LISA 1

ELILi juhatuse poolt kogutud liikumispuudega inimeste ettepanekud Haapsalu NRK töö kohta

Ravi

 - paljud teraapiad on mõne aasta jooksul läinud tasuliseks (veeprotseduurid, vannid jms) 

- massaažikordade arv ebapiisav (8-10 päeva jooksul 5 massaaži ei ole piisav)

- füsioteraapia on vähenenud tunnilt 0,5 tunnini
 
See on põhiline, mille eest tuleb meie liidul (loodame selles HNRKi toetust) võidelda: et taastusravi oleks ikka taastav ja mitte mingi "nädalalõpu pingelangetamine". Tuleb alustada läbirääkimisi Haigekassaga.

Esiteks, 10 päevane ravikuur on selgelt vähe. Minimaalne peaks olema 12 päeva, näiteks esmaspäevast järgmise nädala laupäevani (mineku ja tuleku päev on üks). Seega maksta tuleks haigekassal 12 päeva eest, mis teeks ravi saamise päevadeks 1.nädala E-L (6 päeva) ja 2.nädala E-L (ka 6 päeva).

Teiseks, selle aja jooksul jõuab saada vähemalt 10-korrased ravikuurid, need juba aitavad ka veidi. Senine praktika - üks nädal saada 3 massaaži ja teine nädal 2 - see on väga vähese efektiivsusega.

Kolmandaks, päevas peaks olema ca 4 ravi, see oleks paras koormus ja sellel oleks ka tulemust. Mõnele on seda palju, mõnele vähe - see oleks tõesti arsti otsustada. Kui nüüd raviprotseduurid kokku lugeda, siis üks soojaravi (muda või osokeriit), üks ravivõimlemine, üks vesiravi (lõõgastav) ja üks massaaž päevas on täiest talutav ja sobiv. Ravid toimuvad majas sisuliselt 9 tundi - sinna mahuvad nad kõik ära.

Neljandaks - see, et ka halvatutele on vesiravi tasuline, ON KARJUV ÜLEKOHUS! Halvatud inimese aktiivset taastusravi ei saa niiviisi laiali lammutada, et kes jõuab ja kes ei jõua selle eest maksta. Need eelnevalt loetletud 4 ravi päevas on hädavajalikud (tegelikult oleks vaja kaks korda aastas), et säilitada töö- ja iseseisva toimetuleku võime.

- rühmavõimlemine peaks olema iga päev saalis ka ratastoolikasutajatele!

Grupis on seltsim ja huvitavam ja venitused-painutused saab vähese abiga igaüks ise tehtud. Meenub vana haigla, kus tingimused olid olematud, aga kõik trügisid ühel ajal võimlema, sest koos oli lõbus ja  harjutusi tehti innuga. Vana haigla aegu mäletavate patsientide sõnul andis see neile väga häid tulemusi.
- laupäevaseid taastusravi protseduure võiks olla rohkem 
Toimetulekuõpetus
- Kindlasti peaks olemas olema toimetulekuprogramm värsketele selja- ja kaela- traumadega patsientidele. Sisuks riietumine, siirdumine voodist toolile ja tagasi, hügieenitoimingud (kateteriseerimine), toidu valmistamine ja söömine, ratastooli harjutussõit välitingimustes, siirdumine toolilt autosse ja tagasi jms. Praegune füsioteraapia keskendub venitustele ja võimlemisele andmata enesega toimetulemise oskusi.

Praegu toimib see programm vastastikuse abi korras (nn võrdse nõustamine)  patsientidel omavahel. HNRK on koht, kus  toimetulekuprogrammi võiksid läbi viia ratastoolis inimesed. Eelmise peaarstiga on olnud juttu, et võtta sinna tööle üks asjalik ratastoolis inimene. Tööl olevad liikumispuudega inimesed   õpetavad ja julgustavad, räägivad ja jagavad kogemusi. Muidugi, selliseid inimesi on raske leida – tuleb koolitada. Peab ju olema pooleldi psühholoog, positiivne inimene  ja hea suhtleja jne. Kogemusi saaks Soomest - sellised inimesed on ka Soomes taastusravikeskustes tööl.

Parkimine

- tähistatud invaparkimise kohti maja ees võiks olla rohkem (neid on küll juurde tehtud, kuid siiski jääb väheseks)

Olme, vaba aeg

- korrustel olevad ratastoolid  on väga vanad ja viletsad, vajalik oleks ratastoolipargi uuendamine kaasaegsemate (n kasutatud) aktiivtoolide vastu.  Lisakasu selles, et kui standardtoolide kõrval on kasutamises ka aktiivtoolid, tekib värskel patsiendil ettekujutus, milliseid ratastoole üldse kasutatakse.

- võimaldada patsientidele elektriliste ratastoolide lühiajalist (1-3 päeva) laenutust, rentimist.  
 
- 1. korruse suitsuruum - ruum likvideerida, leviv suitsuhais häirib tõsiselt mittesuitsetajaid. Ruumi saab kindlasti kasutada millegi kasulikuma jaoks. Olukorras, kus maja sissekäigu ees ei tohi suitsu teha (tuleb minna maja nurga taha), on maja sees lekkiv suitsuruum halb lahendus. Tegu on siiski raviasutusega.

- laupäeval-pühapäeval võiks olla 1. korruse puhvet avatud. Miks seal pole enam kohviautomaati, mis mõned aastad tagasi olemas oli ja agaralt kasutati? 

- HNRK on koht, kus käivad raske puudega inimesed. Mõned aastad tagasi pakuti seal ka juuksuri, maniküüri ja pediküüriteenust. See kõik oli patsiendi oma raha eest ja inimesed olid ülirahul, et pääsesid ratastoolis sellisele teenusele ligi.

See pole üldsegi liigne luksus, sest halvatud jalad ja käed vajavad ka aegajalt professionaali abi - nahk ja küüned vajavad hoolt ja miks mitte just seal majas -igapäevased veeprotseduurid aitavad väga tõhusalt kaasa naha koorimisele ja korrastamisele. Halvatud inimene tavaliselt sellega ise hakkama ei saagi. See on eluliselt vajalik teenus (seda näitasid ka toonased järjekorrad!), HNRK võiks selle ruumi kohandada suitsuruumist, mis end ei õigusta. Usutavasti teenindaja ka leiduks – kasvõi paariks päevaks nädalas.

- Vaba aja, sh laupäevad-pühapäevad sisustamine - ühisüritused, sportimine -
siin võiksid HNRKle appi tulla kohalikud puuetega inimeste ühingud ja meie liidud - see oleks asi, mida me koos saaksime teha. Samuti võiks suviti korraldada erinevatele sihtrühmadele erinevate teemakäsitlustega seminare-koolitusi. Üheks eesmärgiks oleks kindlasti infovahetus, samuti konkreetsed teemad. Külla tuleksid ja loenguid peaksid selle eriala spetsialistid.

- Tuleks mõelda, kuidas oleks võimalik leida isiklikke abistajaid, kasvõi nädala- vahetusteks, et liikumispuudega inimene pääseks linna/mere äärde jalutama. Seda probleemi võiks leevendada elektriliste toolide laenutus.

Internet

- Tuleks parandada levi ulatust kõrgematel korrustel, see vähendaks koormust 1. korrusel, kus on neti kiirusega probleeme.

Invasportlaste koormustestimine

- Puuetega sportlastel on pea võimatu teha Eestis koormusteste - lihtsalt seal kus neid tehakse, puuduvad vastavad koormusaparaadid: pakutakse küll jalgrattaid ja kõnniteid, aga no mida jalutu nendega teeb? Vajaksime nn käsijalgrattaid, mis tegelikult on ka HNRKil olemas. Testimiseks peaks HNRKil olema veel need aparaadid, mis registreerivad südame tööd jne. Tulemused saaks saata analüüsimiseks juba kas vastavale eriala- või spordiarstile, see ei peaks enam jääma HNRK õlule. Aga sellist teenust võiks HNRK osutada küll!

Klienditeenindus
- Aeg-ajalt kuuleb kurtmist HNRKi klienditeenindajate (sanitarid, haiglasse registreerijad) kohta, kes erinevatele küsimustele vastates  pigem nähvavad/ turtsuvad/virisevad, kui teevad koostööd. Suhtlemine on alati kahepoolne, seega võib viga olla ka küsijas, kuid  töötajate kliendikoolitused on  vahetevahel kindlasti vajalikud.

Koostöö HNRK ja ELILi vahel
- Kuna ELIL esindab paljusid HNRK kliente, võiksid toimuda regulaarsed kokkusaamised (n kord aastas),  et tekiks parem kontakt ja võimalus ühiseid probleeme arutada/lahendada.
- ELIL on huvitatud osalemisest teraapia- ja meditsiiniteemalistest seminaridest, konverentsidest jms, et levitada oma liidu liikmete hulgas uusimat meditsiinilist infot. HNRK võiks ELILi esindajaid kutsuda sellistele üritustele, mis toimuvad meil või ka mujal maailmas.
- HNRK võiks korraldada infopäevi (ei pea alati Haapsalus toimuma), kus räägitaks uudistest taastusravis ja meditsiinis, korrataks puudega inimeste jaoks põhilist jne, ELIL võtaks oma peale organisatoorse töö, info levitamise ja osalejate kohalekutsumise.

22.10.2008

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse nimel
lugupidamisega

Auli Lõoke, tegevjuht