MINISTEERIUMIDE JA PUUETEGA INIMESTE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJATE KOOSTÖÖKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL

15. juunil 2004
Tatari 12, Tallinn
Algus kell 11.00
Lõpp  kell 12.30

Juhatas:       Kalev Märtens
Protokollis:   Auli Lõoke
Võtsid osa: Anne-Mall Kroon, Aleksander Vassenin, Volli Pärnla, Signe Falkenberg, Mati Mugur, Lissi Kurg, Genadi Vaher, Agne Raudmees, Bianka Mättas, Sirlis Sõmer, Riho Rahuoja, Kristiina Rääk, Heino Vollrat, Priit Vene

PÄEVAKORD:

1. Info kohtumistest poliitikute ja ametnikega                              - Kalev Märtens
2. Rahastamine 2005.a. riigieelarve eelnõu puuetega inimesi puudutavatel ridadel                                                                                    - sotsiaalministeerium
3. Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku rahastamisest   - Genadi Vaher
4. Invatranspordiprobleemid ja ettepanekud nende lahendamiseks- Mati Mugur
5. Rehabilitatsiooniteenuse määruse eelnõu                              - Sirlis Sõmer
6. Arengud PISTS muutmise kontseptsioonis                             - sotsiaalministeerium
7. Info Astangu Keskuse auditist                                               - sotsiaalministeerium

R. Rahuoja palus päevakorra 7.punkti Astangu Keskuse auditist ära kuulata 1. punktina ettekandja H. Vollrati vajaduse tõttu lahkuda koosolekult kohe peale info esitamist.

7. INFO ASTANGU KESKUSE AUDITIST
R. Rahuoja: auditi protokoll on ametkondlikuks kasutamiseks, sellega saab vahetult tutvuda sotsiaalministeeriumis, huvi korral pöörduda siseauditi osakonna juhataja Viljar Alueki poole.
H. Vollrat (siseauditi osakonna siseaudiitor): Astangu Keskuse audit viidi läbi 2003.a. augustist oktoobri lõpuni. Auditi tingis vajadus kontrollida investeeringute efektiivsust: kokku on ehitustegevuseks kulunud 47,5 milj. krooni (ei sisalda iga-aastasi eraldisi tegevuskuludeks, mis näiteks 2004.a. on 12 milj. krooni). Sooviti selgust, kas inves- teeringud lähevad kokku SMi  sotsiaalvaldkonna eesmärkidega, milline on olnud investeeringute efektiivsus ja järjepidevus ning kas Keskuse ressursse on kasutatud efektiivselt. Tähelepanekuid: nii SMi kui Astangu poolt Keskuse sihtgrupp ja osutatavad tegevused-teenused täpsemalt määratlemata; SMi ja Keskuse vaheline koostöö võiks olla parem, eriti SMi töövaldkonna ametnikega; puudub tegevuste arengukava – raske leida seost eesmärkide ja  investeeringute vahel; Keskuse ruumide kasutamine õppetöövälisel ajal väheintensiivne, Keskuse töötajatel puudub selleks stiimul; Keskuse töö efektiivsust raske hinnata, selle põhjuseks on raamatupidamislikud puudujäägid – eelarve ei ole üles ehitatud tegevuste kaupa, see teeb võimatuks mõõta kulutuste efektiivsust ja anda sellele hinnangut (2005.a. eelarve tegemisel võetakse see märkus juba arvesse). Lisaväärtus Keskusele võrreldes tavakutsekoolidega, kus õpib puudega noori,  on selle väga hea ligipääsetavus, misvastab puuetega inimeste  vajadustele. Soovituslikud ettepanekud SMile: teha uuring sihtgruppide osas – kas on vaja laiendada Keskuse sihtgruppe ja pakutavaid tegevusi-teenuseid; Keskust hoida kursis SMi poolsete eesmärkidega, tõhustada eriti koostööd Keskuse ja SMi töövaldkonna ametnikega; Keskusele on vaja iga-aastast arengukava, mis on kooskõlastatud SMi sotsiaal- ja töövaldkonna ametnikega; investeeringud ja re-investeeringud peavad toimuma vastavalt arengukavale. Soovituslikud ettepanekud Astangu Keskusele: põhivara võtta arvele tekkepõhiselt; tegevustele ja teenustele kalkuleerida omahind, teenustele teha hinnakiri; luua erialade baasil kaitstud töökohti; ruume õppetöövälisel ajal anda kasutada puuetega inimestele ürituste läbiviimiseks; osutada rehabilitatsiooniteenuseid ka klientidele väljaspoolt kooli; teha koostööd kutseõppeasutustega.
K. Märtens: kas  Astangu Keskusel on hoolekogu, nagu on paljudel tavakoolidel?
R. Rahuoja: praegu Astangul puudub, tahetakse sel sügisel moodustada. Hoolekogu määraks kooli põhilised arengusuunad ja eelarve prioriteedid. Sellesse töösse tahame kindlasti kaasata puuetega inimeste organisatsioonide esindajaid.

1. INFO KOHTUMISTEST POLIITIKUTE JA AMETNIKEGA
K. Märtens: eelmisel Koostöökogul R. Rahuoja poolt välja käidud idee teha lobitööd poliitikute ja otsustajate seas kaitsmaks ja toetamaks  SMi poolt 2005.a. eelarve eelnõusse esitatud rahalisi vahendeid  abivahenditele ja rehabilitatsiooniteenustele on mais ja juunis realiseerunud mitmetes kohtumistes. Seni on toimunud  kohtumised
M. Treiali, I. Raudne, S. Ausingu, A. Lipstoki, E. Nestori, K. Pürgi, S. Kiisleri  ja
M. Pomerantsiga. On saavutatud eelkokkulepe kohtumiseks peaministriga suve teisel poolel. Plaanis on kohtumised erakondade juhtfiguuridega. Kohtumistel andsime  üle  paketi mitmete konkreetsete nõudmistega, s.h. 2005.a. eelarve eelnõusse SMi poolt esitatud 38 milj. krooni rehabilitatsiooniteenustele ja 48 milj. krooni abivahenditele. Keskendusime jutuajamistel sotsiaalpoliitika kitsaskohtadele, teenustele, puuetega inimeste organisatsioonide rollile tänases ühiskonnas, organisatsioonide võrgustiku rahastamisele nende jätkusuutlikkuse tagamiseks, tutvustasime invakindlustuse ideed.
Kohtumised on selgelt näidanud sellise lobitöö vajalikkust, kuna paljudele otsustajatele on puuetega inimeste probleemid suhteliselt kauged ja võõrad.
S. Falkenberg: kardinaalselt tahame muuta 3. detsembri, puuetega inimeste päeva sisu. Tahame selle muuta  tervituskõnede asemel poliitikute aruandeks tehtud tööst invapoliitiliste otsuste elluviimisel jooksval aastal ja üle anda ootuste paketi järgmiseks aastaks. Selle nimel töö juba käib.
G. Vaher: selline otsus tuleneb EV valitsuse poolt heaks kiidetud invapoliitika üldkontseptsiooni 20. ja 21. reeglist, kus on sätestatud, et nii riik kui EPI Koda peavad regulaarselt kontseptsiooni üle vaatama ja teostama järelvalvet vastuvõetud otsuste täitmise kohta.
K. Märtens: rõhuasetused peavad muutuma, peab tekkima reaalne sotsiaalpoliitika – lugedes erakondade valimisplatvorme, võib väita, et arvestatavat sotsiaalprogrammi ühelgi erakonnal pole.
G. Vaher: enne europarlamendi valimisi saatis EPI Koda kõigile erakondadele pöördumise, milles palus selgitada parteide nägemust puuetega inimeste probleemidest ja sellest, milliste meetmetega kavatsetakse oma programmides neid lahendada. Pöördumisele ei tulnud ühtegi vastust – ka see on märk poliitikute suhtumisest puuetega inimestesse.
R. Rahuoja: soovitused kohtumiseks peaministriga:

• valitsuse prioriteediks nr.1 on tööhõive. Rõhutada individuaalse rehabilitatsiooni ja abivahendite otsest seost puuetega inimeste tööhõivega – siit vajadus täiendavatele rahalistele vahenditele riigi- eelarves;
• valitsus kiitis hoolekande kontseptsiooni heaks, avaldas isegi tänu SMile tehtud tubli töö eest. Ilma piisava rahastuseta jääb kontseptsioon üksnes „surnud paberiks“;
• kindlasti argumenteeritult selgitada oma nõuet 10% hasartmängumaksu laekumistest saada puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku rahastamiseks;
• valitsus eraldas 70 miljonit Lilleküla staadioni ehituse lõpetamiseks.  Kas see oli arukas otsus?

2. RAHASTAMINE 2005.a. RIIGIEELARVE EELNÕU PUUETEGA INIMESI PUUDUTAVATEL RIDADEL
R. Rahuoja: tänase päeva seisuga on lisarahasid abivahenditele ja rehabilitatsioonile juurde antud rahandusministeeriumi poolt 10 miljonit krooni. See ei pruugi lõplik summa olla, tuleb numbrite eest kõvasti võidelda nii ministeeriumi kui puuetega inimeste endi poolt.
S. Sõmer: hetkel on 10 miljoni jaotus järgmine: 7 miljonit abivahenditele ja 3 miljonit rehabilitatsiooniteenustele.
S. Falkenberg: peame väga tõsiselt olukorda teadvustama ja oma aktsioone vastavalt kavandama.

3. PUUETEGA INIMESTE ORGANISATSIOONIDE RAHASTAMISEST
G. Vaher: puuetega inimeste organisatsioonide esindus on läbi arutanud kõik võimalused organisatsioonide võrgustiku rahastamiseks ja jõudnud seisukohale: nõuame hasartmängumaksu seadusesse kirjutatud kindlat (10%) protsenti laekumistest, mis suunatakse võrgustiku rahastamiseks EPI Fondi. Põhjendused, miks peaks riik organisatsioonide tegevuskulusid toetama: suur roll invapoliitika kujundajana ühiskonnas, esindab puudega inimeste huve nii riiklikul kui kohalikul tasandil, jagab infot puuetega inimestele ja nende lähedastele – sõnaga, täidab ülesandeid, mida ei saa täita ükski ametnik ega muu institutsioon. Ülesanded tulenevad valitsuse poolt heaks kiidetud Invapoliitika üldkontseptsioonist.
R. Rahuoja: ministeerium toetab seda seisukohta. Teema kindlasti üles võtta kohtumisel peaministriga, veenda teda sellise otsuse vajalikkuses. Otsustajad – peaminister, rahandus- ja sotsiaalminister, HMN esimees – kuuluvad ühte erakonda, seadusesse muudatuse tegemiseks peab olema nende toetus. Puuetega inimeste organisatsioonide esindusel tuleks korraldada kohtumine minister U. Paediga, kuna Hasartmaksmänguseadus on kultuuriministeeriumi poolt hallatav seadus.

.
4. INVATRANSPORDIPROBLEEMID JA LAHENDUSETTEPANEKUD
M. Mugur tutvustab ettepanekuid invatranspordi korraldamiseks (vt. LISA 1).

 1. INDIVIDUAALTRANSPORT
 
R. Rahuoja: individuaaltranspordi kasutamist puudega inimese poolt töölkäimiseks saab tihedalt seostada tööhõive kontseptsiooniga.
Maksusoodustuste saamiseks tuleks ettepanekud vormistada paketina ja esitada Riigikogu rahanduskomisjonile seadusemuudatuste tegemiseks.
Käsijuhtimisseadmete ja lisaseadmete lülitamisel abivahendite nimekirja oleks vaja teada seadmete umbkaudset aastast vajadust.
M. Mugur: Tallinnas tellitakse ca 10-15 käsijuhtimisseadet aastas, vabariigis võiks see arv olla alla 50. Arvestada tuleb, et tegemist on kauakestva abivahendiga, mida ei vahetata välja iga mõne aasta tagant.
R. Rahuoja: arutame ministeeriumis võimalusi hoolekande osakonna peaspetsialisti G. Schultziga.

2. ÜHISTRANSPORT
P. Vene (MKM): direktiiv 2001/85/EC ei ole kohustusliku iseloomuga, see parandab üht varasemat direktiivi, tuues juurde lisa 7, mis puudutab madalapõhjalistele bussidele esitatavaid nõudeid. Varasema direktiivi järgi on lubatud sisse tuua ka teist tüüpi (kõrgemaid) busse, mis vastavad EL tüübikinnitusele, seda nimetatud direktiiv ei
tühista. Ministeeriumis töötatakse välja ühistranspordi arenguprogrammi, mis pannakse suvel internetti üles ja kuhu on võimalik kõigil, k.a. puuetega inimestel ettepanekuid teha. Edaspidi on plaanis konkursitingimustesse sisse panna punkt, mis annab madalapõhjaliste busside pakkujale hankekonkursil suuremad plusspunktid.
S. Falkenberg: hädasti oleks vaja vabariigi peale paari liinibussi tõstukiga. Erafirmasid ei saa paraku kohustada neid muretsema.
R. Rahuoja: tuleks teha ettepanek mõnele firmale muretseda tõstukiga buss klausliga, et puuetega inimesed tellivad oma transpordi ka siis, kui spetsiaaltransporti vaja pole, samast firmast. Tuleb hakata tegema vastavat lobitööd.
A. Vassenin: pimedatel halvenes majanduslik seis tunduvalt, kui hakati inimesi sügava puudeastme pealt viima raskele. Linnadevahelises transpordis on ainult sügava puudega inimesel sõit tasuta, nüüd tuleb osta 2 piletit: endale ja saatjale. Mitmes piirkonnas on selle tulemusena ühinguline töö soikunud, kuna inimestel pole võimalik majanduslikel kaalutlustel üritustele sõita.
R. Rahuoja: kohtumisel peaministriga võiks küsimuse sõidukulude kompenseeri- misest üles tõsta. SM on vastavaid ettepanekuid teinud, need on tagasi lükatud.
P. Vene: transpordifirma on samasugune eraettevõte kui üks kõik milline teine, riik ei saa kohustada erafirmat soodustusi tegema. Riik peab kompenseerima.
S. Falkenberg: tuleb organiseerida kokkusaamine linnade ja omavalitsuste liitudega, kuna transpordiprobleemide lahendamine sõltub kohalikest omavalitsustest.

5. REHABILITATSIOONITEENUSE PROJEKT

S. Sõmer tutvustas koostamisel oleva rehabilitatsiooniteenuse projekti (vt. LISA).
OTSUSTATI: organisatsioonide esindajad teevad parandusettepanekud 30.juuniks ja edastavad need S. Sõmerile.

6. ARENGUD PISTS MUUTMISE KONTSEPTSIOONIS

R. Rahuoja: ministeeriumis on PISTS kontseptsiooni välja töötamisel abiks ekspert Suurbritanniast Mike Buckley. Tulemused avaldatakse selle kuu lõpul. Praegu tegeldakse seaduse korrastamisega, korda tahetakse saada statistika pool.

Kalev Märtens                                                          koosoleku juhataja
Auli Lõoke                                                                protokollija