Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogule

Ettepanek  „Abivahendi tehniku“ kutsestandardi esmaseks koostamiseks

1. Ettepaneku esitaja:  Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Endla 59, Tallinn, esindaja Auli Lõoke, ELIL tegevjuht
   kaastaotlejad: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kännu 67, Tallinn, esindaja Piret Tamme,
   TTK kutsehariduse osakonna juhataja
   Eesti Füsioterapeutide Liit, Kotzebue 9/11, postkast 1558, Tallinn, esindaja Hille Maas, EFL
   juhatuse liige tervishoiupoliitilistes küsimustes
2. AV tehniku kutsestandard kuulub Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu pädevusse
3. Kavandatava kutsestandardi nimetus: üldnimetus „Abivahendi tehnik“, spetsialiseerumisega:
   • Liikumis- ja olmeabivahendid, liikumisabivahendite ja tegevuskeskkonna  kohandused
   • Kommunikatsiooni abivahendid
   • IT ja automatiseerimislahendused
   • Ortoosid ja proteesid
4. Ülevaade kutsealal toimuvast:
   1) Hetkel töötavad abivahendi tehniku sisulist tööd tegevad spetsialistid järgmistes valdkondades:
   • Abivahendifirmad-21
   • Rehabilitatsiooniasutused-51
   • Taastusravi ja rehabilitatsiooniteenusega tegelevad tervishoiuasutused -23
   • Abivahendifirmades töötab hinnanguliselt hetkel 30 spetsialisti
   • Rehabilitatsiooniasutustes töötab hinnanguliselt  75 spetsialisti
   • Tervishoiuasutustes töötab hinnanguliselt 15 spetsialisti
   • Paiknemine: Tallinn, Tartumaa, Harjumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa,  Võrumaa, Valgamaa, Pärnumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa
   • Enamlevinud ametinimetused:
   • abivahendi firmades- abivahendi tehnik, mehhaanik, ortoosimeister,
   • tervishoiu asutustes: füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, eripedagoog,
   • rehabilitatsiooniasutustes: kuulmisrehabilitatsiooni spetsialist, nägemispuudega inimeste õpetaja, tüflopedagoog, surdopedagoog
   2) koostöövõrgustik hõlmab järgmist skeemi:
   klient→AV vajaduse tuvastamine perearsti/eriarsti või reh.asutuse spetsialisti poolt→ AV parameetrite ja kompenseeritavate/säilitatavate funktsioonide määratlemine reh.asutuse spetsialisti poolt→vajadusel suunamine teise reh.asutuse AV spetsialisti poole puuudespetsiifilise AV vajaduse määramiseks→ AV firmade hinnapakkumiste küsimine spetsiifilisele tootele→ pakutavate toodete analüüs koostöös kliendiga→ alla 20 000.- maksva abivahendi müük/laenutus kliendile või maavalitsuse ametniku ja maakondliku ekspertkomisjoniga konsulteerimine üle 20 000.- maksva abivahendi finantseerimisvõimaluste leidmiseks→ eelneva finantseerimise mitteteostumisel dokumentide ettevalmistamine koostöös kliendiga taotluse esitamiseks Sotsiaalministeeriumile→ rahaeralduse korral toote soetamise tingimuste täpsustamine abivahendi firmaga→ toote kasutusõpetus kliendile ja järelkontroll
   • seosed teiste kutsealade esindajatega: perearstid, eriarstid, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, logopeedid, sotsiaaltöötajad, õpetajad-lasteaia kasvatajad, töötervishoiu inspektorid-töökeskkonna volinikud
   3) lähiajal toimunud muutused kutsealal, tulevikusuundumused
   Eestis on ca 120 spetsialisti, kes oma igapäevases töös puutavad kokku abivahenditega. Nende ametinimetused on organisatsiooniti erinevad ja tööülesanded varieeruvad. Täna sõltub tööprofiil ja palganumber asutuste sisesest regulatsioonist ning kliendil, kuid ka töötajal on raske võrrelda osutatava teenuse kvaliteeti, mis on motivatsiooni seisukohalt väga oluline. Seega on oluline kaardistada kompetentsid, mis on aluseks nii hindamisel, teenuse osutamisel kui ka sellealastel
   koolitustel. Abivahendi tehnik on erivajadusega inimese toimetulekuks vajaminevate abivahendite hindamise, kohandamise ja valmistamise spetsialist.  Abivahendi tehniku koolituse eesmärgiks on õpetada tehnikut aru saama tegevusvõime häirega kliendi iseseisvaks toimetulekuks vajalike abivahendite  tähenduslikkusest inimese elukaare erinevates etappides. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil on olemas ressurss ja valmisolek, et koostada ja korraldada Eesti tingimustele vastav abivahendi tehniku täienduskoolituse moodul. Uue EV kutseseaduse kontseptsiooni järgi on kutsestandard  dokument, mis kätkeb endas  antud eriala ettevalmistuse kirjelduse (õppekava) ning oskustasemed. Õppekava on planeeritud täienduskoolituse vormis hetkel Eesti vastavas valdkonnas töötavatele spetsialistidele. Põhjamaades ja Euroopas on kasutusel täismahus õppekavad, milliste läbimisel omandab koolitatav abivahendi tehnik laiapõhjalise  erialase hariduse. Hetke situatsioon rehabilitatsioonisüsteemis ja abivahendite süsteemis ei võimalda aga meil oodata igal aastal diplomeeritavat 10-15  spetsialisti, kes asudes tööle vajaksid veel ilmselt paari praktiseerimise aastat enne, kui neist saaksid iseseisva otsustamisvõimega kompetentsed spetsialistid, kes tagaksid pädeva teenuse abivahendi vajaduse osas. Seega, hetkel olekski ainumõeldav variant alustada rehabilitatsioonivallas töötavate abivahendi  määramise vajadusega igapäevaselt kokku puutuvate tehnikute ja terapeutide täienduskoolitust ning kutsestandardi loomist, täienduskoolitus kataks töötavate spetsialistide teadmiste puudujäägid terviseseisundi hindamise osas või abivahendite määramise ja tootevaliku osas ning võimaldaks vastavalt isiklikule töökogemusele omandada abivahendi tehniku kutse spetsialisti poolt valitud valdkonnas.
   4) koolitusvõimalused ja arengusuunad koolituses

   Õppekava üldeesmärgid: luua võimalused AVT-u laiapõhjaliseks ettevalmistuseks ja töötamiseks erivajadusega inimese abivahendi vajaduse väljaselgitamise ja soovitamise alal  rehabilitatsioonimeeskonnas; anda AVT-le terviseseisundiga seotud teadmised ja praktilised oskused töötamiseks  abivahendite alast teenust vajavate sihtgruppidega; anda AVT-le oskused erivajadusega inimese elu-ja tegevuskeskkonna analüüsiks ja hindamiseks objektiivsete meetoditega; luua eeldused elukestva õppe jätkamiseks, arendada AVT-u suhtlemisoskust erivajadusega inimese teenindamisel.

   Õppekava üldised õpitulemused, mida hinnatakse abivahendite koolituse hea praktika rahvusvaheliste  kriteeriumite järgi, on orienteeritud eelkõige organisatsiooni keskkonnale. Koolituse lõpetajal on: teadmised abivahendite vajaduse hindamisest erinevate tegevusvõime häirete puhul,  RFK klassifikatsiooni põhimõtete tundmine, sotsiaalse turunduse aluste, kommunikatsiooni ja hooldusteenuste ülevaade; oskus hinnata ja nõustada individuaalselt erivajadusega inimesi abivahendite vajaduse ja kasutamise osas ning suunata ennetavalt inimese tervise arengu protsesse; oskus rakendada oma teadmisi-oskusi tõenduspõhiste meetodite abil toimetulekut toetavate teenuste vajaduste, protsesside ja tulemuste hindamisel; suutlikkus meeskonnatööks ja suhtlemiseks erinevate sihtgruppidega.

   Õppekava aluspõhimõtted. Lähtub: Sotsiaalhoolekandeseadusest

   Üldeesmärkide ja õpitulemuste saavutamiseks vajaliku õppekava  kontseptuaalsed alused on:  tõenduspõhisus ja professionaalne praktika õppija individuaalne professionaalne areng omakogemuse ja eneseanalüüsi kaudu  praktikakeskne interdistsiplinaarne ja interaktiivne õpe proaktiivsus tervise suhtes ja preventiivne lähenemine tervise kaotamise suhtes orienteeritus hindamisele, kohandamisele, nõustamisele

   Maht tundides: 200 AKT

   Maht EAP:  7.5 EAP

   Nominaalne õppeaeg aastates:  3 kuud

   Õppekeel: eesti keel

   Keeleoskus tase:  riigikeele oskus, üks võõrkeel

   Õppevaldkond: tervis/sotsiaal

   Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli täiendkoolituse tunnistus

   Õppekava juht/kontaktandmed: Piret Tamme, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kutsehariduse osakonna juhataja, 6 711 729, piret.tamme@ttk.ee

   Vastuvõtutingimused: terapeutiline kõrgharidus ja nõutav töötamine rehabilitatsiooni valdkonnas vähemalt 3 aastat, tehniline eriharidus või  keskharidus ja töötamine abivahendite valdkonnas vähemalt 5 aastat, täiendkoolituse tõestamine vastavas valdkonnas viimase 5 aasta jooksul vähemalt 3 AP

   Vastuvõtt kursusele: dokumentaalne tõestus nõutava hariduse, töökogemuse  ja täiendkoolituse osas ning vestlus

   Õppekava struktuuri lühikirjeldus: Õppekava koosneb moodulitest. Õppe läbiviimisel kasutatakse erinevaid õppemeetodeid:  loenguid, seminare,  praktilist  ja iseseisvat tööd. Tähelepanu pööratakse erinevate ainete integratsioonile ja õppija isiklike arengueesmärkide realiseerumisele. Õppekava eripäraks on rõhuasetus kutseoskuste kujundamisele, nõustamisele ja suhtlemisoskuste kujundamisele.

   Sissejuhatavad ained loovad eeldused erialaste baasteadmiste omandamiseks. Erialaained jagunevad  kompetentsuse mooduliks ja abivahenditest lähtuvalt spetsiifilisteks teemamooduliteks:  abivahendid, hindamine, nõustamine, suhtlemine ja dokumentatsioon.

   Praktiline töö moodustab õppekavas määratud mahust 20%. Eksam on teadmispõhine teadmiste kontroll omandatud materjalidest.

   1. Sissejuhatavad ained 48 akadeemilist tundi

   2. Erialaained 110 akadeemilist tundi * baaskompetentsuse moodul  * spetsiifilised moodulid * keskkonnategurid * suhtlemispsühholoogia * dokumentatsioon

   3. Praktika 20 akadeemilist tundi 4. Iseseisev töö 20 akadeemilist tundi 4. Lõpueksam 2 akadeemilist tundi

   Sissejuhatavad ained 48 AKT

   Eesmärk:   Toetada pädevuse kujunemist tõenduspõhise abivahendite vajaduse hindamise teenuse  valdkonnas  ja luua eeldused erialaste baasteadmiste omandamiseks.  Kujundada teoreetiline ja kogemuslik baas mõistmaks sotsiaalhoolekande teenuse valdkondi, selle kontseptsioone ja mudeleid, kaasaegseid tõenduspõhiseid lähenemisi, et mõjutada erivajadusega inimeste toimetulekut, kavandada ja ellu viia ennetavaid tegevusi erivajadusega inimestele.
   Õppeaine nimetus	AKT
   Sissejuhatavad ained 48 akadeemilist tundi
   Inimese tegevusvõime hindamine (RFK klassifikatsioon) ja analüüs	14
   Inimese elu- ja töökeskkonna hindamine ning analüüs	14
   Eetika	4
   Klienditeeninduse põhimõtted	8
   Ergonoomika rehabilitatsioonis, erialane terminoloogia	8
   Põhiained 110 akadeemilist tundi
   Abivahendi teenuse süsteem	8
   Kuulmise abivahendid	8
   Nägemise abivahendid	8
   Liikumise abivahendid, kohandused	24
   Olmeabivahendid Keskkonnakohandused, transpordivahendite- ja automaatikalahendused Kommunikatsiooni abivahendid Istumisasendi analüüs, tõenduspõhised meetodid Abivahendi efektiivsuse hindamise instrument	10 12 14 16 10
   Õpitulemused Õppija: omab teadmisi inimese organismist,  terviseseisunditest ja funktsioonivõime kompenseerimiseks vajalikest abivahenditest ning oskust kasutada neid teenuste kontekstis oskab objektiivsete meetoditega mõjutada üksikisiku elukvaliteeti ja iseseisvat toimetulekut tunneb erivajadustega inimeste suhtlemispsühholoogiat ja nõustamispõhimõtteid, põhimõisteid ja meetodeid tunneb ja kasutab objektiivseid abivahendi vajaduse ja efektiivsuse instrumente omab teadmisi erinevate abivahendite  rakendamise põhimõtetest ja võimalustest omab praktilist kogemust  nõustamisvaldkonnas, omab praktilise tegevuse kogemust valitud abivahendite valdkonnas suudab planeerida ja juhtida,  analüüsida abivahendi alast teenust ning hinnata muutuste  mõju erivajadusega inimese tegevusvõimele omab teadmisi enamlevinud riskikäitumistest ja oskusi tervise  arendamiseks

   Praktika 20AKT

   Eesmärk: Luua eeldused tänapäevaste abivahendite teenuse vajaduse hindamiseks, kohandamiseks ja valmistamiseks.
   Praktika nimetus	AKT	Hindamisvorm (A)
   Põhipraktika  -  abivahendite vajaduse hindamine, kohandamine, valmistamine	20	Praktiline töö
   Õpitulemused Õppija: on osalenud abivahendite alase teenuse hindamise ja määramise protsessis ja oskab nõustada ning suhelda erivajadustega klientidega

   Eksam  2 AKT

   Eesmärk: Hinnata koolitustes osalejate teadmisi abivahendite alase teenuse spetsiifilises valdkonnas. Toetab koolitustel osalejate iseseisvat mõtlemist ja orienteerumist erialases kirjanduses, tõenduspõhiste meetodite kasutamist ning tänapäevaste dokumentatsioonivormide haldamist.
   Õppeaine nimetus	AKT	Hindamisvorm
   Abivahendi tehniku spetsialiseerumine	2	Eksam
   Õpitulemused Õppija: omab süvendatud teadmisi valitud ainevaldkonnas omab ülevaadet abivahendite alasest teenusest ja -süsteemist omab andmete kogumise ja klienditeeninduse oskusi suudab teadmisi rakendada  interdistsiplinaarses meeskonnas

   5) selle kutseala olukord teistes riikides
   Kesk-Euroopa maades ja Skandinaavias on võimalik omandada  abivahendi tehniku kutseks vajalik haridus iseseiseva õppekava alusel, mille kestus on erinevates maades 1.5 aastast kuni 3 aastani rakendusliku kõrgharidusena või tehnilise hariduse baasilt täienduskoolitusena. Rahvusvahelisi vasteid abivahendi tehniku kutsele on: „Bachelor degree in Research“ ja „Bachelor in Prosthetics and Orthotics“. Ameerikas on peale proteeside-ortooside meistri, kelle õppeakava alusel omandab spetsialist rakendusliku kõrghariduse, olemas  kutseoskuste tõendamisel põhinev täienduskoolitus ja sooritatav kutseeksam, spetsialisti nimeks on „Assisstive Technology Professional“. ISO klassifikaatoris  on määratletud abivahendi tehniku kutse kuuluvaks esimesse kategooriasse, mis näitab nimetatud eriala suurt tähtsust ja vajalikkust.
   6) kutsealast tegevust mõjutav seadusandlus
   Kutseseadus; Lisa 1 ja 2 Kutseseaduse juurde; Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, kutsenõukogude moodustamise ja lõpetamise kord ning töökorraldus ja kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord; Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord; Kutsetunnistuse statuut ja vorm; Euroopa kvalifikatsioonide raamistik; European Qualifications Framework
5. Kutse töötaja töö eesmärk ja põhilised tööülesanded
   AV tehniku kutse eesmärk: Abivahendi tehniku töö eesmärgiks on hinnata objektiivsete meetoditega erivajadusega inimese abivahendite vajadust, soovitada, leida või valmistada  abivahendid, mis  toetavad inimese tegevusvõimet tema tegevuskeskkonnas.
   • AV tehniku põhilised tööülesanded:
   • kliendi erivajaduse tundmine tulenevalt tegevuspiirangutest ja tegevushäiretest
   • abivahendi vajaduse  hindamine ja analüüs tulenevalt kliendi tegevusalast, -keskkonnast, -valdkonnast
   • abivahendi parameetrite määramine
   • tehniliste abivahendite kategooriate tundmine
   • kliendi tegevuskeskkonna analüüsi põhimõtete tundmine ja probleemide kaardistamine
   • kohandustööde ja AV valmistamise töömeetodite ja materjalide tundmine ning teostamine
   • AV alase dokumentatsioonivormide tundmine ja  täitmine
   • koostöö teiste rehabilitatsioonispetsialistide võrgustikuga
   • ametialase elukestva arengu printsiipide jälgimine
6. Argumenteeritud põhjendused, miks ja milleks seda kutsestandardit on vaja koostada või muuta?
   Eesti kõrgkoolides ega kutseõppeasutustes ei ole olemas abivahendi tehniku koolituskava, ei täienduskoolitusena ega ka põhiõppe vormis. Üksikud abivahendi tehnikud, kes töötavad meie abivahendi keskustes, on koolitanud ennast välismaal ja teevad oma tööd ühtlustamata kriteeriumide ja puuduva riikliku kompetentsitasandi kirjelduse tingimustes. Koostöö raviarstide ja teiste spetsialistidega toimib ainult niivõrd, kuivõrd iga konkreetne abivahendi tehnik suudab, tahab ja oskab näha vajadust kollegiaalseks koostööks, lähtudes kliendile parimast võimalikust lahendist. Abivahendi määramise kriteeriumid on ühtlustamata ning abivahendi efektiivsuse ja toimimise eest ei vastuta praegu ükski asjaomane lüli. Võttes arvesse, et AV tehniku kutsestandardi koostamine saaks aluseks ka standardiseeritud mõõtmismeetodite rakendamise ettepanekule riiklikul tasandil, oleks AV tehniku kutse reguleerimisest kasu eelkõige  kliendile, samas ka spetsialistile erialaste eesmärkide saavutamise osas ja  riigile majanduslikus mõttes tervikuna. Kindlasti on paljud tervishoiuspetsialistid ja rehabilitatsioonivaldkonna töötajad tajunud korduvalt abitut tunnet, kui oleks vaja nõustada oma püsiva või ajutise puudega klienti abivahendi vajaduse osas, et saavutada inimese potentsiaali maksimaalne rakendus tema päevaste tegevustes. Haritud tervishoiu- või rehabilitatsioonispetsialist tunnistab endale, et tal  puudub pädevus sellise teema lahendamiseks ja klienti konsultatsioonile saata pole ka ametlikult kusagile. Nüüdseks on erineva valdkonna asutused tajunud igaüks valusalt sellise kutsestandardi ja koolituse  vajalikkust.

Lugupidamisega,

Auli Lõoke,
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht

Piret Tamme,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kutsehariduse osakonna juhataja

Hille Maas,
Eesti Füsioterapeutide Liidu juhatuse liige tervishoiupoliitilistes küsimustes

14. mai 2009