ELIL | Infofoorum - Parkimine

Infofoorum - Parkimine

Postitaja	Sisu
Tagasi teemade juurde
Piret Korhonen piret.korhonen(at)gmail.com 28.08.2013 07:22:33	Palun teatage mulle, kas on seadus vöi parahgraf, mis keelab parkida oma auto otse välisukse ette. Tänades Piret
Villu villu.urban(at)gmail.com 25.03.2009 11:32:21	Tere! Vabandust, kui tundun julmana, kuid parkimiskoht on eelkõige parkimiseks. Kohti on magala piirkonnas tavaliselt vähe. Sellise koha hoidmine ainult peatumiseks on ebaõiglane automanike suhtes ning tekita viha ja vaenu. Kuid meil on omad õigused. Iga välis ukse ees peaks olema operatiiv masinatele peatumiseks vaba ruumi vähemalt invaparkimise koha laiuselt st 3,5m. Ruumi peab olema jalakäijatele masinast möödumiseks. Seda pinda saaksime väga edukalt kasutada peale ja maha minemiseks kedagi takistamata. Kui ongi mõni loll otse ukse ette masina parkinud siis peatub transport maja esisel teel. Inimesed on nii mõistvad küll, et ootavad paar minutit ära kui te peale või maha lähete. Avalikes autoparklates tuleb ette näha 1% parkimiskohtadest invaautodele, kuid mitte vähem kui kaks kohta, kus juures väiksemates parklates vähemalt üks koht. Kuid arvan, et see ei sobi elamu piirkondatesse. Seal tuleks lähtuda vastavalt vajatustele ja võimalustele. Kui elanikul on oma auto , liikumis puue ja vaja laiemat ning uksele lähimat parkimis kohta siis ta peab selle ka saama. Tervist soovides, Villu
Meelike elil(at)elil.ee 25.03.2009 07:38:06	Tänan kõiki reageerimast minu probleemile. Olen saanud nende kirjade põhjal selgust, et kõik võimaliku oma võrdsete õiguste tagamiseks olen teinud - ka õiguskantslerile olen kirjutanud. Aga võrdseid võimalusi mul ikka pole. Ma olen korteriomanik ja maksan ka maamaksu, kuid meie maja ees on määratlemata kindlad parkimiskohad (väljaarvatud see, mille märkimise ja hooldamise eest ma olen eraldi tasunud). Ma ju ei tea, kes pargib sellele alale - on see meie maja elanik või hoopis võõras. Abi selle väljaselgitamiseks ei saa ma kahjuks ei politseilt ega ühistult. Veel kord suured tänud mulle kirjutanutele ja loodan veelgi kirju saada. Meelike
Tiia Tiik elil(at)elil.ee 25.03.2009 07:33:47	Ilusat kevadet! Auli pani listi postituse pealkirjaks provotseerivalt liikumisvabadus oma kodumaja esisel. See pani muigama, sest olles isiklikult ELILi liikumisvabaduse projektis isikliku abistaja ja kaardistaja abistaja rollis, koguneb nii mõnigi mõte ja arvamus. Elan aastaid Tallinnas, Mustamäel korrusmajas, kus on 90 korterit ja parkimiskohti 25 ringis, siis tundub asi toimivat printsiibil kes ees, see mees. Arutasime seda teemat ka oma hästi toimiva korteriühistu koosolekul peale seda, kui laekus sooviavaldusi, et külalistel peaks ka olema õigus parkida maja ees. Neid külalisi tuli vastasmajast, kus õhtuti hea tagatoa aknast oma autot valvata. Olukorra lahendamiseks esitasid kõik püsielanikud ühistule andmed automargi, numbri ja korteri kohta koos telefoninumbriga, et vajadusel autoomanikku kätte saada või teadet edastada. Üldkoosolekul jõudsime otsusele, et trepikodade uste ette peab jäämaa vajalik 1,5-2 meetrine vaba plats, et kiirabi, takso vms saaks peatuda ja inimesi teenindada. Silmas peeti nii laste, eakate, lapsevankri või ratastooliga liikujaid. Maja esine kõnnitee on jalakäijatele, mitte autodele. Kui nüüd tulla kirja juurde tagasi, siis kõike eelnevat silmas pidades ongi oluline tagada liikumisvabadus maja eest sõiduteeni. Liikumispuudega inimese isikliku auto olemasolul on võimalik saavutada kokkulepe ühistuga, sest kui ratastoolis liikuva autojuhi auto pargitakse kinni, siis puudub inimesel võimalus saada autoni ja ise minema sõita. Kõik on kompromisside küsimus, nagu kirjutas Genadi Vaher. Kui inimesel puudub isiklik auto, siis pole "tähtsust" invaparkimiskohal välisukse ees. Ka Tallinnas on tasulisel parkimisalal võimalik teenindaval transpordil (sh invataksodel) tasuta peatuda kuni 15 minutit. Kurb on tõdeda, et oleme ka ise invaparkimiskohtade kasutamisel sageli halvaks eeskujuks, kui transpordime kedagi pereliiget poodi ja istume seniks autos, peatudes invakoha peal. Samas on invakohti piiratult ja puudub kindel arusaam, kui pikalt see puudega inimese abistamine hoonesse kestab. Abiks liikumispuudega juhile on parkimiskaart. Kui inimest transporditakse, siis on kaardi väljastamisel ka inimest teavitatud tema õigustest ja kohustustest, ka soovitustest. Minu ühe hea tuttava lemmiklauseks on: ... invaparkimiskohti vajame kõik (sh meie pereliikmed, saatjad, emad, kes lähevad poodi ja lapse koos isaga invakohale ootama jätavad), sest pole autost suutelised poeni liikuma, kuid tunde ja sadu meetreid suurtes kaubanduskeskustes oleme võimelised liikuma küll! Samas kui tavalises parkimiskohas auto kinni pargitakse, siis ratastoolikasutaja lihtsalt ei pääse autosse ja sealt välja. Hoolime üksteisest ja kui pole otsest vajadust invaparkimiskohta kasutada, siis anname võimaluse neile, kes ka samas majas elavad ja oma autoga koju tulevad ning seda maja lähedusse soovivad parkida. Tiia Tiik Tallinnast
Karel elil(at)elil.ee 25.03.2009 07:23:26	Tere Meelike! Minu mõtteid palun kommenteerida juristiharidusega inimestel. Kirjast ei selgunud kas sa oled üürnik või omanik? Samas, kas sa oled selle korteri omanik või üürnik, see ei tohiks rolli mängida, sest üürnikuna oled sa omaniku õigustes, kui leping ei kitsenda neid. Igal korteril on ka mõtteline osa kinnistu ümber olevast maast kasutada ja sellele, väljendatuna siis parkimiskohana maja ees, on siis sinu õigus. Sa peaksid seda kasutada saama ööpäevaringselt. Kas ka sinu kaitsja kohtus rõhus sellele? Kuna aga sul ei ole autot, siis parkimskohtade puudusel võiks ka see koht olla kasutusel, aga kui sul seda vaja läheb, siis tühjendatakse see kasutaja poolselt. Olen täheldanud, et kindlal parkimiskohal korterelamu ees on kindla auto parkimiskoht. Siit järeldatuna on ka pargitaval autol omanik ja sellel omanikul on telefon, millele saab vajadusel helistada. Sina aga tead ette oma liikumisi, nii tulekuid kui minekuid. Siit järeldatuna saaksid sa helistada autoomanikele, et sulle tuleb buss sel kellaajal järele ja sa saabud sel kellaajal ning sul on peatumiseks platsi vaja 15 min näiteks. Kui aga ei ole ühistu poolt määratletud parkimisalasid, siis sellele invamärgistusega alale saab ühistult taotleda kindlate autode määramise sinna parkima. Edu sulle selle lahendamisel! Karel, Klubi, "NB! Ka erivajadusega inimene on inimene!" , algataja
Marika elil(at)elil.ee 25.03.2009 07:18:49	Olen Genadiga ühel nõul. Olen ise ratastoolis ja elan Mustamäel korrusmajas, kus autosid pargitud must-miljon. See hetk, kui invatakso mind "peale laadib", on nii lühike, et selleks paraku invaparkimisluba küll vaja ei lähe. Siiani on kõik autojuhid suhtunud mõistvalt, kui näevad, et ratastooli aidatakse invabussi ja ootavad kannatlikult. See võtab tõesti ju vähe aega. Arvan ka, et asi on läinud seal ühistu ja Meelikese vahel natuke nii öelda vägikaikaveoks. Soovin südamest, et asi laheneks ja Meelikesele jõudu ja ilusat kevadet. Marika
Genadi elil(at)elil.ee 25.03.2009 07:14:45	Tere! Selge on see, et ideaalseid lahendusi ei ole ja elu on lõppkokkuvõttes kompromisside saavutamise kunst, kus erinevate huvidega/vajadustega inimesed peavad ilmutama vastastikust mõistmist. Kirjast selgub, et Meelikesel endal autot ei ole ja ta kasutab invabussi/invataksot. Seega ta ei kasuta (ega ka vaja) märgistatud kohta parkimiskohana vaid peatumiskohana bussile minekuks ja sealt maha tulemiseks. Sellest tingituna võib majade juures valitsevate kitaste parkimisvõimaluste tõttu mõista ka ühitu ja kohtu seisukohti ööpäevaringse koha broneerimise suhtes. Kui oleks tal oma auto, mida on vaja iga päev parkida nii, et sellele oleks võimalik ka ratastoolist siseneda, siis on sellise koha broneerimine igati õigustatud ja arvan, et ka majaelanike poolt paremini mõistetav. Kui ma väga "valesti" mõtlen, siis vabandan, kuid mulle tundub, et siin on asi ka puudega inimese poolt läinud veidi "vägikaika" vedamiseks ja puudub omapoolne mõistmine laiemalt. Olen küll ainult proteesiga, mis minu liikumisvabadust suht vähe piirab, kuid püüdes panna end ratastooli, tundub mulle, et kui ma olen valmis ja võimeline minema ratastoolis liikuma linna peale (kus ei ole "ideaalmaastik" ega sihtkohtade uste ees "vabad platsid"), siis ei tohiks mulle olla ka nii kriitilime, kus ma kodu juures bussile ja sealt maha saan (st kas päris koduukse ees või mõni meeter kaugemal). Mõistvat suhtumist laiemalt soovides, genadi
Mare Abner elil(at)elil.ee 25.03.2009 07:10:16	Tere! Isiklik invamärgiga parkimiskoht oma kodu lähedal on kindlasti suur unistus paljudele liikumispuudelistele. Kuid panna kellaajalised piirangud invataksole, tavataksole, kiirabile, postiteenuseautole jm igale inimesele nii vajalikule liiklusvahendile ... see on ebaõiglane. Korteriühistu peaks võtma selle probleemi arutamise koosoleku päevakorda, sest juhatus ega ammugi juhataja üksinda ei saa otsustada selliste piirangute üle. Mõtleme veel! Kevadiste tervitustega, Mare Abner www.epnu.ee
Sven elil(at)elil.ee 25.03.2009 07:07:26	Uskumatu lugu - ma ei suutnud leida hetkel, kes ja mis alustel parkimiskohti märgistab: minu arusaamist mööda kui on invamärgistatud, siis ei tohi sinna teised parkida, aga kui tõesti seda loob ühistu, siis tema otsustab. Mul on raske ette kujutada, mis kohus peaks sellist asja põhiseadusega kooskõlas olevaks. Aga mina soovitaks algatuseks pöörduda Tiia Tiigi poole: kui ta tellib bussi oma aadressile, siis buss peab sinna tulema: kui ta ei mahu parkima, siis pargib kuhugi lähedusse ja tuleb kliendile ise vastu ja viib ta bussini. Või siis kui seal on kõnnitee vms, siis võib ju liikumispuudega inimest teenindav sõiduk seda kasutada. Ma ei tea, mis olud seal on. Teine asi, kui parkimiskoha kuludokumendid on alles, siis võiks ühistult selle välja nõuda, kui see on tõestatav. Tõenäoliselt pole Meelikesel vist ühistuga mingit ametlikku kokkulepet, et ta selle oma kuludega loob. Aga kui ta seda saab tõestada, et ta seda tegi, siis on 2 varianti: kui see kuulub ühistule, siis las ühistu katab selle kulu. Kui aga see on tema hooldada ja loodud, siis las küsib üüri koha eest, kui keegi tahab tema koha peal parkida (ühistu st). Kuna ma ei leidnud seadusakti, mis seda reguleerib, siis ma ei oska midagi öelda. Põhiseaduse järgi minu arvates ikkagi selline asi rikub põhiõigusi ja kui seadus tõesti lubab parkimiskoha üle otsustada ühistul (nende maa) ja sinna piirnguid panna, siis midagi on valesti. Variant on ka õiguskantsler. Mis põhjusel kohus avaldust ei rahuldanud? Kas tõesti enamik naabreid on tal selle poolt? Ühistu kõrgeim organ on siiski üldkoosolek mitte juhatus... Jah, maailm on kirju... Jõudu, Sven
Meelike elil(at)elil.ee 25.03.2009 07:00:08	Olen liikumispuudega, kasutan väljas käimiseks ratastooli ja invabussi. Invabuss aga minu välisukse ette saab parkida ainult kella 8.00-18.00-ni. Seega on mul väljaspool kodu võimalik liikuda ainult päeval. Õhtused käigud on raskendatud, kuna välisukse kõrval asuvale invamärgistusega platsile pargitakse autod. Olen saanud linnavalitsuse ja ühistu loal oma kuludega invamärgistusega parkimiskoha juba 2003.a. Kuni 2006.a-ni nägin ränka vaeva, et autoomanikud ka invamägistust arvestaksid. Kuna mul endal autot pole ja sageli tühjalt seisev invamärgistusega 3m laiune parkimiskoht minu välisukse kõrval tekitas autojuhtidel soovi sinna just parkida, siis 2007.a ühistu juhatuse otsusega määrati mulle kellaajaline piirang - sellele minu poolt hooldatud ja rahastatud parkimiskohale. Olen püüdnud kohtu abil oma liikumisvabadust ja võrdseid õigusi kaitsta, kuid kohus minu soovi parkimiskoha öö- päevaringseks kasutamiseks ei rahuldanud. Nii ongi kujunenud olukord - sarnane hiljutisele, mil tahtsin meie invakeskuse naistepäevapeole minna (kell 15.00) aga invabuss ei saanud treppi sõita, sest võõras auto oli parkinud invamärgistusega parkimisalale. Politseisse pöördumine ei aidanud. Mul paluti ühistu juhatuselt abi paluda. Ühistu juhatus aga just need kitsendused mulle ju määraski. Mida pean tegema, et olla võrdne võrdsete seas? Teistel majaelanikel ju pole ukse kõrval silti kellaaegadega, millal nad võivad majast väljuda. Kuigi olen liikumispuudega, soovin ka mina käia õhtuti meie invakeskuse pidudel, teatris, sünnipäevadel jne ning sealt ka tagasi koju saada. Tervitustega Meelike