peaks jääma komplekssete juhtumite lahendamiseks, mitte igal juhul ei pea minema plaani koostama, sest erinevaid teenuseid pakutakse ka omavalitsuses, ravi- ja tööturusüsteemis.

3. Astangu Keskuse reformimine
T. Sihver: 2004.a. moodustati töörühm Astangu Keskuse töö reformimiseks ja sisuliseks parandamiseks. Nüüd on moodustatud ministri käskkirjaga uus komisjon. Mis põhimõtetel eelmine töögrupp lõpetati ja moodustati uus?

M. Sarapuu:  Astangu Keskuse direktor on ametisse nimetatud põhimääruse järgi sotsiaal- ministri käskkirjaga ja ta allub otseselt ministrile. Komisjon oli vaja ellu kutsuda ministri käsk- kirjaga, et sellel oleks reaalset jõudu n.ö. ministri käepikendusena. Sisuliselt on tegemist ministri nõuandva organiga, kelle ülesandeks on esitada ministrile arvamusi ja ettepanekuid Astangu Keskuse tegevuse tõhustamiseks.  Käskkirja lisana vormistatakse komisjoni ülesanded ja töökord. Komisjoni töösse on kaasatud valdkondadega seotud organisatsioonid (puuetega inimesi esindab kooli vilistlane Kaja Pehap).
Praegu on tegemist olukorraga, kus Astangu Keskuse tegevusega pole rahul ei ministeerium, sihtgrupp, õpilased ega asutus ise. Esimene ülesanne on koostada uus arengukava aastani 2010, senine lõppes 31.12.05. Reform on käivitunud, juunis kooskõlastatakse Keskuse tulevikuvisioon, novembri alguseks esitab Keskus arengukava projekti.
Mida ootab SoM Keskuselt? Mitte haridusasutuseks muutumist (Eestis on 23 kutsekooli, kus õpib 1023 erivajadustega õpilast), vaid eelkõige know-how-tüüpi (teadus)asutust, kus tegeldakse kutserehabilitatsiooni ja –koolitusega, ka tööandjate nõustamisega. Keskuse eesmärgid vajavad põhjalikku arutamist ja kaardistamist. Üheks eesmärgiks on anda kutseõpet ja nõustada tööhõive-alastes küsimustes eelkõige sügava ja raske puudega noori, kel avatud tööturule sisenemine on komplitseeritud.

4. Riigieelarve 2007 – puuetega inimestele mõeldud eelarveread
Rahandusministeeriumile on esitatud taotlus 2007. a. riigieelarve eelnõusse:
Rehabilitatsiooniteenus –   92    miljonit (2006.a. eelarves 41,7 miljonit)
Abivahendid                  –   57,7 miljonit (2006.a. eelarves 52,7 miljonit, kasv 10%)
Sotsiaaltoetused           –  566   miljonit (2006.a. eelarves 526,8 miljonit)

Järgmise koosoleku kutsub kokku sotsiaalministeerium.

Koosoleku juhataja                                                                   Kalev Märtens
Protokollija                                                                               Auli Lõoke