27. oktoober: Sotsiaalkomisjonis arutati puuetega inimeste vajadusi

Kõne all oli riigi toetus.

Sotsiaalkomisjoni liikmed kohtusid täna puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega, et arutada puuetega inimeste sotsiaalsete probleemide lahendamist.

Sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial märkis kohtumise algul, et komisjon on suhtunud suure tähelepanuga puuetega inimeste probleemide lahendamisse. Nii 2005. aasta  riigi lisaeelarve kui ka 2006. aasta riigieelarves on pööratud rohkem näoga inimese poole – ennaktempos on tõstetud pensione, suunatud vahendeid puuetega inimeste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks ja lastele tasuta koolitoidule. Eesmärk on suunatud sellele, et toetused jõuaksid abivajajateni silmas pidades personaalset lähenemist.

Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu esindaja Ants Leemets märkis tunnustavalt ära senise viljaka koostöö ametiasutustega, mille tulemusena on lahendatud nii mitmedki olulised probleemid. Kuid silmas pidades kasvavat elukalliduse tõusu oleks vaja kindlasti suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetusi 30% võrra.

Sotsiaalminister Jaak Aab selgitas, et tuleva aasta riigieelarves on  puuetega inimestele rohkem raha eraldatud aktiivsete meetmete osas. Toetuse suurust pole selles eelarves plaanis tõsta. Sotsiaalministeerium valmistab praegu ette puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise uut kontseptsiooni, et paremini ja põhjendatumalt määrata toetusele õigust omavate isikute sihtgruppe, korrastada süsteemi

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja  selgitas, et toetuste uue kontseptsiooni koostamisel vaadeldakse eraldi kolme gruppi abivajajaid: puuetega lapsi, puuetega töövõimelisi inimesi ja puuetega eakaid. Erilist tähelepanu pööratakse seejuures puuetega inimeste lisakulude katmise vajadusele. Seega näeb uus kontseptsioon ette nii ravimitoetuse, taastusravi toetuse,  töövõimetuspensioni läbivaatamise, samuti puudega inimese hooldusvajaduse kindlaksmääramise. Nimetatud uus kontseptsioon peab valmima järgmise aasta  märtsis.

Mai Treial märkis ära ka kohalike omavalitsuste rolli puuetega inimeste hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel, sest nimetatud otsuste langetamine on alates tulevast aastast läinud täielikult üle kohalikele omavalitsustele. Treial selgitas, et lisaks igakuulistele toetustele on puuetega inimestele tuleva aasta riigieelarves ette nähtud rehabilitatsiooni toetused ja uuest tööturuteenuste ja -toetuste seadusest lähtuvalt tööturutoetused  6 miljonit krooni. “Loomulikult vajavad puuetega inimesed ühiskonna poolt enam tähelepanu ja toetust. Selleks astume sotsiaalkomisjonis konkreetseid samme ja püüame leida lahendusi”, märkis Treial. Jõuti üksmeelele, et probleeme, mis vajavad lahendust, asutakse arutama detsembrikuu algul ümarlaual, eeskätt puuetega inimeste rehabilitatsiooni küsimuses.

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal, 631 6351
27.10.2005