Rahvapension, töövõimetuspension, vanaduspension 01.01.2002-01.07.2005            LISA 1
Toetused riikliku puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel.

I. Rahvapension määratakse: 

1. 63-aastaseks saanud isikule, kellel puudub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist. 
Pensioni suurus on 100% rahvapensioni määrast. 2005. aasta 30.juunini oli rahvapensioni määr 1056 krooni ja 38 senti, alates 1.juulist on rahvapensioni määr 1156 krooni ja 38 senti. 
2. Vanaduspensioniikka jõudnud isikule, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni. Pensioni suurus on 100% rahvapensioni määrast (kuni 30.06.2005 oli 1056 krooni ja 38 senti ning alates 01.07.2005 on 1156 krooni ja 38 senti). 
3. Püsiva töövõime kaotuse korral isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40 ja kellel puudub töövõimetuspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ning ta on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 1 aasta vahetult enne pensioni taotlemist.
Rahvapensioni suurus püsivalt töövõimetule isikule moodustab töövõime kaotusele vastava protsendi rahvapensioni määrast. 
Sõltuvalt töövõime kaotuse protsendist  rahvapensioni suurus püsiva töövõimetuse korral:        
   kuni 01.07.2005:                             alates 01.07.2005:                                       suurenemine
            423.-                töövõime kaotus 40% x 1156,38 =  463 krooni;               40.-
            528.-                töövõime kaotus 50% x 1156,38 =  578 krooni;               50.-
            634.-                töövõime kaotus 60% x 1156,38 =  694 krooni;               60.-
            739.-                töövõime kaotus 70% x 1156,38 =  809 krooni;               70.-
            845.-                töövõime kaotus 80% x 1156,38 =  925 krooni;               80.-
            951.-                töövõime kaotus 90% x 1156,38 = 1041 krooni;              90.-
          1056.-                töövõime kaotus100% x1156,38 = 1156 krooni.              100.- 

II. Töövõimetuspensioni arvutamine

Töövõimetuspensioni arvutamisel võetakse aluseks suurem järgmistest:
1) püsivalt töövõimetu isiku staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral.
Töövõimetuspensioni suurus on eelnimetatud kahest summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis.
Töövõimetuspensioni arvutamise aluseks võetakse 30-aastase pensioniõigusliku staažiga vanaduspension, kui see on suurem kui isiku staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension.
Kui arvutatud töövõimetuspension jääb väiksemaks kui rahvapensioni määr (1156,38 krooni), siis makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määras.
Töövõimetuspensionäre on momendil u.60 000. Neist staažiga üle 30 a. u. 21 000. Seega tõusis alates 01.07.05 u. 21 000 töövõimetuspensioni saaval isikul pension vastavalt töövõimetusprotsendile rohkem kui alljärgnevas tabelis.
Töövõimetuspensioni tõus aastate lõikes (+ rea lõpus on tõus võrreldes 01.04.05):

       01.01.02    01.04.02    01.07.02    01.04.03    01.07.02    01.04.04    01.04.05    01.07.05 
 40%    800.-          867.-        867.-          931.-        931.-          990.-        1056.-       1156.-       +100.-
 50%    800.-          867.-        867.-          931.-        931.-          990.-        1056.-       1156.-       +100.-
 60%    800.-          867.-        867.-          931.-        959.-         1070.-       1141.-       1286.-       +145.-
 70%    872.-          945.-        977.-        1049.-       1119.-         1248.-       1332.-       1500.-       +168.-
 80%    996.-        1080.-       1116.-        1199.-       1279.-         1426.-      1522.-       1714.-       +192.-
 90%  1221.-       1215.-       1256.-        1349.-       1439.-         1605.-      1712.-       1929.-       +217.-
100% 1246.-       1350.-       1395.-        1499.-       1599.-         1783.-      1902.-       2143.-       +241.-

Vanaduspension 30 pensioniõigusliku staažiaastaga:
           1246.-      1350.-        1395.-        1499.-      1599.-          1783.-       1902.-                  2143.-

Keskmine vanaduspension:
Pärast rahareformi 1992. a suvel 200 krooni
Jaanuar 1993      254                                      Jaanuar 1999   1540
Jaanuar 1994      373                                      Jaanuar 2000   1551
Jaanuar 1995      612                                      Jaanuar 2001   1552
Jaanuar 1996      930                                      Jaanuar 2002   1620                                     
Jaanuar 1997   1100                                      Jaanuar 2003   1832
Jaanuar 1998   1160                                      Jaanuar 2004   2072
                                                                       Jaanuar 2005   2302
Baasosa:
             410.-        444.44       444.44        477.33     577.33         663.70      708.17       858.17
Aastahinne:
               27.85        30.19         31.69          34.04       34.04           37.31        39.81         42.83

III. Vanaduspensioni arvutamine

 Vanaduspension koosneb kolmest osast:

•     baasosast (858,17 krooni - alates 1.juuli 2005. a);
•    staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde (alates 01.07.05 - 42.83) korrutisega;
•     kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega.

Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998. a.
Näide:
Pensionärile, kellel on 43 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži ja 1 aasta pensionikindlustusstaaži ning kelle aastakoefitsientide summa on 2,090, arvutatakse pension järgmiselt:
1.      baasosa                                            858,17 krooni
2.      staažiosak                   43 x 42,83 = 1841,69 krooni
3.      kindlustusosak        2,090 x 42,83 =    89,51 krooni
                                                   Kokku 2789,37 krooni

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused on seaduse vastu võtmisest 2000. a. püsinud muutumatud:

1. Kuni 16-aastase puudega lapse puhul makstakse toetust kuus:
            1020.- raske ja sügav puue
              860.- keskmine puue

2. Puudega täiskasvanutele makstakse toetust kuus:
             640.- sügav puue
             420.- raske puue
             200.- keskmine puue

3. Puudega vanema toetus (üksikvanem või mõlemad vanemad on puudega – kuni lapse saamiseni 16-aastaseks või õppimisel 19-aastaseks) 300.- kuus.

4. Õppetoetus (mittetöötavale gümnaasiumis, kutse- või kõrgkoolis õppijale vastavalt tegelikele puudest tingitud lisakulutustele) 100-400 krooni kuus.

5. Rehabilitatsioonitoetus 16-65-aastastele kuni 800.- aastas.

6. Täiendkoolitustoetus (töötavale puudega inimesele enda tööalaseks täiendamiseks) kuni 9600.- kolme kalendriaasta jooksul.

7. Hooldajatoetus vanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise ja hooldamise tõttu:
            300.- kuus   3-16-aastase lapse puhul sõltumata puude raskusastmest
            400.- kuus  16-18-aastase sügava puudega lapse puhul
            240.- kuus  16-18-aastase raske puudega lapse puhul

Koostas Auli Lõoke, tegevjuht                                                                                15.08.2005