Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu üldkoosoleku protokoll nr. 1 / 2003

30. mai 2003
Endla 59, Tallinn
algus kell 11.00
lõpp kell 14.00

Üldkoosolekult puudusid järgmiste ühingute esindajad:

1. Järva Liikumispuuetega Inimeste Selts
2. Jõgevamaa Liikumispuudega Inimeste Ühing
3. MTÜ Miloserdie
4. Narva Invaliidide Ühing EENAR
5. Otepää Invaühing
6. Tõrva Puuetega Inimeste Liit

Enne koosolekut anti igale liikmesühingule eelnevaks tutvumiseks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu majandusaasta aruanne 2002.

Koosoleku juhatajaks valiti ELIL-i juhatuse esimees Ants Leemets, protokollijaks Tapa LIÜ esinaine Laine Valli

Koosolek võttis vastu järgmise
P Ä E V A K O R R A:

1. ELIL-i 2002.a. tegevusaruanne Ants Leemets
2. ELIL-i 2002.a. finantsaruanne Tatjana Jaansoo
3. Ühingute esindajate sõnavõtud 2002.a.aruannete kohta
4. ELIL-i 2002.a. tegevus- ja finantsaruande kinnitamine
5. Invaru OÜ tegevusest 2002a.a Enn Leinuste
6. SA Karaski Keskuse tegevusest 2002.a. Genadi Vaher
7. 2003.a.ELIL-i tegevusplaanist Auli Lõoke
8. Ühingute esindajate sõnavõtud-ettepanekud 2003.a.tegevusplaani kohta
9. Info Karujärve 2003.a.kokkutulekust Maire Peirumaa
10. ELIL-i eelkäija, Eesti Invaliidide Ühingu moodustamisest 15. aastat - tähistamine
11. Jooksvad küsimused.

Koosoleku avamine.

A.Leemets: 2003.a. märtsist on uus tegevjuht – Auli Lõoke, Elgi Saare on pensionile minekuni tegevjuhi nõunik.

1. 2002.a. tegevusaruanne. A. Leemets – tekst jagatud kõikidele liikmesühingutele

Juhatus on koos käinud tublilt. Liidu osa ühiskonnas muudatuste tegemisel kaasarääkimisel on aga väike.

• Pensionid, toetused muutunud pole. Peame arutama, kui palju peavad pension ja toetused 2004. aastal kasvama. See on Liidu ülesanne.
• Rehabilitatsiooniosas läbimurret ei toimunud, seadusandlikult pole sätestatud riigi kohustust tagada puuetega inimestele rehabilitatsiooniteenus.
• Abivahendid – toetussummad on vähenenud, abivahendid aga kaasajastunud ja kallinenud. Lisaeelarvest tuleb nõuda rahastamist juurde, kuna probleem on väga terav ja enamikku puudega inimesi puudutav. Abivahendite rahalise katte vajaduse riigieelarves peame suutma ise ära öelda.
• Tööhõiveosas puuduvad edusammud.
• Füüsiline ligipääsetavuson ikka probleemiks, kuigi siin on vast enim ära tehtud.
• Taastada puuetega inimeste foorum.
• Kaasata puuetega inimesi puuetega inimestega tegelevate asutuste juhtimisse (n. Haapsalu Rehabilitatsioonikeskus, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus).
• Haridusprobleemid vajavad lahendamist.
• Invatranspordi küsimused vajavad uut lähenemisviisi – soodustada riigi toel isikliku käsijuhtimisega auto saamist.
• Vajame oma probleemide tutvustamisel ühiskonnale nn. eestkõnelejat, kes oleks meie endi hulgast ja keda avalikkus tunnustab.
• Selle aasta II pooles käia ära oma ettepanekutega sotsiaalministri Marko Pomerantsi juures.

Kokkuvõte: juhatus tuli oma tööga toime, kuid Liit tervikuna on nõrk, kuna tegevtööga tegelevaid inimesi vähe ja eelarve olematu.

2. 2002.a.finantsaruanne. Tatjana Jaansoo

2002.a. auditeeritud finantsaruande bilansimaht seisuga 31.12.2002 oli 696416 krooni ja finantstulemuseks 21255 krooni kasumit. Audiitori järeldusotsuse ettelugemine.

3. Ühingute esindajate sõnavõtud tegevus- ja finantsaruande kohta:

Anne Kask ( Rakvere LIÜ) – invatranspordiga toetatakse ratastooli kasutamist, aga kepi ja karguga liikujad lume ja libedaga? Taksoga sõitu linn ei toeta.

Vastus (A. Leemets) – peab võrdselt toetama, peab olema võrdne võimalus töölkäimiseks. Võrdseid võimalusi garanteerib meie põhiseadus. Tuleb nõuda omavalitsuselt küsimuse lahendamist.

Mati Mugur (Tallinna LIÜ) – puudega inimene tahab tööle, aga oma kvalifikatsioonilt pole ta sageli tervetega võrdne. Astangu on kohanemiskeskus, mitte kool, see tekitab tööandjas eelarvamusi.

Vastus (A. Leemets) – Astangu peaks muutma oma nime, jätma ära täiendi kohanemiskeskus.

Ants Jaakson (Pärnumaa IÜ) – asutustel pole riigipoolseid soodustusi, mis motiveeriks puudega inimest tööle võtma.

Vastus (A.Leemets) – see peab olema üks meie nõudmisi ettepanekute tegemisel riigile. Praegu ahistatakse puudega inimesi töö saamisel.

Maia Seepter (Lääne-Harjumaa IÜ) – paljud Harjumaa asutused asuvad Tallinnas, aga Harjumaa elanikel puuduvad sõidusoodustused Tallinnas.

Vastus (A. Leemets) – puudega inimestel peaks sõidusoodustus küll säilima. Tuleb seda nõuda.

Maia Seepter – kuidas saab ratastoolis inimene elektrirongi? Vahe ukse ja perrooni vahel suur.

Vastus (A: Leemets) – tuleks anda hagi kohtusse.

Heldur Otsa (Tartu LIÜ) kommentaar – Soome koostööpartnerid soovitavad kohtu kaudu õiguse nõudmist, aga omavalitsusega pole mõtet tülli minna, kuna sealt saab toetusi. Kohalike ühingute murede tõstatajaks kohaliku omavalitsuse ees peaks olema Liit.

Maire Peirumaa (Saare Maakonna IÜ) kommentaar – 2002.a.suvel Karujärve laagri ajal kritiseeriti Kuressaare tänavate olukorda nn. võõraste poolt. Selle tulemusena tehti korda ca 50 lõiku linna- tänavatel. Kui oleks nurisenud kohalik ühing, vaevalt see nii hästi oleks mõjunud.

4. ELIL-i 2002.a. tegevus- ja finantsaruande kinnitamine

Koosolek o t s u s t a s:

4.1 Kinnitada Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2002.a. tegevus- ja finantsaruanne.

Poolt 20, vastuhääli ega erapooletuid polnud.

5. Invaru OÜ tegevusest 2002.a. Enn Leinuste, direktor

4-5 aastat on areng olnud stabiilne, käive on tõusnud. Eelmisel aastal plaanisime ruume laiendada, ehk õnnestub sel aastal. Abivahendeid valdavalt imporditakse, väike osa tuleb Eestist. Kulud (põhiliselt abivahendite kallinemisest) suurenenud 37%. Töötame kasumit taga ajamata. Osutame teenuseid vastavalt ministeeriumi poolt kehtestatud tellimusele ja korrale. Abivahendeid juurde tulnud, järjekorrad pikad, kuna rahastamine ebapiisav. Investeeringud meie kasumist. PUUDUSED: teenuste-alaseid läbirääkimisi ei toimu, samuti ei räägita arengukavast. Puudub ülevaade, milliseid teenuseid tegelikult vaja oleks.

V. Korolkov (Rapla PIS): miks on kaldteede hind nii suur, kas toodate neid ise?

Vastus: 95% impordime Norrast (kallis hind) ja 5% on Eesti päritoluga.

A. Leemets : kui suur on ELIL-i osalus OÜ Invarus?

Vastus: napilt 25%

6. SA Karaski Keskuse tegevusest 2002.a. Genadi Vaher, Karaski nõukogu liige (EPIF poolt)

Külma talve tõttu küttekulud väga suured. Kliente 2002.a. enam kui eelmistel aastatel. Maavalitsused on ostnud rehabilitatsiooniteenust oma puudega lastele, ELIL-i rehabilitatsioonikursused on saanud rahastuse läbi projektide EPI Fondi kaudu. Lisandub inimeste omaosalus. Teenuste hinnad pole muutunud, kuigi kurdetakse, et Karaski on kallis.

Amortisatsioonifondi pole midagi kogunenud, see toob kaasa suuri probleeme, kuna katus hakkab läbi jooksma, aknad (tohutu soojakadu!) vajaksid väljavahetamist, mööbel uuendamist jne. Probleemile lahendust pole nõukogu poolt leitud.

Heldur Otsa , nõukogu liige ELIL-i poolt: kahjum tekib amortisatsioonikulumi kuludesse kandmisest. Muuga tullakse ots-otsaga kokku. Kuna katuse parandamiseks raha pole, siis maja hakkab varsti mädanema. Nõukogu töö ebaefektiivne, kord aastas kohtutakse, sisuliste lahendusteni ei jõuta.

ELIL peaks otsustama, mis seisukoht küsimuses võtta – mängus on suured rahad, mis võivad kaotsi minna. On nõus nõukogu liikme kohalt tagasi astuma, et keegi tegusam seal aitaks asju otsustada. Kuna Karaski on kohandatud liikumispuudega inimeste teenindamiseks, oleks vaja teda säilitada.

7. 2003.aasta tulevastest üritustest

Kavas on veel:

1. Karujärve õppe-koolituslaager
2. Kolm numbrit ELIL infolehte
3. Liikmesühingute külastamine juhatuse poolt
4. Traumajärgsete noorte kohanemiskursus augustis või septembris
5. Karaskil kaks rehabilitatsioonikursust
6. Septembris ELIL-i eelkäija, Eesti Invaliidide Ühingu moodustamisest 15. aastat - tähistamine
7. III-IV kvartalis kaks juhtide koolitust
8. Leedu-Läti-Eesti-Poola ühisseminar Leedus Palangas 11.-12.09.2003

A. Leemets: II poolaastal plaanis kohtumine sotsiaalministriga, riigikogu fraktsioonide esindajatega, ka riigikogu sotsiaalkomisjoni esinaisega.

8. Küsimused 2003.a. tegevusplaani kohta:

H. Otsa (Tartu LIÜ): kas on juba teada Soome-Eesti edasise koostöö teemad?

Vastus (A. Leemets): juunikuisel juhatuse koosolekul paneme paika ja anname teada.

9. Info Karujärve kokkutulekust. Maire Peirumaa (Saare Maakonna IÜ) Varasemale infole lisaks teatas Maire Peirumaa, et külla on kutsutud sotsiaalminister, Kuressaare Eurohouse´st tullakse rääkima teemal “Mis ootab puudega inimest Euroopa Liidus?”. Teisel päeval toimub ekskursioon.

M. Peirumaa vastas rohketele küsimustele oluliste olmetingimuste kohta.

10. ELIL-i eelkäija, Eesti Invaliidide Ühingu moodustamisest 15. aastat - tähistamine Tähtpäeva tähistamine toimub tõenäoliselt Tallinnas Endla 59, kuna rahaliste vahendite nappus ei luba sündmust suurelt tähistada.

Ettepanek: iga ühing teeb väikese väljapaneku oma tähtsündmustest, mis saab näituseks üles pandud. Materjal peaks koos olema septembrikuu alguseks.

Koosoleku lõpetamine: A. Leemets tänab Elgi Saaret pikaajalise ja tubli töö eest ELIL-i tegevjuhina ja juhatuse liikmena lilledega.

LISA nr.1 Üldkoosolekust osavõtjate nimekiri