Ministeeriumide ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajate koostöökogu koosoleku protokoll

PÄEVAKORD:

1. Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, halduskoostöö seaduse, käibemaksuseaduse ja alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seadus

1. KUULATI:
Sirlis Sõmer tutvustas ministeeriumidesse kooskõlastusringile ja organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks läinud seaduseelnõu, peatudes pikemalt rehabilitatsiooniteenusel (vt ettekannet).

Eelnõu ei ole lõplik lahendus, vaid arengusamm edasi. Teenus sellisel kujul (põhiraam) jääb. Praegu on teenuse osutamine olnud väga killustatud, eesmärk süstematiseerida. Rehabilitatsiooniprotsess muudetakse eesmärgipärasemaks ja selgemaks. Plaanid realistlikumaks. Rehabilitatsiooni-asutusel kohustus juhendada, nõustada. Järelevalvet teostab Sotsiaalkindlustusamet. Eelnõu kontekstis ei hõlma rehabilitatsioon kõike – psühhosotsiaalne ning töö- ja kutsealane rehabilitatsioon (ainult esialgu).

Rakendusaktide üle võiks toimuda diskussioon lähema poole aasta jooksul. Plaani koostamine, juhendamine, ööbimine rehabilitatsiooniasutuses, teenused, maksumus – VV kinnitab igaks eelarveaastaks. Eripedagoog on lai mõiste, hõlmab erinevaid pedagooge. Rehabilitatsiooniplaan muutub kunagi raha saamise dokumendiks (veel arengujärgus). Enne peab aga rehabilitatsiooni-teenuste osutajate võrk arenema sellisele tasemele, et nad suudaksid korralikke plaane teha. Teenuste maksumuse piir ühe isiku kohta 4000 krooni aastas (sisaldab rehabilitatsiooniplaani maksumust). SM ootab puuetega inimeste organisatsioonide põhjendatud kommentaare ja  ettepanekuid teenuste hindade ning samuti aasta maksimumsummade osas isiku kohta (SM poolt esitatud hindade kujunemine on detailselt lahti kirjutatud seaduseelnõu seletuskirjas). Samuti ootab SM seisukohta, kas tuleks viia hinnad ja piirmäärad võimalikult kõrgeks nii, et 2005.a eelarve tingimustes saaksid vähesed isikud mahukalt teenust või hoida madalamat profiili nii, et teenust saaksid rohkemad inimesed vähesemas mahus. Hinnad ja piirmäärad kinnitatakse VV määrusega pärast seaduse jõustumist, mistõttu on aega teemat käsitleda veel pool aastat.

Rehabilitatsiooniasutused lähevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodavasse majandustegevuse registrisse. Rehabilitatsioonimeeskonna koosseis jääb samaks, nüüd on ainult seadusesse sisse viidud. 7 võimalikku spetsialisti, kellest 5 peaks meeskonna moodustama.

Falkenberg: nõus põhimõtteliselt rehabilitatsiooni meeskonnaga, aga kui osutab väga spetsiifilist teenust (näiteks Karaski Keskus, kus osutatakse ainult sotsiaal-psühholoogilise rehabilitatsiooni teenust), kas peab tõesti olema 5 spetsialisti?
Sõmer: meeskonna nõue on rehabilitatsiooni hindamise seisukohalt. Idee on, et rehabilitatsiooniasutusse võiks minna inimene, kellel on kompleksne probleem, vajab rohkem spetsialiste. Muidu võiks ju näiteks lihtsalt psühholoogi juurde minna.
Falkenberg: meeskonnas (Karaski Keskuse näitel) peavad olema sotsiaaltöötaja ja jurist, laste puhul ka pedagoog.
Rahuoja: kõik viis inimest ei pea olema korraga palgal, võib teha töövõtulepingud. Hindamiseks peavad olema kõik võimalused olemas (kõik vajalikud spetsialistid).
Falkenberg: need, kes ainult teenust osutavad ja rehabilitatsiooniplaani ei koosta, ei peaks omama 5 spetsialisti.
Rahuoja: siis läheb kvaliteet alla. Falkenberg: selles mõttes nõus.
Sõmer: administratiivselt ei ole me valmis andma tegevuslubasid, teeme vaid registreeringu. Lähiaastate küsimus, et oleme võimelised reaalselt kontrollima, kas kõik nõuded on täidetud ja anname tegevusloa. Kui suudame rehabilitatsiooniplaanist teha finantsdokumendi, saab selle alusel maksta kinni kõik plaanis ette nähtud tegevused. 4000 on praegu piiranguks, sest raha vaid 21 miljonit aastaks.
Lõoke: miks alaealised õigusrikkujad saavad teenust puuetega inimeste rahade eest?
Sõmer: eelarverea nimi on erivajadustega inimeste rehabilitatsioon, mitte puuetega inimeste rehabilitatsioon. Perspektiivis pannakse kõik erivajadustega inimeste grupid kokku. Alaealistel õigusrikkujatel ei olnud mingit süsteemi ja seetõttu toodi nad kohe siia reale. Vanglast vabanenutele pakutakse praegu riigihanke alusel, aga nemadki peaks olema seal samal real. 21 miljonit on teenuse osutamiseks, mitte keskuse üleval pidamiseks.
Lõoke: võiks olla liigendatud, kui palju saavad alaealised ja palju saavad puuetega inimesed raha.
Sõmer: alaealised õigusrikkujad on psühhosotsiaalsete häiretega lapsed ehk erivajadusega. Kasv (3milj) jaguneb – 500 tuh lastele ja 2,5 milj teistele. See 3 milj tõsteti laste hoolekande rahadest üle.
Struktuurifondidest võiks taotleda raha tööealiste rehabilitatsiooniks. HMM Nõukogu eelistab praegu rehabilitatsiooni pakkuvaid taotlejaid, et maksta riigi kaasfinantseerimise osa ehk avaliku sektori raha. Tööturuprogrammid – ka avaliku sektori raha. Riigieelarve 21 miljoni rahade osa võib kasutada ka avaliku sektori rahana (küsida SKA-st). Küsimused ESF kohta esitada Tööturuametile.
Vaher: probleem, et rehabilitatsiooniplaan on ainult paber ja ei saa neid teenuseid, mis seal plaanis kirjas on. Organisatsioonid tahavad, et plaanide raha ja teenuste raha oleks eraldi. Muidu 4000st jääb ainult u 1500 alles. Esmast nõustamist võiks teha ilma rehabilitatsiooniplaanita. Sõmer: rehabilitatsiooniplaani ei tehta igal aastal. Rahuoja: me ei näe rehabilitatsiooniplaani taga ainult paberimajandust, plaaniga algavad tegevused kohe pihta – nõustamine jne. Haiglas saavad psühholoogid patsienti aidata haigekassa rahade eest.
Lõoke: rehabilitatsiooniteenuse mõiste – füsioterapeutilised protseduurid – kuidas neid nimetatakse?
Sõmer: nimekirjast on välja jäetud arstid, meditsiinilisi teenuseid me ei osuta. Füsioterapeudid on vahepeal. Taastusravi on välja jäetud.
Vaher: (§8) ettepanek viia rehabilitatsiooni kohustus sotsiaalministri kohustuseks (§6).
Lõoke: SKA teostab järelevalvet, mis see tähendab? Kes vastutab plaani täitmise ja kvaliteedi eest?
Sõmer: vastutus on plaani teinud rehabilitatsiooniasutusel. Kõige esmane vastutus jääb inimesele endale, sõltuvalt teovõimest. Rehabilitatsiooniasutuse kohustus on inimest aidata, nõustada. Tulemuslikkuse mõõtmiseks praegu veel mehhanismi ei ole, aga see tuleb.
Aitsam: psühhosotsiaalne abi võiks olla rehabilitatsiooni plaani tegemise ja hindamise ees.
Rahuoja: selle võiks jätta organisatsioonidele (tugiisiku töö).
Lõoke: miks 4000 piirmääraks? Tuleks lähtuda isikute vajadustest.
Rahuoja: see on kinni rahalisest piiratusest, sellepärast on piir. 4000 krooni ei ole seaduses, see kinnitatakse iga aasta eelarvega.
Lõoke: liikumispuudega lapsed vajavad 10 kuud rehabilitatsiooni aastas, 4000 krooni on väga vähe. Praegu saavad lapsed 3,5 kuud teraapiat.
Sõmer: valikute küsimus, kas anda lastele näiteks piirmääraks 10 000 ja täiskasvanutele 4 000. Lõoke: ei taha, et vähem lapsi ja rohkem teenust, vaid et rohkem lapsi ja rohkem teenust.
Rahuoja: eelarve on piiratud, kui just Riigikogu ei leia kuskilt raha juurde.
Aitsam: teha register laste kohta, kui palju on vajajaid.
Rahuoja: register SKA juurde tekib.  

Puuetega inimeste organisatsioonidelt oodatakse kirjalikku arvamust neile saadetud seaduse eelnõu kohta hiljemalt 27. augustiks 2004.