ELIL-i arengukava strateegilised tegevussuunad aastatel 2006-2011

PROJEKT

Eesmärk:

1. üldkoosolekul kinnitada ELILi arengukava strateegilised tegevussuunad aastatel 2006-2011;
2. üldkoosolekul kinnitada  arengukava täitmiseks tegevus- ja ajakava väljatöötamise eest vastutajad;    
3. üldkoosolekul kinnitada tähtajad tegevus- ja ajakava esitamiseks liikmeskonnale arutamiseks ja  ettepanekute tegemiseks. Üldkoosoleku poolt arengukava 2006-2011 kinnitamise aja määramine.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu missioon ja visioon

Missioon - ELIL on liikumispuudega inimeste ja nende ühenduste eestkõneleja teel võrdsete võimalustega  ühiskonna poole läbi liikmeskonna igakülgse kaasamise otsustusprotsessi.

Visioon - aastal 2011 on ELIL iseseisev, majanduslikult hästitoimiv, tugevale koostöövõrgustikule ja tegusale juhtimisstruktuurile toetuv organisatsioon, kes teeb koostööd kõigi isikutega invapoliitika kujundamisel ja rakendamisel. On  pädev liikumispuude-alastes küsimustes, lähtub liikmete huvidest tagamaks võrdsete võimalustega ühiskonna arengut ühetaoliselt kõigis regioonides.

1. ELIL-i arengukava strateegilised tegevussuunad aastatel 2006-2011

1. Invapoliitika
2. Avalikud suhted
3. Koostöö
4. Organisatsiooni areng

1. INVAPOLIITIKA – ELIL on pädev asjatundja liikumispuude alal olles aastaks 2011 esindatud Riigikogu sotsiaalkomisjonis ja kõigi kohalike omavalitsuste sotsiaal- või invakomisjonis.

1.1 Ligipääsetavus - ligipääsetavuse-alane diskrimineerimine on vähenenud

1.1.1 Tehiskeskkond:
- 2011.a. on kõik uued ühiskondlikud hooned ja hoonete üldkasutatavad  osad ligipääsetavad;  
- paranenud on olemasolevate ja renoveeritavate hoonete ligipääsetavus;
- muinsuskaitse all olevate ehitiste ligipääsetavus on paranenud;
- teede ja rajatiste ligipääsetavus on paranenud.
1.1.2 Transport:
- tagatud on invatranspordi regionaalne ühtsus;
Invatakso
- toimib linnades, kus tavataksogi;
Ühistransport 
- igal liinil (suurtes linnades) on kohandatud ühistranspordivahendid kindla graafikuga;
Isiklik transport
- doteeritakse (juhtumipõhiselt) isikliku transpordivahendi ostmist.
1.1.3 Info
- internet on kättesaadav õppuritele; 
- avaliku sektori internetimaterjalid on ligipääsetavad;
- töötab liikumisvabaduse üleriigiline infoportaal veebis;
- ühes üleriigilises päevalehes ilmub kord kuus sotsiaalinfo lisa.
1.2  Abivahendid       
- toimib riiklik juhtumipõhine jaotus- ja kompensatsioonisüsteem;
- toimib üleriigiline abivahendite register;
- riigieelarves piisavad rahalised vahendid abivahenditele olemas;
- maavalitsustes on ELILi ekspert kaasatud abivahendikomisjoni;
- loodud on kompetentsikeskus(ed) abivahendite tutvustamiseks ja  sobivuse kontrollimiseks.
1.3 Haridus
- Astangu Keskus on haridusasutus (üldharidus, kutse-, täiend- ja ümberõpe);
- alusharidusasutustes ja üldhariduskoolides on õpe integreeritud, igal puudega lapsel on reaalne,  juhtumipõhine pearaha;
- perel on valida lapse jaoks optimaalne variant: tava- või erikool, kodu-   või e-õpe;
- igal kõrgkoolis õppival puudega tudengil on vajadusel isiklik abistaja.
1.4 Tööhõive
- tööandjale on soodustuste tõttu puuetega inimeste tööle palkamine kasulik;
- avalik sektor palkab puudega inimesi tööle;
 - töölkäivate ratastooli kasutavate inimeste transport on juhtumipõhiselt lahendatud.
1.5 Taastusravi ja rehabilitatsioon
- taastusravi mahud on juhtumipõhised;
- rehabilitatsiooniplaanid ja -teenuse mahud on juhtumipõhised;
- pereliikmete saavad vajaliku psühholoogilise toe ja nõustamise.
1.6 Teenused
- ELIL on kaasatud teenuste planeerimisse ja väljatöötamisse.
1.7 Eluase
- olemas on erinevad elamispinnad vastavalt erivajadustele: sotsiaal- ja kohandatud munitsipaalkorterid, pansioni-tüüpi elamud koos  teenustega;
1.8 Seadusandlus, sotsiaalsed tagatised
- vastu on võetud puuetega inimeste diskrimineerimisvastane seadus
ALTERNATIIV: eraldi seadust ei nõua, kui kõigis seadusandlikes aktides arvestatakse invaaspekti. 
Eesmärgiks on  puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks standardreeglite seadustamine. VV on heaks kiitnud 16.05.95 Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid.                          
- puuetega inimeste toetusi määratakse juhtumipõhiselt;
- uus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus valmib koostöös sotsiaalministeeriumi ja Foorumiga, ELIL annab eksperthinnangu liikumispuudega inimeste huve kaitstes;
- 100% töövõimetule inimesele on tagatud töövõimetuspension vähemalt miinimumpalga ulatuses;
1.9 Ennetustöö- vähenenud on invaliidistunud inimeste hulk õnnetuste ja traumade tagajärjel

2. AVALIKUD SUHTED
2.1 Teabelevi
- infoleht ilmub igakuiselt;
- trükitud on ELILi eesti- ja ingliskeelsed tutvustavad materjalid.
2.2 Suhtekorraldus   
- info ELIList on tõene, hõlpsasti kättesaadav ja ammendav
2.3 Mainekujundus
- kujundatud on organisatsiooni sümboolika (uus logo, meened, dokumentide  vormid, visiitkaardid, trükised jms.)

3. KOOSTÖÖ
3.1Teiste puuetega inimeste organisatsioonidega
- Foorumiga on regulaarne koostöö
3.2 Teiste MTÜdega
3.3 Seadusloome ja valitsusorganitega
- Koostöökoda on tunnustatud koostöövorm, tänu millele on tagatud  seadusandlikes aktides invaaspekti arvestamine.
3.4 Ärisektoriga
- paranenud on puuetega inimeste tööhõive;
- suurenenud on ärisektori heategev ja sponsoreeriv roll
3.5 Rahvusvaheline koostöö
- ELIL on rahvusvaheliselt aktsepteeritud partner, kellel on pakkuda oma  kogemusi teistele organisatsioonidele;
- ELIL oskab kasutada rahvusvahelisi kogemusi oma tegevuse arendamisel ja laiendamisel;
- ELIL kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.0

4. ORGANISATSIOONI  ARENG  2011.a. on ELIL väljakujunenud ja kompetentse juhtimisstruktuuriga, üle-eestilise võrgustikuga, majanduslikult stabiilne, arenev organisatsioon

4.1 Liidu ja liikmesorganisatsioonide juhtimine 
- ELILi tegevaparaat 2011:

1. tegevjuht
2. jurist - palgal või ostetud teenus
3. raamatupidaja - palgal või ostetud teenus
4. 3 projektijuhti/projektikirjutaja

- liikmesühingutel on 2011.a. 2 palgalist töötajat:

1. tegevjuht
2. projektijuht

- on olemas ühtne liikmevärbamise strateegia

4.2 Töö ELILi liikmetega, võrgustumine 
- käivitunud on ELILi nõukoda (eesistumine rotatsiooni korras);
- välja on töötatud süsteemne koolitusprogramm liidu liikmetele;
- ELIL koordineerib ja korraldab üle-eestilisi kultuuri-, spordi- ja   meelelahutusüritusi
4.3 Majandustegevus
- käivitunud on tegevused, kus on saanud rakendust sihtgrupp või mis on suunatud sihtgrupile teenuste osutamiseks.
4.4 Rahastamine
- toimib riiklik sihtfinantseerimine arendus- ja tegevuskulude katteks;
- elluviidavad pikaajalised projektid toetavad liidule töökohtade loomist;
- ühekordsed (lühiajalised) projektid toetavad liidu tegevuse laiendamist ja eesmärkide saavutamist;
- korraldatakse avalikkusele suunatud heategevuskampaaniad;
- äriringkondadega sponsorlus ja koostöö.

2. Tegevus- ja ajakava koostamise eest vastutajad

Vastutajateks jäävad juhatuse liikmed vastavalt nende poolt kureeritavale valdkonnale.
Vastutajad kaasavad töögruppi oma äranägemist pidi pädevaid inimesi, arutavad tegevus- ja ajakava läbi ja koostavad kirjalikult ettepanekud.
ELILi juhatus:
Ants Leemets  inimõigused, organisatsiooni areng
Krista Neering             abivahendid
Külli Urb                     rehabilitatsioon
Jüri Järve                     ligipääsetavus, k.a. info
Kaido Kikkas             haridus, tööhõive
Tiia Sihver                   invatransport, eluase
Ülle Aasma                  tervishoid, toimetulek (pensionid, teenused)
ELILi tegevjuht
Auli Lõoke                  avalikud suhted, koostöö

3. Tegevus- ja ajakava liikmeskonnale arutamiseks esitamise tähtaeg

ELILi arengukava strateegilised tegevussuunad koos tegevus- ja ajakavaga esitatakse liikmeskonnale arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks 01.11.2006.

28.04.2006