LISA 1

RAHVALIIDU TEGEVUSED JA EESMÄRGID SEOSES
PUUDEGA INIMESTEGA
2007

I RAHVALIIDU PÕHISEISUKOHAD RAHVALIIDU PROGRAMMIS SEOSES PUUDEGA INIMES­TEGA

Rahvaliit on seisukohal, et riigi ülesandeks on seista puuetega inimeste vajaduste ja õiguste eest, kindlustada neile võimalused rehabilitatsiooniks, toetada nende integreerumist ühiskonda ja tööprotsessi.

Rahvaliit taotleb Eesti ühiskonna sisemist sidusust, elanikkonna ühishuvide järgimist, elukeskkonna parandamist, ettevõtluse soodustamist, omanikeringi laiendamist, töövõtjate huvide kaitset, perekonna ja lastekasvatuse väärtustamist, eakate ja puudega inimeste toetamist, kõigi elanike aktiivset osalust heaoluriigi ülesehitamisel.

Oma programmis väljendab Rahvaliit, et ühiskonna arengu eeldus ja alus on iga inimese vaimne vabadus, inimese õigus ja võimalus end arendada ning loominguliselt väljendada.

Rahvaliidu programm toob välja veel järgnevad konkreetsed punktid, mis on seotud puuetega inimestega:

• Rahvaliit toetab Eesti ühiskondlikke organisatsioone, eriti eakaid inimesi ja puudega inimesi ning perekondi ja noori ühendavaid organisatsioone.
• Tagame heatasemelise koolieelsete lasteasutuste võrgu loomise. Arvestame puudega laste erivajadusi.
• Peame oma ülesandeks kaitsta puudega inimesi, seista nende vajaduste ja õiguste eest.

Rahvaliit käsitleb majanduselu ja sotsiaalset elukorraldust lahutamatus seoses. Majanduspoliitika ilma sotsiaalse õigluseta põhjustab ühiskonna ebastabiilsust ja pärsib arengut. Nii majandus- kui ka sotsiaalpoliitika peavad olema üles ehitatud nii, et kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdväärsed võimalused elamiseks, sh tööks, tervishoiuks, õppimiseks jne. Samuti on  Rahvaliidu eesmärk järgida Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika põhimõtteid ja standardeid, ületada Eestis tekkinud sotsiaalne lõhestatus.

Sotsiaalsete riskide kindlustus ja arstiabi peab Rahvaliit esmatähtsaks hoida sotsiaalkindlustuse kaudu ära riskirühmade majandusolukorra halvenemine tasemeni, kus inimese osavõtt ühiskonna- ja kultuurielust on rahapuudusel pärsitud. Ükski legaalselt Eestis elav töötu, pensionile või toetusele seaduslikku õigust omav inimene ei tohi Eestis olla kindlustamata, määratud virelemisele, tunda end abita jäetuna või kõrvale tõugatuna.

Ühiskond ei või ühtegi oma liiget jätta ilma inimväärse elu võimalusest. Selleks tuleb vajadusel tagada tõrjutud ja halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele toimivad tugisüsteemid, õigus tulusidusale toimetulekutoetusele, mida võidakse maksta olukorda parandava soodustusena või olukorra halvenemist ärahoidva toetusena.

II MIDA ON TEIE PARTEI MÖÖDUNUD VALIMISPERIOODIL TEINUD PUUDEGA INIMESTE HUVIDES?

ERL on toetanud puudega inimeste sotsiaaltoetuste suurendamist kogu aeg. Selleks on ERL ise initsieerinud erinevaid debatte, teinud erinevaid seadusettepanekuid ning toetanud puuetega inimestele suunatud summade tõusu riigieelarves.

Rahvaliit toetas terve möödunud valitsemisperioodi jooksul pensionide tõstmist.
Pensionitõus on tänu Rahvaliidule toimunud kõikides pensioniliikides ning seda tänu eelkõige baasosa tõstmisele. Pensionide tõstmine on toimunud viiel korral:

1. baasosa suurendamine 100 krooni võrra  1. juulil 2003;
2. indekseerimine + baasosa tõus 50 krooni võrra 1. aprillil 2004;
3. indekseerimine 1. aprillil 2005;
4. baasosa  suurendamine 150 krooni võrra 1. juulil 2005;
5. baasosa tõstmine 60 krooni 1. aprillil 2006 + indekseerimine.

Sellega likvideerisime häbiväärse olukorra, kus nelja aastaga (1999-2002) tõusis kuupension kokku vaid 252 krooni. 2007. aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension ligi 3500 kroonini kuus. Kokku oleme nelja aastaga tõstnud keskmist kuupensioni ligikaudu  1600 krooni võrra.

Rahvaliit toetas puudega inimestele suunatud toetussummasid 2003-2007. riigieelarvetes.

Puudega inimeste toetused riigieelarves 2006. aastal.

• Lisati 15. miljonit krooni puuetega lastele makstavaid toetusi.
• Tõsteti toetusi puudega lastele ligikaudu 25%. Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuse määrast ehk 1080 krooni kuus. Tõus 220 krooni kuus.
  Raske ja sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuse määrast ehk 1260 krooni kuus. Tõus 240 krooni kuus. 

Riik ei maksa puuetega inimeste ainult otsetoetusi, vaid osutab ka teisi mitmesuguseid teenuseid – 2007.a. kulutatakse selleks 1 miljard krooni ( võrreldes 2006.a. kasv 165,5 miljonit krooni).

• Mitmel aastal järjest on tõusnud toetused proteesimiseks ja abivahendite soetamiseks (alates 2003-2006. aasta on suurenenud 25,2 miljonit krooni, sellest 8,8 miljonit 2006.a. ja 2005.a. ning 2007.a. kummalegi 5 miljonit krooni).
• Rehabilitatsioonile on eraldatud raha 2003.a. 6,5 miljonit krooni (kui see RK koosseis alustas), 2006.a. koos lisaeelarvega 62,6 miljonit krooni. Kusjuures 2007.a. kokku 91,6 miljonit krooni ( sealhulgas erivajadustega lastele 47 miljonit krooni)  kasv 46,3%.
• Puuetega täiskasvanud inimeste igakuulised toetused (toetusemäär 400 krooni) 566, 2 miljonit krooni.
• Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeks on lisaraha eraldatud juba mitu aastat. 2007.a.  on tõus 37,2 miljonit krooni e. kasv 27,7%.
• Uue teenusena rakendub 2007. aastast sügava ja raske puudega lapse lapsehoiuteenus, mida riigi poolt rahastatakse 11,3 miljoni krooni ulatuses.
• Veel mitmesuguseid rahasid ja toetusi on eraldatud läbi riigieelarve ja hasartmängumaksu nõukogu, viimati nimetatu kaudu 2006.a. 16,5 miljonit krooni. Lisaks eraldised ruumide renoveerimiseks 7,7 miljonit krooni (SA Karaski Keskus , puudega inimeste koja ruumid).

Rahvaliit toetas ka 2007. aasta eelarves puudega inimeste toetuste kiiremat tõusu nii koalitsiooninõukogus, valituses. Rahvaliidu seisukohti väljendas 4. detsembril välja antud pressiteade:

TOETASIME PUUETEGA INIMESTE TOETUSTE TÕSTMIST
4.12.2007
Rahvaliit: Puudega inimeste toetuse tõstmiseks on vaja ühist tahet.
Rahvaliidu fraktsioon peab õigeks, et puudega inimeste toetuste tõstmiseks tuleb leida raha 2007. aasta eelarvest.
Sotsiaalministeeriumi eelarve kasvab 2007. aastal 4,4 miljardi krooni võrra ehk 17,3 protsenti. See võimaldab lahendada ulatuslikke koalitsioonileppest tulenevaid eesmärke. „Samas peab Rahvaliit kahetsusväärseks, et ministeeriumi 2007. aasta prioriteetide hulka pole mahtunud puudega inimeste toetuse suurendamine,” ütles  sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial.
Rahvaliidu fraktsioon arutas küsimust tänasel nõupidamisel koos rahandusministriga ning me peame võimalikuks eraldada toetuste suurendamiseks vajalik summa või osa sellest 2007. aasta riigieelarve reservide arvelt. Esitasime täna sellekohase ettepaneku ka koalitsioonipartneritele.

Puuetega inimeste kaasamiseks ümarlaudade initsieerimine.

14. detsembril 2005. a toimus puuetega inimeste ümarlaud teemal “Rehabilitat­siooniteenus eesmärgistatumaks”, kus Mai Treial esitas kokkuvõttena järgmised põhiprobleemid:

• rehabilitatsiooniteenus tuleb muuta paindlikumaks,
• riigipoolse rahajaotuse mudelid ja mehhanismid peaksid olema maksimaalselt õiglased ja läbipaistvad,
• rehabilitatsiooniteenuste kasutamisel tuleks luua võrdsed võimalused ka eakatele inimestele,
• tuleks lihtsustada puude määramise protseduure,
• probleemide lahendamisse tuleks rohkem kaasata ka kohalike omavalitsusi,
• analüüsida tuleks ka taastusravimeeskondade ülesandeid.

Seadusandluses läbi viidud muudatused.

Augustist 2004. rakendusid mitmed ravikindlustuse seaduse muudatused:

• laiendati pensionäride ravimisoodustusi -  4–16-aastaste laste ja isikute, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension ning vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite müümisel soodustust 90 protsenti (seni kehtinud seaduses oli selline võimalus kuni 10-aastastel lastel).
• Pikendatakse püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku kindlustuskaitse kestust pärast kindlustuskaitse aluse lõppemist – seniselt 1 kuult pikeneb see 3 kuule.
• jaanuarist 2005 jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt piirhind ravimitele kehtestatakse juhul, kui ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75 kantakse teine sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim teiselt ravimitootjalt või ravimi müügiluba omavalt isikult või kantakse ravimite loetellu samaaegselt kaks või ravimi müügiluba omavalt isikult või kantakse ravimite loetellu samaaegselt kaks või enam sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimit vähemalt kahelt tootjalt. Piirhindade arvutamisel kahele ravimile lähtutakse odavama ravimi hinnast. Kolme ja enama ravimi korral arvutatakse piirhinnad hinnalt odavaimast ravimist järgmise ravimi hinna põhjal.

Rahvaliidu fraktsiooni esitas oma seisukohad sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, töötu sotsiaalse kaitse seaduse, ravikindlustuse seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus kohta.

Eelnevalt nimetatud seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks toimus 11. märtsil 2005. a Rahvaliidu fraktsiooni eestvedamisel Riigikogu Valges saalis sotsiaalfoorum, millest võttis osa sada inimest, kelle seas oli  hoolekandeasutuste esindajaid, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajaid, Eesti Omavalitsuste Liidu, Sotsiaalministeeriumi esindajaid ning Riigikogu liikmeid. Foorumile eelnesid kohtumised 10 maakonnas 21 sotsiaalhoolekandeasutusega. Hoolekandeasutuste poolt täideti ka vastav küsitlus, mille tulemused andsid hea ülevaate probleemidest ja vajadustest.

Konkreetselt Mai Treiali algatusel on läbi viidud järgmised seadusemuudatused:
Augustist 2004. rakendusid mitmed ravikindlustuse seaduse muudatused:

• Kui riiklikku töövõimetuspensioni saava kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse põhjuseks on haigus või vigastus, mis ei ole talle töövõimetuspensioni määramise põhjuseks, ei kohaldata talle haigushüvitise määramisel piiranguid.
• Naispensionärid, kes lähevad varem pensionile, on võrdsustatud üle 63-aastaste pensionäridega ja saavad vastavad hambaproteesisoodustused ja ravisoodustused 90%.
• 2005.a. II poolest - Sügava puudega lastel, kes viibivad rehabilitatsioonikeskustes ööpäevaringselt, ei ole võimalik ilma vanema või hooldaja pideva kohalolekuta toime tulla. Seepärast on nüüd sotsiaalhoolekande ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt alla 16-aastastel puudega lastel võimalik minna rehabilitatsioonikeskusesse koos oma vanema või hooldajaga. (see on minu algatusel tehtud).
• Muudeti ühistranspordi seadust, mis võimaldab riigisisesel liinil raudtee-, maantee- ja veeliiklusvahendis tasuta sõita ka sügava või raske nägemispuudega isiku saatjal.. Tasuta sõidu võimaldamine ka nägemispuudega isiku saatjale aitab abivajajail kindlasti paremini hakkama saada. Riik peab näitama, et hoolib nendest ja üritab luua ka neile toimetulemiseks teistega nii võrdseid võimalusi kui on vähegi reaalne.

III KUIDAS TAGATE OMA VALIMISPROGRAMMIS PUUETEGA INIMESTE HUVIDE KAITSMISE JA  NEILE NN. TAVA- KODANIKEGA VÕRDSETE VÕIMALUSTE LOOMISE?

Tulevikus jätkame programmis esitatud seisukohtade elluviimist ning Mai Treiali poolt ümarlaul “Rehabilitatsiooniteenus eesmärgis­tatumaks” välja toodud põhiprobleem­kohtade lahendamist.

Oma seisukohad seoses puudega inimestega oleme kajastanud ka Rahvaliidu Riigikogu valimisplatvormis, mille põhieesmärk on – VÕRDSETE VÕIMALUSTE EESTI.

Järgnevalt on välja toodud platvormist mõned konkreetsemad seisukohad, mis on enam seotud puudega inimestega, kuigi kogu platvormis esitatud punktid on seotud kõigi inimestega Eestis.
Inimväärne pensionipõlv
Rahvaliit suhtub Eesti eakatesse elanikesse lugupidamisega ja nõuab seda ka teistelt erakondadelt:

• Kehtestame õiglase pensioniindeksi, mille kohaselt iga täistööajaga töötava ja vähemalt alam- ning kuni keskmist palka saava inimese pensionikindlustuse aastakoefitsient on üks.
• Tõstame keskmise vanaduspensioni 2011. aastaks 6000 kroonini kuus ning töövõimetus- ja toitjakaotuspensione samas tempos vanaduspensioniga.
• Laste kasvatamine on töö – iga täisealiseks kasvatatud lapse eest lisatakse ühele vanematest kolm pensioniaastat.

Kõigile lastele võrdsete arenguvõimaluste loomine
Rahvaliit peab oluliseks tõsta noorte perede turvatunnet tuleviku ees, et julgustada neid lapsi saama:

• Kindlustame 2- kuni  7-aastastele lastele tasuta lastesõime- või -aiakoha, maksame lasteasutuse keskmise pearaha  ulatuses hüvitist  vanemaile, kellele kohalik omavalitsus ei suuda lastesõime- või –aiakohta pakkuda või ei võimalda lapse tervislik seisund lastekollektiivis osalemist.
• Laste võimaluste võrdsustamiseks koolielus osalemisel toetame koole 2000 krooniga aastas õpilase kohta tasuta spordi- ja esinemisvarustuse ning spordi- ja kultuuriürituste pakkumiseks õpilastele.
• Lastele huvihariduse võimaldamiseks hüvitame riigieelarve baasil õpilase poolt valitud ühe vabaaine (sh muusika-, kunsti- ja spordikoolides õpetatavad erialad) õppemaksu kõigil põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastel.
• Lapsevanema töö väärtustamiseks tõstame vanemahüvitise alammäära miinimumpalga tasemele ja pikendame vanemahüvitise maksmist lapse kaheaastaseks saamiseni.
• Suurendame vanemliku hoolitsuseta laste kasvatamiseks ettenähtud summad tasemele, mis tagab neile võimaluse edukaks arenguks ühiskonna täisväärtusliku liikmena.

Tervise hoidmine ja kaitse
Rahvaliit seab eesmärgiks saavutada edu haiguste ennetamises, varasel diagnoosimisel ja tervishoiule juurdepääsu osas, mis algul nõuab täiendavaid ressursse aga pikas perspektiivis hoiab neid kokku:

• Peame õigeks tagada riigi poolt üldarstiabi kättesaadavus igale Eesti elanikule.
• Toetame regulaarse terviskontrolli süsteemi loomist, sest odavam on ravida õigeaegselt avastatud haigust.
• Töötame välja rahastamisskeemi haiguste õigeaegseks raviks, lähiaastatel ravijärjekordade lühendamiseks eraldatav lisaraha toob pikemas perioodis kokkuhoiu.
• Toetada erivajadustega inimeste elukvaliteedi tõstmiseks lisavõimaluste loomist   rehabilitatsiooniteenuste ja abivahendite toetamiseks. Toetame puuetega inimeste toetuste tõstmist vähemalt kahekordseks.
• Suurendame tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s vähemalt 6,5 protsendini.
• Hambaravi hüvitis 1000 krooni.

Hariduse edendamine
Rahvaliidu eesmärk on kindlustada kvaliteetne ja võimetekohane tasuta haridus kõigile lastele ja noortele sõltumata nende elukohast või vanemate sissetulekust:

• Üliõpilastele normaalsete õpitingimuste loomiseks investeerime kõrgkoolide väljaehitamisse määral, mis tagab 2012. aastaks kõigile Eesti avalik-õiguslikele kõrgkoolidele ning nende regionaalsetele kolledžitele nüüdisaegse õppebaasi ning sotsiaalse infrastruktuuri.
• Rakendame tudengipalga kõigile nominaalajaga riiklike koolitustellimuskohti omavate õppekavade järgi õppivatele üliõpilastele. Bakalaureuseõppes on see 2000 krooni ja magistriõppes 3000 krooni kuus, kutsekooliõpilastele tuleb maksta õppetoetust kuni poole miinimumpalga ulatuses.

Eestimaa Rahvaliit