Prindi dokument

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu üldkoosoleku protokoll nr 1/2013

26.04.2013

Endla 59, Tallinn
Algus kell 11.05
Lõpp kell  13.30

Üldkoosolekust võtsid osa:
1.	Järva Liikumispuuetega Inimeste Selts	volitus Tartu LIÜle
2.	Läänemaa Invaühing	Madis Ott  Niina Ott
3.	Lääne-Harjumaa Invaühing	Jaane Aer Liilia Jakovleva
4.	Ida-Harjumaa Invaühing	Agnes Valgiste Anne Mölder
5.	MTÜ Viru Valere	volitus Rakvere LIÜle
6.	Nissi Valla Invaühing	Kaido Peebo (volitusega)
7.	Saue Linna Invaühing	Heiki Lumilaid Liia Lumilaid
8.	Põlvamaa Invaühing	volitus Võru RTK
9.	Pärnumaa Invaühing	Eha Tammiku Ene Veeremaa
10.	Pärnu Ratastooli Klubi	Toomas Mihkelson
11.	Rakvere Liikumispuudega Inimeste Ühing	Ester Ravalepik Mariina Lätt Gunnar Kask
12.	Rapla Linna Puuetega Inimeste Selts	Vladimir Korolkov
13.	Saare Maakonna Invaühing	Jüri Heinlaid Meedja Leedo
14.	Tallinna Invaspordiühing	Rita Goruškina Arko Vool
15.	Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing	Jüri Järve Sven Reemet Hedi Gehrke Sulev Kuuskmäe Vladimir Bogatkin Jüri Lehtmets
16.	Tapa Liikumispuudega Inimeste Ühing	Vaike Hiet Jaan Hiet
17.	Tartu Liikumispuuetega Inimeste Ühing	Heldur Otsa Urmas Assor Ave Jaakson
18.	Tõrva Puuetega Inimeste Liit	Ersika Ilisson
19.	Viljandi Invaühing	Villu Urban
20.	Viljandi Ratastooliklubi	Mati Rohtlaan
21.	Võru Maakonna Invaühing	Uno Laansoo
22.	Võru Ratastooliklubi	Väino Marjak Heli Kürsa-Marjak
23.	Valga Liikumispuuetega Inimeste Selts	Helle Keek Grete Mõttus Sergei  Grigorjev

Juhatuse liikmed: Ants Leemets, esimees; Kristi Viisimaa, Arko Vool, Mati Rohtlaan, Jüri Järve, Heldur Otsa

Koosolekust võtsid osa:

Auli Lõoke                          ELILi tegevjuht Evely Kaibald                      ELILi tegevjuhi abi Annika Kokk                      ELILi raamatupidaja Enn Leinuste                       Invaru OÜ direktor

Üldkoosolekult puudusid esindajad järgmistest ühingutest:

1. Viljandi Linna Invaühing
2. Otepää Invaühing
3. Liikumispuuetega Laste Tugiühing

I. Üldkoosolek 

Üldkoosoleku avamine
Enne koosoleku algust jagati koosolekust osavõtjatele aastakoosoleku päevakord ja ajakava ning eelarve 2013 projekt. Aastakoosoleku materjalid -  2012.a tegevusaruanne, 2013.a eelarve  ja 2013.a tegevusprogramm - on olnud kodulehel www.elil.ee tutvumiseks alates 10. aprillist, 2013.a majandusaasta raamatupidamisaruanne koos audiitori järeldusotsusega 25. aprillist.

Kohaoleku kontroll näitab, et koosolek on otsustusvõimeline, 26st liikmesühingust on esindatud 23, neist 3 volituse alusel.

Koosoleku juhatajaks valiti ELILi juhatuse esimees Ants Leemets, protokollijaks Tallinna LIÜ liige Hedi Gehrke.

Koosolek võttis vastu ja kinnitas järgmise päevakorra:

PÄEVAKORD:

1. ELILi 2012.a tegevusaruanne                                   juhatuse esimees Ants Leemets
2. ELILi 2012. a finantsaruanne                                           raamatupidaja Annika Kokk
3. Invaru OÜ 2012.a tegevusest ja finantsseisust            Invaru OÜ direktor Enn Leinuste
4. Karaski Keskuse tegevusest ja finantsseisust 2012.a           nõukogu esimees Auli Lõoke
5. Ühingute esindajate sõnavõtud 2012.a aruannete kohta
6. ELILi 2012.a tegevus- ja finantsaruande kinnitamine 
7. 2013.a ELILi tegevusplaanist ja eelarvest                                    tegevjuht Auli Lõoke
8. Ühingute esindajate sõnavõtud-ettepanekud 2013.a tegevusplaani ja eelarve kohta
9. 2013.a tegevusplaani ja eelarve kinnitamine

Üldkoosoleku lõpetamine.

A. Leemets: Kas kinnitada üldkoosoleku päevakord?
Otsus: poolt 23, vastu ja erapooletuid ei olnud.

1. 2012.a tegevusaruanne - Ants Leemets, juhatuse esimees.
2012. aasta ELILi projektide ja üritustega saavad kõik osalejad tutvuda ELILi kodulehel oleva tegevusaruande kaudu.                                                                                                                                                             
A. Leemets esitab oma nägemuse ELILi tööst juhatuse esimehena:
olles tegutsenud juhatuse esimehena 12 aastat, esitan soovitused uuele valitavale juhatusele, sest sügisel uue juhatuse valimistel ma enam ei kandideeri.

Lühike ülevaade tehtust:
* alustasin juhatuse esimehena tööd 2001. aasta sügisel, kui liit  asus Tatari 14,  tegevjuhi ametit pidas siis Elgi Saare. Pärast Endla 59 maja üleandmist Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuse kasutusse sai ka ELIL oma tegevuse siia üle tuua. Keskus oli asukohaks sobilikum, sest siin on tihedam koostöö erinevate puudeliikidega, saab paremini tööd koordineerida, informatsioon liigub eri organisatsioonide vahel hästi. 2003. aastal asus tegevjuhi kohuseid täitma Auli Lõoke. Muudeti oma tegevussuunda, asuti aktiivselt tegutsema, et  puuetega inimesed saaksid elada paremini. Kirusime valitsust, ministeeriume, parlamenti. Meil olid väga selged seisukohad ja hakati süvendatult tegelema 3 suunaga:
1. puuetega inimeste toetused
2. rehabilitatsiooniteenuse rahastamine
3. abivahendite teenuse rahastamine
1. Toetustest - miinuseks minule ja vanale juhatusele on see, et me pole suutnud nõuda puudetoetuste tõusu. Viimasest  puuetetoetuse tõusust on möödunud väga palju aega. Ainuke võit oli laste toetuste tõstmine (2006). Võitlust toetuste tõstmise eest katkestas masu, sest riigi rahalised  võimalused vähenesid tunduvalt. Puuetega inimeste organisatsioonide mõju oli kasvanud  nii suureks, et valitsust esindavatest institutsioonidest said meie sõbrad ja sõpradega  on raske kakelda, nõuda. Meile ei ole kasulik olla valitsusega sõber.
Uus suund sügisest valitavale juhatusele:  kui valitsus ei tule nõudmistele vastu, siis tuleb vastuollu minna ja nõuda niikaua, kuni meiega arvestatakse. Erilise tähelepanu alla tuleb võtta järgmised märksõnad:

* võidelda tugevamalt puuetega inimeste toetuste suurendamise eest;
* muuta puuetega inimeste definitsiooni, sest mitte igaüks ei ole puude õigustatud saaja. Puuet omavate inimeste arv on suurenenud kordades ja riik pole suuteline sellisele hulgale toetusi maksma;
* tuleb tõhustada koostööd nn klassikaliste puudeliigi organisatsioonide inimestega (kurdid,   pimedad, vaimupuudega ja  liikumispuudega inimesed);
* kui vaja, tuleb ELILil astuda EPI Koja rahastusringist välja. Uuel juhatusel tuleb luua selge võitlusstrateegia, koostööd teha valitsusega siis, kui tullakse vastu puudetoetuste suurendamisele jne.

2. rehabilitatsioonipoliitika  teha arusaadavamaks, uuel juhatusel välja töötada rehabilitatsioonikava muutmine. Kas me tahame seda, et oleme nõus meile pakutavaga või saame ise valida teenuseid, mida me vajame. Uude juhatusse kandideerijatel tuleb sügiseks välja töötada oma nägemus rehabilitatsiooniteenuste muutmise osas.

3. Abivahendite teenus - püstitada küsimus, kas me lepime olemasolevaga või muudame seda. On vaja tegeleda mõtlemise muutmisega. Sügisel uutele  juhatusse kandideerijatel töötada välja selge nägemus, millist teenust me tahame abivahendite firmadelt saada.

Plusspoolele senisest tegevusest võib kanda

• ligipääsetavus
  http://www.liikumisvabadus.invainfo.ee/  kaudu on kaardistatud puuetega inimeste ligipääsetavus erinevatele ehitiste ja rajatistele. Hästi on korraldatud töö Tallinnas, Tartus. Selle tööga on tegelenud põhiliselt Jüri Järve ja Arko Vool. On tutvutud naabervabariikide ja välisriikide barjäärivaba liikumisega, õpitud nende kogemustest ja rakendades õpitut oma siinses töös.
• haridus

on saavutatud, et rohkem  puuetega lapsi õpib kodu lähedal koolides;
puuetega noorte tudengite arv ja kõrghariduse toetamine on kasvanud eri tasanditel.

• tegeletakse vajalike koolituste ja muude vajalike üritustega.
  

Miinused

• kaardistamisega tuleks haarata väiksemaid linnu (Kuressaare, Haapsalu) ja ligipääsetavamaks tuleks muuta maakohtades  asuvad objektid. Eesmärgiks  jõuda kaardistada ligipääsetavuse seisukohalt kogu Eesti.

    
Uue juhatuse valimitel võiks mõelda:
uues poliitika suunaks peaks olema, et iga ühing seisab oma liikumispuudega liikmete eest ja ELIL kogu vabariigi liikumispuudega inimeste eest. Lähtuvalt eeltoodust võiksid kõik ELILi liikmesorganisatsioonid sügisel uue juhatuse valimistel mõelda, et juhatuse esimeheks valida puudega inimene, kes oskab omal nahal ettetulevaid probleeme tunnetada ja neid paremini lahendada.

LISA 1 Tegevusaruanne 2012

2. ELILi 2012.a finantsaruanne Annika Kokk, ELILi raamatupidaja

Majandusaruanne  koos lisade ja audiitori järeldusotsusega on tutvumiseks  ELILi kodulehel. 
Audiitori arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õiglaselt Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu finantsseisundit seisuga 31. detsember 2012 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

A. Koka selgitused osalejaid enim huvitanud bilansiridade kohta:
Raha 116 014 € - sisaldab aastalõpu arveldusarvete koondsummat 115 406 + kassa jääk 608.
Annetused ja toetused 109 540 € - sisaldab annetusi ja projektide sihtfinantseerimist.
Tööjõukuludesse 54 329 on arvestatud isiklike abistajate, tegevtöötajate ja Alexela 2 töötaja
töötasud koos maksudega. ELILis on täiskohaga tööl 2 inimest- tegevjuht, tegevjuhi abi ja veerand kohaga raamatupidaja, kelle brutotöötasu 2012.a oli 13 728 €.

LISA 2 Raamatupidamisaruanne 2012


3. OÜ Invaru 2012.a tegevusest ja finantsseisust -  Enn Leinuste,  OÜ Invaru direktor

E. Leinuste: vaatamata riigiosaluse mahu vähenemisele  võrreldes 2011. aastaga 1,9%, kasvas müügitulu 6%. Aruandeaasta kasum moodustas 202,6 tuh eurot.
Takistuseks Invaru arengule on abivahendite riikliku arengukava puudumine. Suured on riskid, mis on seotud abivahenditele suunatud summade pideva vähenemisega, tihti muudetakse seadusandlust ilma kõiki osapooli teavitamata. 
2014. aastal koondab Invaru OÜ uude kohta üheks tervikuks kesklao, tehnilise teenistuse ja büroo. Koondamise eesmärk:
- optimeerida haldus- ja transpordikulusid,
- oluliselt parandada tehnilise teenistuse ja kesklao töötajate töökorraldust ning töötingimusi.
Invaru OÜl ei ole esinenud majandusraskusi, samuti ei ole ettevõttel lühi- ega pikaajalisi
laene.

LISA 3 Enn Leinuste ettekanne

4. SA Karaski Keskuse tegevusest ja finantsseisust - Auli Lõoke, SA Karaski Keskuse nõukogu  esimees

SA Karaski Keskuse 2012 .a majandusaruanne on auditeeritud ja kinnitatud. A. Lõoke tutvustas  lühidalt keskuse finantsseisu. Kuna raha eraldised on järjest vähenenud, siis tullakse kuidagi
ots-otsaga kokku. Suudetakse tasuda maja ülalpidamiskulud, maksta töötasu juhatajale ja rehabilitatsioonimeeskonna töötajatele. Investeeringuteks raha ei kogune.
Keskuses toimusid mõned puuetega inimeste projektipõhised koolitused, kuid nende osakaal on väike. Turism annaks lisaressurssi majutusteenuse pakkumisel, kuid  aasta jooksul polnud ühtegi huvilist. Põhjus - otsitakse majutusele lisaks atraktiivseid tegevusi, turul on palju erinevaid pakkumisi ja piirkonnas puuduvad suured organiseeritud üritused, mis motiveeriksid  majutusteenust küsima.                                                                                                      
Kõige raskemaks on osutunud püsikulude vähendamine. Kuna keskuse hooned on elektri-ja vedelküttel, siis on nende hinnatõus ka  väga oluliselt mõjunud keskuse rahalist toimetulekut.
08.08.2012 tegi Lõuna-Eesti Päästekeskus Karaski Keskusele ettekirjutuse, milles nõutakse avariiväljapääsude ehitamist maja teiselt korruselt otse õue ja siseruumidesse tulekindlate uste paigaldamist, tuletõrjesignalisatsiooni täiendamist, piksekaitse süsteemi ehitamist jne. Rahaliste vahendite puudumisel pole suudetud nõudeid täita (tähtaeg on 01.10.2013.a).
Audiitori otsuses märgitakse, et keskus pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. On mõeldud keskuse müügile, kuid seni pole see huviliste puudumise tõttu õnnestunud. Karaski miinuseks on halb asukoht. Müügist saaks ELIL 7 osa ja SA EPIF 3 osa. 

5. Ühingute esindajate sõnavõtud-küsimused  2012. aasta aruannete kohta

Jüri Järve: Leedus ja Lätis on  töötegijate arv 15-20, kes saavad ka tasu. Eestis teevad suure töö ära 2-3 inimest. Tuleks palgata inimesi tööle või maksta juhatusele rahalist tasu.
Ants Leemets: juhatuse esimees valib tegevtöötajad, kaob ära tegevjuhi ametikoht, juhatuse liikmed saavad hüvitist. See eeldab kohustuste jagamist ja finantside leidmist. 

6. ELILi  2012. a tegevus- ja finantsaruande kinnitamine
Koosolek otsustas:
Kinnitada Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2012.a tegevus- ja finantsaruanne.
Otsus: poolt 23, vastuhääli ja erapooletuid ei olnud.

7. ELIL 2013 a. tegevusplaanist ja eelarvest -  Auli Lõoke, ELILi tegevjuht

A. Lõoke andis selgitusi, et eelarves järjest väheneb HMN eraldatud osa, millest jätkub vaid
tegevtöötajate palgaks. Tegevuse ja ruumide ülalpidamise raha tuleb hankida ise. Laste projektide jääke kasutab ELIL ainult laste toetamiseks esitatud avalduste alusel.
Vaja oleks korraldada koolitusi, et nende lõppemisel jagada osalejatele tunnistused, kuid selleks tuleb taotleda koolitusluba.
Teretulnud algatus on korraldada tänuüritusi kohalikes organisatsioonides. Agaram on olnud Läänemaa IÜ, kus üritus õnnestus suurepäraselt. Ka Rakvere LIÜ on avaldanud soovi ürituse korraldamiseks. ELIL saab üritust toetada 500 euroga.
Plaanis on koolitada nii ELIL  kui ka kohalike organisatsioonide juhatuse liikmeid.
Vaja on edasi tegeleda laste loodusretkedega. Kui retk on kavas korraldada näiteks Lõuna-Eestis, siis on mõttekas grupp moodustada kohalikest lastest. See aga eeldab  paremat  koostööd kohaliku omavalitsuse vastavate töötajatega, kes aitavad puuetega laste leidmisel.
A. Leemets: mis summas eelarve kinnitada?
A. Lõoke:      tulud            397 929 €
kulud            392 482 €
reserv                      5 447 €

Ants Leemets peatus pikemalt  projektil Koguperefestivalil „Puude taga on inimene“ Tallinna Lauluväljakul 7.-8. 06. 2013.
Projekti eemärk on kultuurifestivali korraldamine koostöös erinevate puudeorganisatsioonidega  ja mõeldud laiemale avalikkusele. 
Ants Leemetsale teeb muret, et kogu projekti maksumus on 260 tuh €, lepingute vormistamine käib ELIL kaudu. Kuidas on tagatud, et kõik õnnestuks, kas ELIL ei võta liiga suuri riske? 
Selgituseks: tegevus on planeeritud üheksale alale:

• lasteala
• spordiala
• muusikaala
• tantsuala
• teatriala
• filmituba
• kunsti-, näituse-, käsitööala
• pimekohvik
• seminar-konverentsi ala, kus arutatakse kultuurile ligipääsetavusest.
  

Kuludeks on planeeritud 249 tuhat €

A. Leemets: küsimus üldkogule - kas üldkogu kinnitab projekti ja selle eelarve? Hääletati.

Koosolek otsustas : kiita heaks projekt „Puude taga on inimene“ algselt esitatud eelarvega.
Otsus: poolt 17, vastu 1 ja erapooletuid 2

 

8. Ühingute esindajate sõnavõtud-küsimused  2013. aasta tegevusplaani ja eelarve kohta.
Küsimused puudutasid  põhiliselt Lauluväljakul 7.-8.06.2013 toimuvat üritust.
A. Mölder, Ida-harju IÜ: kuidas on korraldatud toitlustamine, kas kollektiivid saavad toitlustust tellida ja mis hinnaga?
A. Lõoke lubas uurida ja vastata personaalselt.
V. Hiet, Tapa LIÜ: kas käsitöid saab platsile tuua?
A. Lõoke: jah
V. Urban, Viljandimaa IÜ: palju on organiseerijatest puuetega inimesi?
A. Lõoke: korraldajaid on ligikaudu 20, neist ca 50 % on puudega.
L. Jakovleva, Lääne-Harju IÜ: Kuidas on korraldatud invaparkimine?
A. Lõoke: Mereväravas on parkimisala parkimiskaardiga märgistatud autodele.
E. Tammiku, Pärnumaa IÜ: kas projektis osalejad saavad sooduspileti?
A. Lõoke: täpne piletiinfo on festivali veebilehel, kus on soodustused ära näidatud.
H. Lumilaid, Saue LIÜ:  esimene küsimus - kuidas on organiseeritud avalik reklaam?
A. Lõoke: välireklaamikampaania Tallinnas, Tartus, Pärnus jm on alanud. Avalik info on FB kodulehel aadressiga http://www.facebook.com/puudetaga?hc_location=stream ja veebilehel www.puudetagaoninimene.ee
teine küsimus- kes vastutab ELILis rahade liikumise eest?
A. Leemets: lepingute sõlmimise õigus on delegeeritud juhatusest kolmele isikule:
Ants Leemetsale,  Jüri Järvele ja Kristi Viisimaale.
V. Marjak, Võru RTK : miks on üritus Tallinna-keskne?
A. Lõoke: Tallinna Lauluväljakul on olnud ka varem puuetega inimestele mõeldud üritusi, koht on usaldusväärne ja tuntud.
U. Assor, Tartu LIÜ: kas ELIL saaks broneerida hotellikohti, kuna üritus on kahepäevane.
A. Lõoke: korraldustiim külalistele ööbimise korraldamisega ei tegele. Hotellid on kallid ja hotellides on reeglina ainult 2-3 invatuba. Väljapääs - ööbimist saaks korraldada Endla 59 majas.
V. Marjak, Võru RTK: miks puudega inimene peab pileti eest maksma?
A. Lõoke: kuna reglementi teha oli keeruline, kes on puudega, kes mitte, siis loobuti tasuta piletite ideest. Soodustused on grupi suuruse järgi.
T. Mihkelson, Pärnu RTK: kui suure osa eelarvest katab piletite müügitulu?
A. Leemets: piletite tulu on planeeritud 35 tuhat eurot, projekti  on rahastanud Sotsiaalministeerium, KULKA, HMN, Tallinna linn, toetanud on ka eraannetajad.

9. 2011.a tegevusplaani ja eelarve kinnitamine
Koosolek otsustas:
Kinnitada Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2013.a tegevusplaan ja eelarve.
Otsus: poolt 22, vastuhääli ja erapooletuid  ei olnud.

LISA 4 2013.a tegevusplaan ja eelarve

Üldkoosolek lõppes kell  13.10

 

Ants Leemets, üldkoosoleku juhataja  
Hedi Gehrke, protokollija