PUUETEGA INIMESTE INTEGRATSIOONIPOLIITIKA EEST VASTUTAVATE MINISTRITE II ÜLEEUROOPALINE KONVERENTS         

Malaga, Hispaania, 7.- 8. mai 2003

 
 
 
 
"Puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine: sidusa poliitika kujundamine ühiskonnas täisosaluse nimel ja selle kaudu"  

Poliitiline deklaratsioon

Puuetega inimeste integratsioonipoliitika eest vastutavate ministrite
II üleeuroopaline konverents

PUUETEGA INIMESTE ELUKVALITEEDI PARANDAMINE:
SIDUSA POLIITIKA KUJUNDAMINE 
ÜHISKONNAS TÄISOSALUSE NIMEL JA SELLE KAUDU

Malaga (Hispaania), 7. - 8. mai 2003

Poliitiline deklaratsioon

1. Taustinformatsioon

Hispaania valitsuse kutsel korraldati Malagas 7. - 8. mail puuetega inimeste integratsioonipoliitika eest vastutavate ministrite II üleeuroopaline konverents. Konverentsi juhatas Hispaania töö- ja sotsiaalminister hr Eduardo ZAPLANA. 

Koosviibijad valisid konverentsi asejuhatajaks 7. mail Portugali tööasjade riigisekretäri dr Luis PAIS ANTUNES'e, ja 8. mail Sloveenia töö-, pere- ja sotsiaalministri dr Vlado DIMOVSKI. 

Konverentsi peateema oli "Puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine: sidusa poliitika kujundamine ühiskonnas täisosaluse nimel ja selle kaudu". Alateemad olid: 1. "Puuetega inimeste kodanikutunnetuse ja ühiskonnas täisosalemise  edendamine neile võrdsete võimaluste tagamise kaudu, arendades tõhusaid õigus- ja poliitikanorme", ja 2. "Uuenduslike suundade arendamine puuetega inimestele osutatavate teenuste osas lähtudes nende kui tarbijate erivajadustest". Lisaküsimustena arutati ettepanekuid puuetega naiste ja eritasemel hoolitsust vajavate isikute integratsiooni tõhustamiseks.

Konverentsi peaeesmärk oli üldpõhimõtete väljaarendamine, mis peaks olema aluseks kujundatavale invapoliitikale ja avalike teenuste osutamisele. Sellest lähtuvalt arutasid ministrid saavutusi ja puudujääke lähiminevikus ja hetkel rakendatavas puuetega inimeste integratsioonipoliitikas, samuti käsitleti uutele probleemide lahendamise meetodeid. Vahetati ideid, jagati kogemusi ja arutleti meetmete üle, mis on võetud või mis tuleb kasutusele võtta riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil puuetega inimeste elukvaliteedi parandamiseks. 

Debati lõppdokument – "Ministrite Malaga deklaratsioon puuetega inimestest: suundumus ühiskonnaelus täisosalemisele" on aluseks suurejoonelise ja üksikasjaliku, kuid paindliku Euroopa tegevuskava väljaarendamisele, eesmärgiga rakendada kõnealusel konverentsil välja töötatud põhimõtteid riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Samuti annab konverents oma panuse Euroopa Liidu Nõukogu 3. detsembril 2001 välja kuulutatud Euroopa puuetega inimeste aasta (2003) läbiviimisesse.

Konverentsil osalesid puuetega inimeste integratsioonipoliitika eest vastutavad ministrid või nende esindajad Euroopa Nõukogu liikmes- ja vaatlejariikidest.1 Veel osalesid üritusel Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteest, Parlamentaarsest Assambleest, Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressist (CLRAE) esindajad, Euroopa Nõukogu Inimõiguste erivolinik, Euroopa Nõukogu Arengupanga ja Euroopa Nõukogu  mitmete juhtkomiteede esindajad, Euroopa Ühenduste Komisjoni esindaja, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide vaatlejad.2 

1 Albaania, Ameerika Ühendriigid, Andorra, Armeenia, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia ja Montenegro, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ukraina, Ungari, Vatikan, Venemaa, Ühendkuningriik. 

2 European Action of the Disabled (AEH), Euroopa Pimedate Liit (EBU), Euroopa Puuetega Inimeste Foorum (EDF), Euroopa Kurtide Liit (EUD), Euroopa Rahvusvaheline Autismi Ühing (IAAE), Rahvusvaheline Füüsilise Puudega Inimeste Organisatsioon(FIMITIC), Mental Health Europe (MHE).  

2. Poliitiline deklaratsioon

Ministrite Malaga deklaratsioon puuetega inimestest

"Suundumus ühiskonnas täisosalemisele"

1. Meie, puuetega inimeste integratsioonipoliitika eest vastutavad ministrid, kes on kokku tulnud Malagas 7. - 8. mail 2003 Hispaania valitsuse kutsel Teisele Euroopa ministrite konverentsile, mille organiseeris Euroopa Nõukogu, 

1. Olles teadlikud

2. Euroopa Nõukogu statuudikohasest eesmärgist, milleks on suurema ühtsuse saavutamine oma liikmete vahel, nende ühiseks pärandiks olevate ideaalide ja printsiipide kaitsmine ja realiseerimine ning nende majandusliku ja sotsiaalse progressi hõlbustamine;

3. 7. - 8. novembril 1991 Pariisis aset leidnud puuetega inimeste integratsioonipoliitika eest vastutavate ministrite esimese konverentsi lõppdokumendist pealkirjaga "Puuetega inimeste toimetulek”, mille alusel võttis Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vastu soovituse nr R (92)6 puuetega inimesi puudutavast ühtsest poliitikast;

4. asjaolust, et puuetega inimeste aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus on eriti oluline inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmine ning edendamine ja nende täiemahuline kasutamine, samuti sellest, et puuetega inimeste võrdsete võimaluste põhimõte on väärtus, mida jagavad kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid;

5. Euroopa puuetega inimeste liikumise pöördumisest käesoleva (Euroopa Nõukogu II ministrite konverentsi) poole "Sõnadest tegudeni", mis võeti vastu Euroopa valitsusväliste organisatsioonide foorumil Madridis 8. aprillil 2003;

6. sisulistest erinevustest Euroopa Nõukogu liikmesriikide poliitikas, mis puudutab poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, ja asjaolust, et paljudel, eelkõige siirdemajandusega riikidel, võib olla vähem võimalusi vastamaks kaasaegse invapoliitika nõuetele ja et nad vajavad rohkem nõuandeid ja edasist toetust; 

7. asjaolust, et puuetega inimesi puudutav poliitika puutub sageli kokku teatud poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete, demograafiliste, kultuuriliste ja tehnoloogiliste väljakutsetega, kuna möödunud aastakümne jooksul on Euroopas toimunud mitmeid muudatusi, mis mõjutavad elanikkonna elukvaliteeti ja tõstatavad rohkelt väljakutseid, pakkudes samas uusi võimalusi ühtse invapoliitika arendamiseks; 

8. asjaolust, et seoses puuetega inimestega omavad erilist tähtsust kaks aspekti: ühelt poolt Euroopa vananeva rahvastiku osakaalu suurenemine, mida tuleb arvestada iga sotsiaalse sidususe tulevikustrateegias, mis põhineb toetavatest teenustest eluaegse sõltumise ennetamisel ja elukvaliteedi säilitamisel vanurieas; teisalt tõdemine, et tervishoiualaste teadussaavutuste ja elutingimuste paranemise tulemusena elavad vaimsete või füüsiliste puuetega isikud pikemat ja täisväärtuslikumat elu, tuues kaasa uusi vajadusi teenuste ja majandusliku abi osutamise ning inimõiguste kaitsmise järele; 

9. asjaolust, et Euroopa Liit on kuulutanud 2003. aasta  Euroopa puuetega inimeste aastaks ja et selle peaeesmärgiks on puuetega inimeste teadlikkuse tõstmine õigusest võrdsetele võimalustele, samuti eelmainitud õiguse täiemahulise ja võrdse rakendamise edendamine;

10. ÜRO asjaomase sihtkomitee tööst "kaaluda ettepanekuid puuetega inimeste õiguste ja väärikuse kaitsmist käsitleva laiahaardelise ja tervikliku rahvusvahelise konventsiooni koostamiseks”; 

11. Euroopa Nõukogu Puuetega Inimeste Rehabilitatsiooni ja Integratsiooni Komitee tegevusest, mis edendab valitsustevahelist koostööd rahvatervise ja sotsiaalvaldkonna osalislepingu raames;

12. Euroopa Nõukogu ja käesoleva deklaratsiooni lisas märgitud teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, institutsioonide ja sihtprojektide saavutustest; 

2. Taaskinnitame 

13. oma pühendumust inimõiguste ja põhivabaduste tagamisel igaühele, kes kuulub asjaomaste riikide jurisdiktsiooni alla, nagu määratleb Euroopa inimõiguste konventsioon; et kõik inimesed on sünnilt vabad ja õiguste ning väärikuse poolest võrdsed; et igaühel on sünnipärane potentsiaal anda konstruktiivne panus ühiskonna hüvanguks; et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja et igaühel on õigus seaduse kaitsele;

14. et kokkulepped, millega tagatakse kõigi inimõiguste täielik ja tõhus elluviimine, nagu seda käsitlevad Euroopa ja teised inimõigusalased aktid, tuleb rakendada ilma igasuguse diskrimineerimise või vahetegemiseta, kaasa arvatud puude alusel;

15. oma soovi, mida väljendati 1991. aastal Pariisis aset leidnud invapoliitika eest vastutavate ministrite esimesel konverentsil, edendada puuetega inimeste suhtes ühtset poliitikat, ja et soovitus nr R (92)6 ühtsest poliitikast puuetega inimeste suhtes on riike õhutanud rakendama seadusandlikke ja poliitilisi meetmeid edasiliikumises ühiskonnaelus täisosalemise poole ning et eelmainitud soovitus on peamine alusdokument, mis moodustab platvormi tulevasele tegevusele selles valdkonnas;

16. et puuetega inimeste kodanikutunnetuse ja täieliku ühiskonnaosaluse edendamine nõuab otsustusõiguse delegeerimist asjaomasele üksikisikule, et ta oleks võimeline ise suunama oma elukäiku, see aga võib nõuda eriomaste toetavate meetmete rakendamist;

3. Leiame

17. et meie peamine eesmärk järgmisel aastakümnel on puuetega inimeste ja nende perekondade elukvaliteedi parandamine, rõhuasetusega nende integratsioonile ja täielikule osalemisele ühiskonnaelus, kuna kaasav ja ligipääsetav ühiskond on kasuks kõigile inimestele.  

18. et puuetega inimeste elukvaliteedi parandamise meetmed peaksid tuginema nende olukorra, potentsiaali ja vajaduste põhjalikul hindamisel, arendades neile suunatud teenuste alal uuenduslikke lähenemisviise, arvestades nende eelistusi, õiguspäraseid vajadusi ja olusid; 

19. et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kohane strateegia peaks väljenduma tulevases tegevuskavas, edendamaks igas vanuses puuetega inimeste vastu suunatud mistahes diskrimineerimisilmingute likvideerimist, pöörates erilist tähelepanu puuetega naistele ja eritasemel abi vajavaile puuetega inimestele, võimaldamaks neil täiel määral kasutada inim- ja kodanikuõigusi ning põhivabadusi; 

20. et puuetega inimesi käsitleva riikliku ja rahvusvahelise seadusandluse väljatöötamisel tuleb kasutusele võtta ühtsed põhimõtted ja kajastada puuetega inimeste vajadusi reaalselt kõigis poliitikavaldkondades, eelkõige võtmealadel nagu eluase, haridus, kutsesuunitlus ja väljaõpe, tööhõive, tehiskeskkond, ühistransport, informatsioon, tervishoid ja sotsiaalkaitse; 

21. et põhisuundumus peab olema majanduslike, sotsiaalsete, haridus-, töö-, keskkonna- ja tervishoiualaste meetmete väljatöötamine, et iga puudega inimene säilitaks elu kestel maksimaalse võimaliku teovõime; ning et aidata kaasa puuete tekke ennetamisele; 

22. et sotsiaalse integratsiooni üks põhialus on haridus: tuleks püüelda selle poole, et anda puuetega lastele võimalus käia üldhariduskoolis – kui see on lapse huvides – hõlbustamaks üleminekut koolist või kõrgemast õppeasutusest tööturule ja arendamaks elukestva õppe ideed;

23. et tööhõive võrdne kättesaadavus on sotsiaalse osalemise võtmeelement; seega tuleks kõigiti soodustada puuetega inimeste integreerimist tööturule, eelistatavalt avatud turu tingimustes, keskendudes võimete hindamisele ja aktiivse tööpoliitika elluviimisele; samuti leiame, et tööjõu mitmekesistumine puuetega inimeste tavatööturule kaasamise soodustamise kaudu on ühiskonnale lisaväärtuseks; 

24. et on eluliselt oluline mõista tehnoloogia sotsiaalset olemust ja kasutada parimal võimalikul moel uue tehnoloogia võimalusi, eesmärgiga suurendada puuetega inimeste iseseisvust ja vastastikust läbikäimist kõigil elualadel; 

25. et tervishoiualaste teadussaavutuste ja elukvaliteedi paranemise tulemusel on pikenenud füüsiliste, psüühiliste ja intellektuaalsete kahjustustega isikute eluiga, tuues kaasa hooldusteenuste uusi vajadusi ja väljakutseid, mille puhul tuleks rakendada uuenduslikke meetodeid; 

26. et tuleb tagada, et eluea pikenemisega ei kaasneks abiteenustest otseselt sõltuvate isikute arvu kasvu, edendades selle nimel kogu elanikkonnas juba varases eas tervislikke harjumusi ja elutingimusi, mis tagaksid elu hilisemas staadiumis hea füüsilise ja vaimse tervise; 

27. et on vaja saavutada läbimurre olemasolevate tõkete kõrvaldamiseks ning uute tõkete kujunemist välistava üldpõhimõtte omaksvõtmiseks;

28. et eksisteerib väike, kuid kasvav hulk puuetega inimesi, kes vajavad kõrgetasemelist abi, seetõttu me tunnistame vajadust tugevdada kõnealuste isikute ja nende perekondadega seotud struktuure, eemaldumata samas ühiskonnapõhiste teenuste mudelist; 

29.  et puuetega naiste olukord Euroopas väärib suuremat kajastamist (esiletõstmist) ja rohkem eritähelepanu, tagamaks nende sõltumatust, iseseisvust, ühiskonnaosalus osalemist ja sotsiaalset integratsiooni, samas peaks invapoliitika arendamisel kasutatavad meetmed toetama soolist printsiipi;

4. Kohustume

30. tegutsema vastavuses diskrimineerimise vastaste ja inimõiguste alaste raamdokumentidega, rõhutades puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise olulisust kõigis valdkondades;

31. mitte diskrimineerima inimesi nende puude päritolu või puudega inimese identiteedi alusel;  

32. tagama puuetega inimestele iseseisva elu võimalused ühiskonnas rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi ja projekteerimispõhimõtteid tehiskeskkonnale, üldkasutatavatele  rajatistele, kommunikatsioonisüsteemidele ja eluruumidele; 

33. tegutsema üldise ja valitsusasutuste tevahelise koostöö tugevdamise nimel, erilise rõhuasetusega võrdsete võimaluste loomisele nii  üldiste teenuste osutamisel kui ka tervishoiu- ja õigussüsteemis, samas parandades  kohalike, regionaalsete ja riiklike vastutusvaldkondade vahelist aruandlust;

34. edendama puuetega inimeste vajadustele vastavate kvaliteetteenuste osutamist, mis on avaldatud abikõlblikkuse kriteeriumis (eligibility criteria), mis rajaneb põhjalikul ja õiglasel hinnangul, on koostatud tuginedes puuetega inimeste endi valikutele, iseseisvusele, heaolule ja esindatusele ning millega kaasnevad nõuetekohased tagatismeetmed, regulatsioon ja kaebuste sõltumatu lahendamise võimalused; eelmainitule lisandub kohustus kindlustada ja tugevdada juba olemasolevaid meetmeid;

35. võitlema hariduse edendamise kaudu puuetega inimeste kaasamise eest kõigisse eluvaldkondadesse, rõhutades seejuures puuetega inimeste staatust kodanikena, kes korraldavad oma elu ise; 

36. edendama puuetega inimeste integratsiooni tööturule, asetades rõhu võimete, eriti kutsesuutlikkuse hindamisele, muutes samaaegselt nii kutsenõustamist ja väljaõpet kui tööhõivesüsteemi kergemini ligipääsetavaks; 

37. arvestama täiel määral puuetega laste ja nende perekondade ning puuetega vanurite vajadusi, jätmata seejuures tähelepanuta tööealisi puuetega täiskasvanuid, hoolimata sellest, kas viimatimainitud isikud on aktiivse tööga hõivatud või mitte, kuna tööga hõivatust ei saa käsitleda kodanikutunnetuse ainsa mõõdupuuna ega ühiskonnas osalemise ja inimväärikuse ainsa kriteeriumina;  

38. jätkama teaduslike põhi- ja rakendusuuringute toetamist, eelkõige uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alal, parandamaks abivahendeid, mis võimaldavad interaktiivset osalemist kõigil elualadel; 

39. rakendama meetmeid naiste ja meeste võimaluste tõhusaks tasakaalustamiseks ja  puuetega inimeste aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus, pöörates erilist tähelepanu naistele ja tüdrukutele hariduse ja koolituse, tööhõive, sotsiaalpoliitika, ühiskonnas osalemise ja otsustelangetamise, soolisuse, sotsiaalse esindatuse, emaduse, kodu- ja perekonnaelu ning vägivalla ennetamise valdkondades;

40. läbi viima täiendavaid analüüse selliste vahendite ja abiteenuste osas, mis parendaksid olulisel määral nende puuetega inimeste ühiskonnas toimetuleku tingimusi, kes vajavad kõrgetasemelist abi; samuti koguma statistilist teavet, mis on vajalik invapoliitika määratlemiseks ja selle hindamiseks;

41. tegema vastavatele võimuorganitele ülesandeks võtta tähelepaneliku vaatluse alla puuetega lastega perekondade vajadused, eesmärgiga tagada vajalikud abimeetmed, võimaldamaks lastel kasvada üles oma perekonnas, olla kaasatud kohalikku noorsootegevusse ja saada haridust; 

42. võtma tähelepaneliku vaatluse alla perekondade kui mitteametliku hoolduse tagajate vajadused, eelkõige perekondades, kus on puuetega lapsed või kõrgetasemelist abi vajavad isikud, võimaldamaks asjakohast informatsiooni, koolitust ja abi, sh psühholoogilist abi, parandamaks perekonna toimetulekut; 

43. arendama puuetega inimeste vananemist arvestavate programmide ja ressursside väljatöötamist;

44. propageerima elanike hulgas juba varases elueas tervislikke eluviise ja elutingimusi, saavutamaks vananemise käigus kõrgeim võimalik füüsilise ja vaimse tervise tase;

45. tegutsema koostöös eri huvirühmadega, näiteks meediaga, puuetega inimeste maine positiivseks muutmise nimel;

46. kaasama puuetega inimesi neid isiklikult mõjutavate otsuste tegemisse ja puuetega inimeste organisatsioone poliitikakujundamisse, pöörates erilist tähelepanu liitpuude või komplekshaigustega inimestele ja neile, kes ei ole võimelised end ise esindama; 

47. soodustama kõigi sotsiaalpartnerite ja teiste avaliku ja erasektori huvigruppide ja asjaosaliste kaasamist poliitikakujundamisse ning nendega koostöö tegemist;

5. Soovitame

48. et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee jätkaks poliitikavaldkondade arendamist, mis on suunatud puuetega inimeste täisväärtusliku kodanikutunnetuse ja aktiivse ühiskonnaosaluse tagamisele, milles osaleksid kõik liikmesriigid, ning mis kindlustaks Euroopa Nõukogu rolli invapoliitika alase rahvusvahelise koostöö platvormina, kutsudes üles Puuetega Inimeste Rehabilitatsiooni ja Integratsiooni Komiteed ja teisi asjakohaseid Euroopa Nõukogu komiteesid veelgi enam ühtlustama nende pädevusalasse kuuluvat invapoliitikat;  

49. töötada välja – arvestades kõnealusel konverentsil käsitletut – Euroopa Nõukogu puuetega inimeste tegevuskava: see oleks uus Euroopa tasemel poliitika raamistik järgmiseks kümneks aastaks, mis põhineks inimõigustel ja eri asjaosaliste vahelisel partnerlusel, määratledes strateegilised eesmärgid ja esmatähtsad küsimused, saavutamaks puuetega inimeste täielikku kodanikutunnetust ja aktiivset osalust ühiskonnaelus toimiva, jõukohase ja jätkusuutliku poliitika kaudu;

50. et Euroopa Nõukogul oleks oluline roll ÜRO sihtkomitees, mis on ellu kutsutud kaalumaks ettepanekuid laiahaardelise ja tervikliku rahvusvahelise puuetega inimeste õiguste ja väärikuse kaitsmise konventsiooni koostamiseksks, toetudes seejuures Euroopa Nõukogu ulatuslikele kogemustele inimõiguste alal; 

6. Kutsume üles

51. kõiki Euroopa Nõukogu liikmes- ja vaatlejariike ning Euroopa valitsusväliste organisatsioonide esindajaid osalema Euroopa Nõukogu tegevuses, mis seondub ühtse poliitika edendamisega puuetega inimeste ühiskonnas täisosaluse nimel ja selle kaudu;

7. Soovime

52. jagada kõigiga – ka väljaspool Euroopat – puuetega inimeste uskumusi, väärtusi ja põhimõtteid, mis seonduvad inimõiguste ja põhivabadustega, täieliku kodanikutunnetuse ja aktiivse osalusega ühiskonnaelus, mida käsitleb käesolev Euroopa ministrite deklaratsioon ning mis on Euroopa ühisteks tunnusteks.

* * *

Lõpetuseks – täname Hispaania võimuorganeid konverentsi suurepärase teostuse ja helde külalislahkuse eest.

LISA

Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms;

European Social Charter (revised), in particular Art. 15 “The right of people with disabilities to independence, social integration and participation in the life of the community”;

European Code of Social Security, Protocol to the European Code of Social Security, European Code of Social Security (revised);

“Strategy for Social Cohesion” adopted by the European Committee for Social Cohesion of the Council of Europe on 12 May 2000;

Recommendation No. R (86) 18 of the Committee of Ministers of the Council of Europe on the “European Charter on Sport for all: disabled persons”; 

Recommendation No. R (92) 6 of the Committee of Ministers of the Council of Europe on "A coherent policy for people with disabilities";

Resolution AP (95) 3 on a charter on the vocational assessment of people with disabilities

Recommendation No. R (98) 9 of the Committee of Ministers to member states on dependence;

Recommendation Rec (2001) 19 of the Committee of Ministers to member states on the participation of citizens in local public life;

Resolution ResAP(2001)1 of the Committee of Ministers of the Council of Europe on the introduction of the principles of universal design into the curricula of all occupations working on the built environment (“The Tomar Resolution”);

Resolution ResAP(2001)3  of the Committee of Ministers of the Council of Europe “Towards full citizenship for people with disabilities through inclusive new technologies”;

Recommendation No. 1185 (1992) of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe on "Rehabilitation policies for the disabled";

Recommendation No. 1592 (2003) of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe "Towards full social inclusion of persons with disabilities”;

Recommendation 1598 (2003) of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe “Protection of sign languages in the member states of the Council of Europe”;

Recommendation 1601 (2003) of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe “Improving the lot of abandoned children in institutions”;

Resolution 216 (1990) of the Standing Conference of Local and Regional Authorities of Europe (today: Congress of Local and Regional Authorities of Europe (CLRAE) (Council of Europe)) on the rehabilitation and integration of the disabled: role of local authorities;

Final Declaration adopted by the Heads of State and Government of the member states of the Council of Europe, meeting in Strasbourg for the Second Summit of the Council of Europe (October 1997), who recognised that “social cohesion is one of the foremost needs of the wider Europe and should be pursued as an essential complement to the promotion of human rights and dignity”;

Council of Europe “Malta Declaration on access to social rights”, 14-15 November 2002;

the contribution of the Council of Europe Commissioner for Human Rights; 

United Nations Convention on the Rights of the Child (1989);

United Nations Covenant on Economic, Social and Cultural Rights (1966);

United Nations Covenant on Civil and Political Rights (1966);

United Nations Universal Declaration of Human Rights (1948);

United Nations Standard Rules on the Equalization of Opportunities for Persons with Disabilities (1993);

Vocational Rehabilitation and Employment (Disabled Persons) Convention, 1983, (No. 159) and Recommendation, 1983, (No. 168) of the International Labour Organization (ILO);

UNESCO Salamanca Statement and Framework for Action on Special Needs Education (1994);

International Plan of Action on Ageing, adopted by the Second World Assembly on Ageing, Madrid, 8-12 April 2002;

Regional Implementation Strategy for the Madrid International Plan of Action on Ageing 2002, adopted by the United Nations Economic Commission for Europe Ministerial Conference on Ageing, Berlin, 11-13 September 2002;

International Classification of Impairments, Disabilities and Handicaps (ICIDH) (1980) of the World Health Organization (WHO);

International Classification of Functioning, Disability and Health (ICF) (2001) of the World Health Organization (WHO);

Resolution of the Council of the European Union and of the representatives of the governments of the member states meeting within the Council of 20 December 1996 on equality of opportunity for people with disabilities;

Council Directive (2000/78/EC) of 27 November 2000 establishing a general framework for equal treatment in employment and occupation;

Council Decision (2000/750/EC) of 27 November 2000 establishing a Community action programme to combat discrimination (2001-2006);

Council Decision (2001/903/EC) of 3 December 2001 on a European Year of People with Disabilities 2003;  
Madrid Declaration  “Non discrimination plus positive action results in social inclusion”, adopted at the European Conference of NGOs held in Madrid in March 2002;

Barcelona Declaration: The City and the Disabled (1995);

Declaration of the European Social Partners on the employment of people with disabilities (Cologne, May 1999)

Declaration of the Social Partners for the European Year of People with Disabilities: Promoting equal opportunities and access to employment for people with disabilities, 20 January 2003

Contribution of the European disability movement to the Council of Europe Second European Conference on disability “From words to deeds”, adopted at the European NGO Forum on 8 April 2003 in Madrid.