Eesti Puuetega Inimeste Koja pressiteade

Jagatud mure on pool muret, arvab Riigikogu sotsiaalkomisjoni  esimees Mai Treial

27. oktoobril kohtus puuetega inimeste organisatsioonide esindus Toompeal Riigikogu sotsiaal- komisjoniga, et leida toetust nõudmisele puudetoetuste tõstmiseks järgmisest eelarveaastast.  Nõude tingis toetuste  püsimine  samal tasemel 2000.aastast, mil puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus jõustus. Ettepanek puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks mõeldud toetusi tõsta 30%  ei too kaasa toimetuleku olulist paranemist,  vaid katab üksnes aastatega toimunud inflatsiooni.

Kohtumisel rõhutas Liikumispuudega Inimeste Liidu president Ants Leemets, et puudega inimesed tunnustavad ministeeriumi head tööd  abivahenditele ja rehabilitatsiooniteenusele suunatud summade eraldamiseks   selle aasta lisaeelarvest ja suurendamiseks 2006.a. riigieelarves. Märgatavalt on paranenud sisuline koostöö ministeeriumi töötajate ja puuetega inimeste vahel. Mida vastata aga sügava ja raske puudega inimesele, puudega lapse perele, kellel käib üle jõu pidevalt kallinevate teenuste, abivahendite, ravimite eest tasumine? Riigi jõudsa majanduskasvu taustal on  raske selgitada, miks ei leita võimalust sügava ja raske puudega inimeste, kellel on kõige suuremad puudega seotud lisakulud, toetusi suurendada.

Kohtumisel viibinud sotsiaalministril Jaak Aabil, kellega kohtuti samas küsimuses septembrikuu lõpus, polnud uut sõnumit. Toetuste tõusu pole valitsuse poolt planeeritud. Minister tunnistas, et töö puudetoetuste süsteemi ümbervaatamisega, mis algas juba 2003.aastal, pole piisava tempoga edenenud. Töö muudatuste eelnõuga tahetakse valmis jõuda järgmise aasta märtsiks, et  seadus võiks jõustuda 01.01.2007.  Kontseptsiooni valmimisse  kaasatakse puuetega inimeste esindajad.  Muudatuste eesmärgiks on  toetuste ja teenuste parem jõudmine inimesteni vastavalt nende tegelikele vajadustele. Kaalutakse puude raskusastmetest loobumist.
Positiivse poole pealt nimetas minister selle aasta erakorralist ja tuleva aasta korralist pensionide tõusu, samuti on käesolev aasta esimene, kus abivahenditele mõeldud rahad peavad vastu aasta lõpuni. Jõustus tööturuteenuste ja –toetuste seadus, kus on ette nähtud eraldi meetmed puuetega inimeste tööhõive parandamiseks.

Kohtumise lõpul tõdes sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial, et paljud küsimused jäävad õhku, rahuldavaid vastuseid pole koheselt võtta.  Puuetega inimesed oleksid pidanud eelarvele survet avaldama hakkama juba kevadel, 2006.a. riigieelarve eelnõu koostamise aegu. „Öeldakse, et jagatud mure on pool muret, kuigi rahaliste murede puhul on see nõrk lohutus,” lausus esimees.

Agne Raudmees, Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu esimees: „Murelikuks teeb süvenev tendents, et institutsioonis on elu sageli parem kui peres. Puuetega inimeste pered on reeglina vaesed, rahalise vaesusega kaasneb paratamatult ka sotsiaalne ja kultuuriline  vaesus. Sellest trendist saab välja tulla ainult läbimõeldud ja inimkeskse sotsiaalpoliitikaga, mida on raske uskuda riigist, kes kulutab sotsiaalkuludeks vähem ressursse kui ükski teine maa Euroopa Liidus.”

Lisainfo:
Auli Lõoke,
Eesti Puuetega Koja projektijuht
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
5293144; 6720223
elil@elil.ee