MINISTEERIUMITE JA PUUETEGA INIMESTE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJATE KOOSTÖÖKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL

20. september 2005. nr. 3

PÄEVAKORD:

1. Hooldajatoetuse maksmise seis ja praktika.
2. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine seoses puuetega lastele ajutise hoolduse teenuse sätestamisega.
3. Kaasatuse kava ja sellega kaasnevad seminarid.
4. 2006.a. riigieelarve eelnõu - puuetega inimeste organisatsioonid taotlevad puudetoetuste tõusu 30%.
5. 2005.a. lisaeelarve - lisaraha abivahenditele, et saaks abivahendite nomenklatuuri laiendada.
6. Abivahendite määruse hetkeseisust.
7. Rehabilitatsiooniteenuse osutamise pool aastat - poole aasta kogemused ja probleemid.

KUULATI:

1. Sirlis Sõmer tutvustas hooldajatoetuse maksmise seisu ja praktikat. Andis statistilise ülevaate. Juuni lõpuks oli kasutatud 25 miljonit ehk 23%. 21% on läinud hooldajatoetuse maksmiseks, 2% ulatuses on makstud muid toetusi ja 1% on kulutatud teenustele. Ootus, et KOVid sotsiaalteenuseid arendaksid, ei ole täitunud. Oktoobri lõpuks tuleb poole aasta aruanne. KOVid on olnud teenuste arendamise osas väga ettevaatlikul positsioonil, omavalitsusliitude arvates peaks viimases kvartalis vahendeid aktiivsemalt kasutatama. Probleemiks on see, et KOVid ei anna hooldajatoetust pereliikmetele. Tegelikult sotsiaalhoolekande seaduse alusel peaks KOVid teatud juhtudel maksma ka pereliikmetele. Õiguskantslerilt ei ole veel tagasisidet saanud. SoM ei pea õigeks ainult perekonnaseadusele viitamist. Probleem on ka eelarvega, SoM ja KOVid ei toeta, et raha läheks üldisesse katlasse, vaid oleks ikka sihtotstarbeline ehk „märgistatud“. SoM toetab seda, et ei võetaks arvesse vaid hooldajate arvu, vaid võetaks arvesse ka teenuste arengut. Oleks vaja tuge puuetega inimeste poolt, et arendataks rohkem teenuseid, mitte ei jagataks ainult ühekordseid toetusi. SoM valmistab ette teenuste kirjelduse ja nõuded. SoM jälgib KOVide kulutusi selles plaanis, et senitehtud kulutused oma eelarves ei väheneks ja ei asendataks seda riigilt saadud rahaga.

Helve Luik: teenuseid ei julge KOVid arendada, nad tahavad ettepanekuid, millised teenused võiksid olla, et nad saaksid ja ka järgmisel aastal rahaliselt kaetud. Probleem selles, et puudega inimese hooldaja käib osalise tööajaga tööl ja siis võetakse hooldajatoetus ära. Riho Rahuoja: see on KOVi küsimus, anti nendele maksmine, et nad saaksid teha kaalutletud otsuseid. Me ei saa seadusega nii täpselt kõike määratleda. Võime teha ringkirja, kui on palju sarnaseid juhtumeid. Seadus ei keela hooldajat toetada, see on KOVide enda otsus. Helve Luik: õigus, aga KOVid tahavad, et nendele oleks kõik ette kirjutatud.

2. Sirlis Sõmer tutvustas lühidalt puuetega lastele ajutise hoolduse teenuse sätestamist. Sirlis Sõmer saadab materjali Auli Lõokesele, kes edastab selle pädevatele isikutele. Moodustatakse töörühm, kes arendab eelnõu edasi.

3. Monika Sarapuu tutvustas kaasatuse suurendamise strateegiat aastani 2015. On tehtud kaasamisportaal, mille tehnoloogiline põhi on olemas, aadress: www.sm.ee/puue, praegu on aga väga vähe materjali üles pandud. Kaasamisportaali tehakse koostöös Tervise Arengu Instituudiga, projektijuht on Külli Roht. Portaalis on strateegiaalane ja rehabilitatsioonialane informatsioon. Plaanis on puuetega inimeste rahulolu uuringu läbiviimine. Praegu on see natukene takerdunud, sest on vaja saada luba Andmekaitse Inspektsioonilt isikuandmete kasutamiseks. Tulemas on 4 regionaalset seminari, kus on arutlusel kolm teemat: lastekaitse, sotsiaalhoolekande seaduse muudatused ja puuetega inimesed. Täpsem info on väljas SoM kodulehel. Novembrikuus on kavas 2 temaatilist seminari: puuetega lapsed ja nende perede toetusvõimalused ning juurdepääsetavus. Plaanis on ka ajakirja „Sotsiaaltöö“ erinumber.

Ants Leemets: kus on see puuetega inimeste kava? Monika Sarapuu: seda ei ole veel olemas, ministeerium juhib, osalevad ka teised ministeeriumid ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajad. Tuleb hiljem ka laiemale ringile arutelule. Ja kaasatuse strateegiale järgnevad iga-aastased tegevuskavad.

4. Gert Schultz tutvustas 2005. aasta lisaeelarvet ja 2006. aasta eelarvet.
Abivahendid: 2005. aasta lisaeelarves 5 miljonit; 2006. aasta eelarves 52,7 miljonit krooni. Selle aasta reservis on 1,5 miljonit krooni.
Rehabilitatsioon: 2005. aastal oli 21,7 miljonit, 2005. aasta lisaeelarves 6,5 miljonit, 2006. aasta eelarves 31,7 miljonit krooni.
Võrgustik – EPIF on saatnud kirja Riho Rahuojale ja tema on teinud ettepaneku, et see võiks  tulla novembrikuus hasartmängumaksu nõukogus arutusele. Kirja võiks ümber teha selliselt, et kasv oleks suurem projektide osas, mitte halduskuludes, siis on lihtsam seda nõukogus kaitsta. Ants Leemets: teeme kirja paremaks.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõus. SoM seisukoht on, et toetusi praegu ei tõstetaks. Toetuste süsteem ei ole korrastatud ja adekvaatne. SoM ettepanek on tulla toetuste tõstmise juurde siis, kui süsteem on reformitud. Tööplaan on selline, et uus kontseptsioon saab 2006. aastal väljatöötatud ja 2007. aastal rakendatud.
Ants Leemets: tegemist on ükskõikse suhtumisega. Nõue on, et kasv oleks 30%. Jaak Aab lubas mitteametlikul vestlusel, et toetus tõuseb 2007. aastal. Sirlis Sõmer: meie positsioon on, et toetust sihitada ja mitte teha laustõusu. Ants Leemets: me ei suuda seletada lihtsale inimesele, miks ei ole 6 aasta jooksul toetust tõstetud. Ootame tõusu ikka juba 2006. aastal.
Riho Rahuoja: rahaline vajadus oleks ca 160 miljonit. 2/3 toetuse saajatest on pensionärid, kes ei osta selle raha eest teenust, vaid ravimeid. SoM ei pea seda õigeks. Tahame tõsta toetust oluliselt 2007. aastal. Ants Leemets: praegune toetus ei kata minimaalsetki vajadust.
Ants Leemets: võiksite välja mõelda alternatiivse variandi toetuse laustõstmisele. Riho Rahuoja: otsime.

5. ja 6. Gert Schultz: 2005. lisaeelarves on abivahenditele 5 miljonit, millele lisandub reservi 1,5 miljonit krooni. Esimest korda on selline situatsioon, kus raha on rohkem kui taotlusi. Abivahendite määrus: nomenklatuurilised täiendused. Oluline muudatus on see, et lisa lõpus olevad kommentaarid lähevad tühistamisele. Muudatused lisas 2, lisanduvad autode kohandused. Paigaldamist ei ole sees, sest teenuse eest tasumine on keeruline. Auli Lõoke: paigaldus on väga suur summa, see võiks ka sees olla. Riho Rahuoja: me peame selle eraldi läbi mõtlema. Genadi Vaher: kui nimekirjas on programmid, siis sinna juurde peaks kuuluma ka protsessor. Anne-Mall Kroon: pimedate abivahenditel on väga kõrged hinnad. Tiia Sihver: ratastoolid peavad liiga kaua vastu pidama. Gert Schultz: ekspertkomisjon saab alati üle vaadata ja erisuse teha, näiteks tähtaega lühendada ja omaosalust vähendada.

Määrusele oodatakse puuetega inimeste organisatsioonidelt ettepanekuid ühe nädala jooksul. Genadi Vaher: omaosaluse suuruse võiks siduda sotsiaaltoetuste määraga.

7. Karin Hanga tutvustas rehabilitatsiooniteenusega seonduvat. Rehabilitatsiooniplaanid on vajalikud edasiste teenuste saamiseks. Kõige enam nõutud teenus on füsioteraapia. On soov rohkem teadvustada taastusravi võimalusi.
Ants Leemets: mitu inimest sai rehabilitatsiooniplaani ja mitu inimest sai teenust? Karin Hanga: meil ei ole hetkel arvestust inimeste kaupa, aga varsti saame. Riho Rahuoja: seal peaks tegema ka arvestused selle kohta, palju on suunatud sellistele teenustele, mida rehabilitatsiooniteenuse määruse kaudu ei saa. Esialgu tulebki hinnata ja rehabilitatsiooni osa hakkab järjest kasvama. Auli Lõoke: kui on kindlalt ühte asja vaja, siis ei oleks ju vaja plaani teha, näiteks logopeed. Sirlis Sõmer: see juba ongi nii, logopeedi teenust saab näiteks perearsti kaudu või koolist.