Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu pressiteade
05.11.2010

Puudega inimeste igakuiste toetuste maksmist ei tohi lõpetada

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ei jaga Riigikontrolli seisukohta, et puudega inimeste toetussüsteem raiskab raha ja igakuiste rahaliste toetuste maksmine tuleks lõpetada.

Riigikontroll võttis vaatluse alla tööealiste inimeste igakuiste puudetoetuste kasutamise lähtudes vaid kahest komponendist – ravimid ja abivahendid. Tegemist on  äärmiselt lihtsustatud lähenemisega puudega inimese lisakulude hindamisel. Tõepoolest, riigikontroll saab kokku lugeda, kui palju retseptiravimeid on ostetud või abivahendeid soetatud, kuid kaugeltki kõik abivahendid pole abivahendite nimekirjas ja on palju ravimeid, mis on käsimüügis. Liikumispuudega inimeste lisakulude ring on palju laiem.

Tööealiste igakuine puudetoetus jääb 260-840 krooni vahele. Tegelikult on õppiva ja/või töötava ning muidu ühiskondlikult aktiivse inimese puudest tulenevad lisakulud kordades suuremad.

Selles, kui palju liikumispuudega inimene kõrvalabi ja lisateenuseid vajab, on tervisliku seisundi kõrval kõige olulisem ligipääsetav keskkond. Kohandatud kodu, (inva)transport, liikumisvabadus tänaval, töökohal, koolis. Liikumisvabaduse puudumisel peab seda korvama isikliku abistaja teenus.

Kas riigikontroll teab, kui palju kulub liikumispuudega inimesel tööl käimiseks ja igapäevasteks asjaajamiseks raha invatranspordile? Palju puudega autoomanik kulutab bensiinile, sest tal puuduvad muu transpordi kasutamiseks alternatiivid? Töötav liikumispuudega inimene ei saa endale lubada, et ta profülaktilise taastusraviga ei tegele. Veelgi enam, kui ta tahab töövõimet säilitada, peab ta oma tervist kaitsma ja turgutama kordades enam, kui mittetöötav puudega inimene.

Noor, kes on päeval elektriratastoolis iseseisev, võib vajada hommikul ja õhtul abi hügieenitoimingutes ja riietumisel. Ideaalis peaks isikliku abistaja teenus olema talle kättesaadav ööpäevaringselt.

Rääkides töötavatest puudega inimestest ei tohi unustada neid, kellest tervislikust olukorrast tingituna ei saa kunagi maksumaksjaid. Sotsiaalse isolatsiooni süvenemine on paratamatu, kui elatusallikaks jääb üksnes napp töövõimetuspension.

See on poliitiline otsus – kas soovime puudega inimestest võimalikult toimetulevat ühiskonnaliiget ja toetame seda igati või mitte. Toetuste äravõtmine oleks eriti küüniline olukorras, kus teenused kas puuduvad või pole kättesaadavad ühtemoodi kõigis Eesti omavalitsustes.

Lisainfo:

Auli Lõoke,
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
5293144, 6720223
elil@elil.ee