Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu üldkoosoleku protokoll nr. 1 / 2004

30. apr. 2004
Endla 59, Tallinn
algus kell 11.00
lõpp kell 16.00

Üldkoosolekult puudusid esindajad järgmistest ühingutest:

1. Rakvere Liikumispuudega Inimeste Ühing
2. Jõgevamaa Liikumispuudega Inimeste Ühing
3. MTÜ Miloserdie
4. Narva Invaliidide Ühing EENAR
5. Viljandi Linna Invaühing
6. Tapa Liikumispuudega Inimeste Ühing

Enne koosolekut jagati igale liikmesühingule eelnevaks tutvumiseks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu majandusaasta aruanne 2003.

Kohaloleku kontroll näitab, et koosolek on otsustusvõimeline, 26-st liikmesühingust on kohal 20.

Koosoleku juhatajaks valiti ELILi juhatuse esimees Ants Leemets, protokollijaks Lääne-Harjumaa IÜ esinaine Maia Seepter.

Koosolek võttis vastu järgmise
P Ä E V A K O R R A:

1. ELILi 2003.a. tegevusaruanne Ants Leemets
2. ELILi 2003.a. finantsaruanne Tatjana Jaansoo
3. Ühingute esindajate sõnavõtud 2003.a.aruannete kohta
4. ELIL-i 2003.a. tegevus- ja finantsaruande kinnitamine
5. 2004.a. ELILi tegevusplaanist Auli Lõoke
6. Ühingute esindajate sõnavõtud-ettepanekud 2004.a. tegevusplaani kohta
7. Invaru OÜ 2003.a. tegevusest ja finantsseisust Enn Leinuste
8. SA Karaski Keskuse tegevusest ja finantsseisust 2003.a. Signe Falkenberg
9. Informatsioon
   Invakindlustusest Ants Leemets
   Info ELILi 15.aastapäeva tähistamisest Auli Lõoke
   Info Karujärve 2004.a. kokkutulekust Maire Peirumaa
   Küsimused ja vastused
   Tööhõive ja juhtumikorraldusmeetod E. Kiviselg Tallinna Tööturuametist

1. 2002.a. tegevusaruanne. Ants Leemets: aruande tekst on jagatud kõikidele osalejatele.

• Suhtumine puuetega inimestesse üldiselt positiivses suunas muutunud, selle taustal paistavad üksikud diskrimineerimisilmingud eriti räigelt silma – selle aasta aprillis ei lastud ratastooli kasutavat inimest Pärnus ööklubisse, Raplas mööblipoodi. Juhtumeid kajastas ajakirjandus.
• Suurim saavutus aruandeperioodil oli Foorumi /Pimedate Liit, Kurtide Liit, Liikumispuudega Inimeste Liit, Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda/ käivitumine meie liidu initsiatiivil, samuti 2003.a. septembris toimunud kohtumisel sotsiaalministriga saavutatud kokkulepe Koostöökogu tööks /sinna kuuluvad ministeeriumide ja Foorumi esindajad/. Positiivne on sotsiaalministeeriumi huvi kaasata puuetega inimeste organisatsioonide esindajaid koostööle seadusloomes.
• Sotsiaalministeerium aktsepteeris Foorumi ettepanekut taodelda abivahenditele 50 miljonit ja rehabilitatsioonile 23 miljonit krooni 2005.a. riigieelarvesse. Riigieelarve eelnõusse läksid ministeeriumi poolt taotlusena vastavad summad 48 ja 38 miljonit. Karta on, et rahandus- ministeerium tahab summasid tunduvalt kärpida, seepärast toimuvad selle aasta maikuus kohtumised rahandusministriga, Riigikogu sotsiaalkomisjoniga, et aidata tagada otsustajate toetus nimetatud summadele 2005.a. riigieelarve eelnõus ja seaduse vastuvõtmisel detsembris 2004.
• Puuduvad palgalised töötajad, kes võiksid seadusloomes süvenemisega kaasa töötada /puudub võimalus hüvitada tööd ja otseseid/kaudseid kulusid/, maikuus toimub kohtumine Hasartmängumaksu Nõukogu esimehega, et diskuteerida puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku rahastamise üle.
• Aruandeperioodil toimusid Liidu juhatuse väljasõidud kohtadele, et tutvuda ühingute tööga. Eriti huvitas juhatust ühingute koostöö omavalitsustega. Ühingud on eri tasemega, kus tullakse ise hästi toime, kus vaja liidu aktiivset abi /Narva, Sillamäe/.Paljudes omavalitsustes olemas arengu- kavad, kus on arvestatud puuetega inimestega ja ette nähtud konkreetsed tegevuskavad. Selle aasta mais käiakse ära veel Valga, Tõrva ja Otepää ühingutes, siis on Eestile ring peale tehtud.
• Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse reformimiseks moodustas sotsiaalministeerium töö- grupi, kuhu ELIL poolt kuuluvad Tiia Sihver ja Mihkel Aitsam. Töörühma ülesandeks saab Astangu töökorralduse ja juhtimisskeemi väljatöötamine, eelarve prioriteetide ülevaatamine. Astangu igati ligipääsetavatele ruumidele tuleb tagada efektiivsem kasutamine.
• Väliskontaktide loomisel tuleb olla avatud. 20.04.04 külastasid meie Liitu Islandi liikumis- puudega inimeste katusorganisatsiooni Sjalfsbjörgi juhatuse esimees ja tegevjuht. Viibides Helsingis Põhjamaade NHF /Nordens Handikap Forbund/ istungil, kasutasid nad ära Helsingi läheduse Tallinnale, et meile külaskäik teha.
• Juulis viib FIMITIC /liikumispuudega inimeste katusorganisatsioon Euroopas/ läbi oma juhatuse aastakoosoleku Tallinnas. Seoses sellega on üks päev pühendatud täielikult meie Liidule ja toimub ka Leedu-Läti osavõtul ühisseminar.
• Kavandamisel on projekt Juhan Aarega portreeraamatu kirjutamiseks meie tublidest liikumis- puudega inimestest. Hõlmata võiks see u.30 inimese eluteed.
• 2004.a. novembri lõpul lõpevad praeguse juhatuse volitused. Tuleb hakata juba praegu mõtlema kandidaatide ülesseadmise peale, et järgmiseks kolmeks aastaks valitaks juhatusse tegusad ja võimekad inimesed.

Kokkuvõte: võrreldes eelmise aruandlusperioodiga /2002.a./ on edasiminek märgatav. Reaalselt on toimuma hakanud Liidu koostöö riigi tasandil ja enamikel ühingutest laabub koostöö oma- valitsustega. Selle eest tuleb tänada kõiki ühinguid ja ühingute juhte. Endiselt takistab tööd inim- ressursi ja vahendite nappus nii ühingute kui Liidu tasandil.

2. 2003.a.finantsaruanne. Tatjana Jaansoo: aruande tekst on jagatud kõikidele osavõtjatele.

2003.a. auditeeritud finantsaruande bilansimaht seisuga 31.12.2003 oli 717217 krooni ja finants- tulemuseks 36600 krooni kasumit. 2003.a. finantsaruanne ja audiitori järeldusotsus on lisatud protokolli LISANA.

3. Ühingute esindajate sõnavõtud tegevus- ja finantsaruande kohta:

Siina Trutin (Järva LIS) – millisest Hollandi projektist oli jutt?

Vastus (A. Lõoke) – Hollandi saatkond rahastas M. Aitsami poolt kirjutatud ja läbi viidud projekti “Puuetega laste perede psühholoogiline koolitus”, mis toimus ajavahemikul oktoober 2003- veebruar 2004.

Küsimus – kas sel aastal toimub Karaski Keskuses koolitusi?

Vastus (A. Lõoke) – rehabilitatsioonirahade kasutamine on praegu bürokraatlikel põhjustel takistatud (sotsiaalkindlustusametil puudub juhend rahade jagamise ja kontrolli kohta). S. Falkenberg räägib Karaski Keskuse probleemidest oma ettekandes täpsemalt.

Mati Mugur (Tallinna LIÜ) – kas juhatuse väljasõitudega seoses sai asju selgemaks?

Vastus (A.Leemets) – mõned probleemid /n. Põlva ühingu liikme elektrilise ratastooli akude mure/ said käigupealt lahenduse.

Vova Korolkov - (Rapla PIS) – kuidas toimub sel aastal koostöö Soomega?

Vastus (A. Lõoke) – plaanisime ühiskoolituse /praktilised teemad, rollimängud/ läbi viia Saaremaal Karujärve päevade ajal, kuid soomlastele ei sobi aeg – nendel on sel ajal jaanipäeva tähistamine. Juhatuse järgmisel koosolekul maikuus arutame edasist tegevus- ja ajakava.

Mihkel Aitsam (Tallinna LIÜ) repliik – hindan kõige positiivsemana Foorumi ja Koostöökogu käivitumist ja reaalset tihedat koostööd. Õige otsus oli kaasata Foorumisse ka Eesti Puuetega Inimeste Koda.

4. ELIL-i 2003.a. tegevus- ja finantsaruande kinnitamine

Koosolek otsustas:

4.1 Kinnitada Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2003.a. tegevus- ja finantsaruanne.

Poolt 20, vastuhääli ega erapooletuid polnud.

5. 2004.a. ELILi tegevusplaanist Auli Lõoke: tegevusplaani ürituste koondnimekiri jagatud kõikidele osalejatele. Täisversioon tutvumiseks on koduleheküljel olnud märtsist.

PROJEKTID

- Hasartmängumaksu Nõukogu rahastusega läbi EPI Fondi:

1. ELILi 15. aastapäev 28.05.04 – A. Lõoke
2. Karujärve päevad Saaremaal 25.-27.06.04 – M. Peirumaa
3. Traumajärgsete noorte kohanemiskursus Karaskil aug. 2004 – Tarmo Loose
4. Infoleht neli korda aastas – Liina Kusma
5. Veebilehe aastaringne hooldus ja täiendamine – Meelis Luks

- Hollandi saatkond Eestis rahastas projekti “Puuetega laste perede psühholoogiline koolitus”, projekti kirjutas ja viis läbi M. Aitsam oktoober 2003 - veebruar 2004. Toimusid 3-päevased kursused, kokku võttis osa 60 vanemat.

- Eesti Füsioterapeutide Liidu projekt “Liikumispuudega inimeste elukvaliteedi parandamine füsioteraapia abil”, projektijuht EFL esimees Priit Eelmäe. Sihtgrupp liikumispuudega lapsed ja täiskasvanud, projekti raames on füsioterapeutiline hindamine ja nõustamine toimunud Tallinnas, Tartus, Võrus, Jõhvis, Haapsalus, tuleb veel Saaremaal, Hiiumaal, Narvas.

- Taotlused /rahastamisotsus hetkel teadmata/:

1. Phare –Access 2002 mikroprojekt “Võrdväärsete toetajate koolitus” on Mihkel Aitsami

jätkuprojekt 2001-2002 läbi viidud projektile “Puuetega inimeste tugiisiku-võrdväärse nõustamis- võrgustik”. Eesmärk: koolitada 228 vabatahtlikku, et igas võrgustikus oleks vähemalt 24 võrdväärset toetajat. Jätkusuutlikkus tagatakse kohalike koolitajate poolt.

2. “Eesti ja Leedu puuetega inimeste rehabilitatsiooni õppelaagri korraldamine looduslähedastel

ja hipoteraapilistel alustel”. Projektijuht Madis Ott, Läänemaa IÜ juhatuse liige. Laager toimuks 09.-14.08.04 Kassaris, Hiiumaal. Leedust osaleks 12 inimest, Eestist 18.

Rahastamist taodeldakse Phare Ida-Ida Programmist.

INFORMATSIOON

• Seoses K. Urbi pöördumisega puuetega laste rehabilitatsioonis kujunenud olukorraga õiguskantsleri poole /puudutab 2004.a. rehabilitatsioonirahade sisuliselt peatamist – ka täiskasvanute suhtes!/ tuli Allar Jõksilt vastus, kus ta lubab pöörduda sotsiaalministri poole ettepanekuga selle aasta määrus “Erivajadustega inimeste riigieelarvest finantseeritava rehabilitatsiooniteenuse kulu hüvitamise kord 2004.aastal” kooskõlla viia põhiseaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega.
• Koostöökogu aktiivse tegevuse raames on moodustatud palju töögruppe eri probleemidega tegelemiseks. Kuna tegevus ei toimu ühegi projekti raames, puudub võimalus inimestele kompenseerida tööd ja tehtud kulutusi – kaasata inimesi eri Eesti paigust, kuna transpordikulusid ei maksta kinni ja neid oma isiklikest nappidest vahenditest pole inimestel võimalik ega ka õige katta. See tekitab olukorra, kus tegevus kujuneb Tallinna-keskseks ja paneb aktiivsetele tegutsejatele Tallinnast ülisuure koormuse. Seetõttu on esialgu idee tasandil mõte ka Foorumi tegevus projektina vormistada, et saada rahastust ja võimalust kaasata kompetentseid ja töös osaleda soovivaid inimesi üle Eesti.
• Aasta algul tehtud kirjad Hansa- ja Ühispangale pangaautomaatide ligipääsetavuse teemadel on leidnud mõlemast pangast positiivset vastukaja – kevade-suve jooksul on lubanud mõlemad pangad teha parima, et ligipääsetavusega probleeme poleks. Sügisel testime ja hindame tehtut ja lubadustest kinnipidamist.
• Abivahendite nimekirjad on kõik Soome ühingu “Karjalan Ystävät” esimehele Bengt Johanssonile edastatud. Abivahendid jõuavad Rootsist Soome loodetavasti mai 1. poolel, siis on lootust neid Eestisse saada.

 6. Küsimused ja ettepanekud 2004.a. tegevusplaani kohta

Küsimus – mis sai projektist “Eesti liikumispuudega noorte sotsiaalne kaasamine organisatsiooni- töösse”?

Vastus (A. Lõoke) – projekt ei leidnud rahastamist põhjendusega, et tegelemine noortega on iga organisatsiooni põhikirjaline kohustus.

Külli Urb (Liikumispuudega Laste TÜ) – milline võimalus leiti M. Aitsami suure rahastusega projektile omaosaluse tagamiseks?

Vastus (A. Lõoke) - EPI Fondi nõukogu otsusega kaetakse see reservfondi vahendite arvelt.

Mati Mugur (Tallinna LIÜ) – leidke oma ühingutest inimesi, kes tahavad ja suudavad Koostöökogu töös osaleda. Seoses uue hoolekande kontseptsiooniga on vaja kaasa aidata paljude meile oluliste seaduste väljatöötamisel.

Ants Leemets – muutmisele läheb “Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus”. Tuleb jälgida arenguid ja teha ettepanekuid. Esimene koosolek, kus osalevad ka Foorumi esindajad, juba toimus.

Väino Marjak (Võru Ratastooliklubi) – kas ei oleks võimalik teha raamatupidamisalast koolitust ühingute juhtidele?

Vastus (A. Leemets) – kas poleks õigem teenust osta?

(S. Teinfeldt) – kohalikud tööhõiveametid korraldavad väga kvaliteetseid kursusi.

Ettepanek – ELIL võiks sõlmida koostöölepingu mõne tuntud advokaadibürooga, kes aitaks lahendada puuetega inimesi puudutavaid diskrimineerimisjuhtumeid.

Koosolek otsustas:

6.1 Kinnitada Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2004.a. tegevusplaan.

Poolt 20, vastuhääli ega erapooletuid polnud.

7. Invaru OÜ 2003.a. tegevusest ja finantsseisust Enn Leinuste, direktor

Aasta-aastalt eelarve väheneb /n. 2003.a. saime riikliku soodustusega hankida 8 elektrilist ratastooli, vaja oleks olnud 20/. Laenutuses on ca 1000 ratastooli.

Käibe tõus oli 16%, kulud tõusid 6%, kasum oli 2002.a. 35 tuh., 2003.a. 57,8 tuh. krooni.

2004.a. on hädavajalik ruume laiendada, see on Ida-Tallinna Haigla poolt takistatud.

Jätkub abivahendite nomenklatuuri laiendamine-uuendamine, eriti lastele. Toimub kliendi- teenindajate koolitus.

Uus hoolekande kontseptsioon puudulik, arengukava pikemas perspektiivis pole paigas. Palju vaieldavaid seisukohti, diskussioon käib.

Vova Korolkov (Rapla PIS) – kui elektrilise ratastooli akud on tühjad, kas ainult “Invarust” ostes saab 50% soodustust?

Vastus (E. Leinuste) – soodustusega saab osta kõigilt, kellega on maakond sõlminud lepingu riiklikult doteeritavate abivahendite müügiks.

8. SA Karaski Keskuse 2003.a.tegevusest ja finantsseisust Signe Falkenberg, Karaski nõukogu esimees

Karaski Keskuse SA asutajad olid ELIL /nõukogus 3 liiget/ ja EPIF /nõukogus 2 liiget/. Karaski töötab juba 1999.aastast s.o. 5 aastat kahjumiga. Algkapital on langenud 2,3 miljonilt 1,5 miljonini, mis sisuliselt tähendab pankrotti. 2004.a. jaan. ja veebr. olid null-täituvusega /samal ajal 2003 oli täituvus 542 inimpäeva/. 2003.a. kahjum oli 211000, sellest 173000 amortisatsioonist ja 35000 tegevuskuludest, mis tähendab, et sissetulekud ei kata enam jooksvaid väljaminekuid. Puuduvad vahendid Karaski ülalpidamiseks. Karaski on litsentseeritud majutusettevõte, kuid puuetega inimesed ei ole võimelised ise tasuma kogu teenustekompleksi eest, kui ei ole lisaprojekti. Riigi poolt on rehabilitatsioonisüsteem välja töötamata.

Kokkuvõte: sissetulekud ei kata tegevuskulusid, kasutamine jääb üha vähemaks, remonti pole võimalik teha /hädavajalik oleks katuste parandamine/, puudub jätkamiseks perspektiiv.

Lootust oleks saada rahasid EL toetusfondidest, kuid seal saab takistuseks nõutav 20% omaosaluse piir avaliku sektori rahadest – Põlva maakond ei ole huvitatud Karaski toetamisest. Turistidele pole piirkond atraktiivne.

Küsimused - miks Karaski ei müü, palju maksab 1 inimeste ööpäev?

Vastus (S. Falkenberg) – riik ei toeta puuetega inimeste rehabilitatsiooni, maakond ei toeta Karaskit turismi majutusobjektina, ka puudub Karaskil endal raha reklaami tegemiseks, inimesele maksab ööpäev /majutus + toitlustamine/ 200 krooni.

9. Informatsioon

INVAKINDLUSTUS A. Leemets

Eesmärgiks on solidaarsel vastutusel põhineva riikliku kindlustussüsteemi loomine, mis tagaks puudega inimesele sotsiaalteenused ja abivahendid sõltumata puuet põhjustanud asjaoludest. See oleks kohustuslik kindlustus, nagu on ravi- või töötuskindlustus. Meie ettepanek: mitte rakendada tööandja maksuna, vaid kasutada ära koalitsiooni lubadus langetada tulumaks 26%-st 20%-ni, sealt võiks 2% laekuda invakassasse, seega langeks reaalselt inimeste tulumaks 22%-ni.

Külli Urb (Liikumispuudega Laste TÜ) – ministeeriumi inimesed väidavad, et puuetega inimestele määratud rahahulk on kui kinnine katel, kus saab teha vaid seesmisi ümberjagamisi.

Vastus (A. Leemets) – kui ei mõju meie ideed, selgitused, ettepanekud, tuleb minna organiseeritud korras näiteks Toompeale meelt avaldama. Konfliktiks peab valmis olema.

Lea Kõre (Lääne-Harju IÜ) – vastuolu ravikindlustuses: tavainimene saab haiguslehte maksimaalselt neli kuud, puudega inimene kaks kuud.

Vastus (S. Falkenberg) – on tehtud vastav ettepanek seadusemuudatuseks, kuid see on külmutatud, miks, ei tea.

Ersika Ilisson (Tõrva PIL) – ravimite soodustus 90% ei kehti pensionäridele, kes on jõudnud pensioniikka enne 63. eluaastat. Samuti ei saa rehabilitatsioonitoetust üle 65.a. puudega inimene.

Vastus (A. Leemets) – vastamata küsimused panna paberile ja saata tegevjuhile, et ta saaks teha järelepärimisi.

ELIL 15.AASTAPÄEVA TÄHISTAMISEST A. Lõoke

Aastapäeva tähistamine toimub 28.05.2004 Tallinna Rahvusraamatukogus Tõnismägi 1, mitte Endla 59. Ruumid reserveeritud 15.00-20.00. Iga ühing saab kutse kahele. Transpordikulud hüvitatakse.

KARUJÄRVE KOKKUTULEKUST M. Peirumaa

Saaremaa Laevakompanii tuleb ka sel aastal vastu ja korraldab tulijatele tasuta üleveo.

Üldised tingimused on traditsioonilised – osavõtumaks täiskasvanutele 100 ja lastele 30 krooni. Igast ühingust saab laagrisse 12 inimest, väljaspoolt meie liitu pole ka seekord võimalik huvilisi vastu võtta. Kahel õhtul suur lõke – esimesel peame jaanipäeva ja teisel liidu 15.aastapäeva. Kuna soomlased Invalidiliittost ei osale, tuleb juhatusel uus koolitusprogramm välja töötada. Lapsed võtavad oma hoole alla Nissi IÜ inimesed.

TÖÖHÕIVE JA JUHTUMIKORRALDUSMEETOD E. Kiviselg Tallinna Tööturuametist

Tulevikus kujuneb puuetega inimeste tööhõive probleemide lahendamiseks peamiselt nn. juhtumikorraldusmeetod. Selle kandvaks ideeks on põhimõte lahendada juhtum algusest lõpuni ühe isiku – juhtumikorraldaja – poolt. Eesmärgiks on arendada ja parandada inimese toimetulekut ja vältida sotsiaalsete probleemide, k.a. töötuse tekkimist ja süvenemist. Klienditööd korraldatakse tööturuametite kaudu. Eelkõige hinnatakse kliendi vajadusi, soove, ressursse, sõnastatakse probleemid, püstitatakse eesmärgid ja planeeritakse tegevus. Tööturuametitesse on juba tööle asunud 17 juhtumikorraldajat üle Eesti. Tähelepanekuid:

• transporditoetus liikumispuudega inimesele olematu, vaja oleks toetada ka neid, kes juba tööl käivad;
• puudega inimene kui juhtumikorraldaja – veel pole, aga takistusi ei tehta;
• vajalik tihe ja tugev koostöövõrgustik: tööhõiveametid, puuetega inimeste organisatsioonid, tööandjad, sotsiaaltöötajad, juhtumikorraldajad, kutseõppekeskused jne.
• juhtumikorraldajatel suur koormus – Tartus pääseb jutule alles pooles juulis;
• puuetega inimeste kohatine passiivsus – Läänemaal puuduvad puudega inimesed – kohaliku juhtumikorraldaja tähelepanek;
• puuetega inimesed sageli liiga tagasihoidlikud, kuid neil on täpselt samad õigused kui teistel töötutel;
• suur puudus tööpsühholoogidest – esialgu piisaks või neljast Eesti peale;
• kutsenõustajatele tuleb teha täiendkoolitusi, et nad mõistaksid puuetega inimeste spetsiifilisi probleeme;
• paika on panemata nn. piirhind, mida üks juhtum võib rahaliselt nõuda.

Kokkuvõte: kõige olulisem on võrgustiku koostöö. Vaja on positiivseid näiteid, et murda arvamust, et tegemist on “taas ühe projektiga, mida on juba olnud kümneid ja mis pole midagi muutnud”.

LISA nr.1 Üldkoosolekust osavõtjate nimekiri