Prindi dokument

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu üldkoosoleku protokoll nr 1/2012

27.04.2012

Endla 59, Tallinn
Algus kell 11.00
Lõpp kell  13.30

Üldkoosolekust võtsid osa:
1.	Järva Liikumispuuetega Inimeste Selts	Siina Trutin Urmas Intelmann
2.	Läänemaa Invaühing	Madis Ott  Indrek Huul
3.	Lääne-Harjumaa Invaühing	Jaane Aer Lemmi Park
4.	Ida-Harjumaa Invaühing	Agnes Valgiste Anne Mölder
5.	MTÜ Viru Valere	Tiia Sihver (volitusega)
6.	Nissi Valla Invaühing	Kaido Peebo (volitusega)
7.	Saue Linna Invaühing	Heiki Lumilaid Liia Lumilaid Elena Kalbus
8.	Põlvamaa Invaühing	volitus Võru RTK
9.	Pärnumaa Invaühing	Eha Tammiku Tiiu Kangro
10.	Pärnu Ratastooli Klubi	volitus Pärnu IÜ
11.	Rakvere Liikumispuudega Inimeste Ühing	Ester Ravalepik Mariina Lätt Aivar Saun
12.	Rapla Linna Puuetega Inimeste Selts	Vladimir Korolkov
13.	Saare Maakonna Invaühing	Jüri Heinlaid Meedja Leedo
14.	Tallinna Invaspordiühing	Rita Goruškina Arko Vool
15.	Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing	Jüri Järve Hedi Gehrke Sven Reemet Mare Abner Vladimir Bogatkin
16.	Tapa Liikumispuudega Inimeste Ühing	Vaike Hiet Jaan Hiet
17.	Tartu Liikumispuuetega Inimeste Ühing	Heldur Otsa Urmas Assor Ave Jaakson
18.	Tõrva Puuetega Inimeste Liit	Ersika Ilisson
19.	Viljandi Linna Invaühing	Krista Neering Villu Urban
20.	Viljandi Ratastooliklubi	Mati Rohtlaan
21.	Võru Maakonna Invaühing	Uno Laansoo
22.	Võru Ratastooliklubi	Väino Marjak Heli Kürsa-Marjak
23.	Valga Liikumispuuetega Inimeste Selts	Helle Keek Avo Mõttus Grete Mõttus Sergei  Grigorjev

Juhatuse liikmed: Ants Leemets, Kristi Viisimaa, Tiia Sihver, Arko Vool, Mati Rohtlaan, Jüri Järve, Heldur Otsa (viimased kolm ka ühingu esimehena).

Koosolekust võtsid osa:

Auli Lõoke                          ELILi tegevjuht Evely Kaibald-Reemet         ELILi tegevjuhi abi Annika Kokk                      ELILi raamatupidaja Enn Leinuste                       Invaru OÜ direktor Maia Laas                          SA Karaski Keskus juhataja Madis Laas                        SA Karaski Keskus Triin Suiste                        vabatahtlik

Üldkoosolekult puudusid esindajad järgmistest ühingutest:

1. Viljandi Linna Invaühing
2. Otepää Invaühing
3. Liikumispuuetega Laste Tugiühing

 

Üldkoosoleku avamine
Enne koosolekut jagati koosolekust osavõtjatele tutvumiseks aastakoosoleku päevakord ja ajakava. Aastakoosoleku materjalid - 2011.a majandusaasta tegevus- ja raamatupidamis-aruanne audiitori järeldusotsusega, 2012.a eelarve projekt ja  2012.a tegevusprogramm on olnud kodulehel www.elil.ee tutvumiseks alates 20. aprillist 2012.
Kohaoleku kontroll näitab, et koosolek on otsustusvõimeline, 26st liikmesühingust on esindatud 23, neist 2 volituse alusel.
Koosoleku juhatajaks valiti ELILi juhatuse esimees Ants Leemets, protokollijaks Tallinna LIÜ liige Mare Abner.

Koosolek võttis vastu ja kinnitas järgmise päevakorra:

1. ELILi 2011.a. tegevusaruanne                                             juhatuse esimees Ants Leemets
2. ELILi 2011.a. finantsaruanne                                               raamatupidaja Annika Kokk
3. Invaru OÜ 2011.a. tegevusest ja finantsseisust 2011.a.     Invaru OÜ direktor Enn Leinuste
4. Karaski Keskuse tegevusest ja finantsseisust 2011.a         SA Karaski Keskus juhataja
   Maia Laas
5. Ühingute esindajate sõnavõtud 2011.a aruannete kohta
6. ELILi 2011.a. tegevus- ja finantsaruande kinnitamine
7. 2012.a. ELILi tegevusplaanist ja eelarvest                           tegevjuht Auli Lõoke
8. Sõnavõtud ja ettepanekud 2012.a. tegevusplaani ja eelarve kohta
9. 2012.a tegevusplaani ja eelarve kinnitamine
10. Üldkoosoleku lõpetamine                                                     juhatuse esimees Ants Leemets

1. 2011.a. tegevusaruanne  Ants Leemets, juhatuse esimees
Liikmetele esitatud aruandest tõi juhatuse esimees välja olulisemad vajakajäämised, millele juhatusel tuleb tähelepanu pöörata:

• Ühingutel tuleb enam tegelda uute liikmete värbamisega kohalikesse ühendustesse. Momendi seisuga on kõige enam liikmeid Tallinnast ja Harjumaalt.
• Liitu kuulub 26 ühingut. Liitu ei kuulu ühtegi venekeelset ühingut.
• Liidul pole olnud rahalisi ressursse oma liikmesühingute materiaalseks toetamiseks.
• Koostöö Eesti Puuetega Inimeste Kojaga pole olnud efektiivne. ELILi struktuuri tuleks arendada selliselt, et katusorganisatsioon muutuks sõltumatuks Kojast. Samas võiksid liikmesühingud kuuluda ka edaspidi kohalike kodade alla.
• Vähene ürituste arv, kus kokku saaksid ühingute inimesed, omavahelise suhtlemise vaegus. Üheks põhjuseks üldine majanduslik olukord, st ka ühingute vähene rahastamine. Transpordile suured kulud.
• Liit pole 2011.a teinud ühtegi arvestatavat ettepanekut või käivitanud diskussiooni ei riigi ega omavalitsuste tasandil puuetega inimesi puudutavatel teemadel. Ainsa näitena võiks esile tuua abivahendite-alase konverentsi, kus püüti riigi tasandil tõstatada probleeme ja kannustati sotsiaalministeeriumit tegudele. Tulemused minimaalsed.
• Liidul on alates 01.01.09 lisaks tegevjuhile ja raamatupidajale kolmas töötaja -  tegevjuhi abi. Sellele vaatamata on suur puudus pädevatest töötajatest, takistuseks raharessursi vähesus.

Kordaminekuteks võib pidada:

• Liit viis aruandeperioodil ellu kõik põhilised planeeritud tegevused (tänuüritus, koolitusprojektid, visioonikonverents abivahendite teemal, kultuuripäevad Turus, Tõrvaaugu lastelaager, koostööprojektid Invalidiliitto ja teiste partneritega, liikumis-puudega noorte õppekäigud loodusesse, ELILi ürituste jäädvustamine videosse tänu V. Bogatkinile, kirjutati täiendavaid projekte ja viidi neid ellu)
• Liit viib läbi koolitusi erinevatele asutustele ja organisatsioonidele liikumispuudega inimeste abistamisest. Ka suhtlemist erivajadustega inimestega. Sihtgrupiks bussijuhid, õpetajad, teenindajad jne. Koolitustiimi kuuluvad valdavalt liikumis- ja nägemispuudega lektorid, see annab võimaluse  koolitatavatel saada oma küsimustele adekvaatsed vastused. Koolitustest teenib liit ka omavahendeid.
• Heategevusprojektides osalemine
• Jätkus tugiisiku teenuse osutamine kõrgkoolis õppivatele liikumis- ja nägemispuudega õppuritele. Teenust finantseerib HTM ja koordineerib ELIL. Alates 2009. õppeaastast rahastab tudengite tugiteenuseid programm Primus. Teenuse esimesel aastal, 2005/2006 õppeaastal sai toetust 16 tudengit. 2011/2012 õppeaastal saab toetust 40 üliõpilast.
• veebiportaalis www.liikumisvabadus.invainfo.ee liikumisvabaduse kaardistamise üle-eestilise projekti jätkamine; projektijuhi Jüri Järve ettekanded/tutvustused erinevatel  üritustel. Olulisem töö 2011 oli Eesti Maaülikooli 9 õppehoone, ühiselamu ja spordiklubi kaardistamine ja auditeerimine.
• Rahvusvahelised projektid universaalse disaini teemadel
• Liit on säilitanud oma sõltumatuse, pole sidunud end ühegi erakonnaga.
• Liidul on välja kujunenud hindamatu väärtusega vabatahtlike ring, ca 10 inimest, kes jagavad liidu väärtusi ja kelle abiga võib alati arvestada.

LISA 1 2011.a tegevusaruanne

2. ELILi 2011.a finantsaruanne Annika Kokk, raamatupidaja
Raamatupidaja Annika Kokk tutvustas lühidalt ELILi majandusaasta finantse seisuga 31.12.2011. Bilansis käibevara kokku - 69 589 eurot, pikaajalisi finantsinvesteeringuid oli 187 961, põhivara kokku 191 818,  kohustused ja netovara kokku 261 408. Tulude-kulude aruande poolel: sihtfinantseerimine kokku 122 051, tulud kokku 137 036, kulud kokku -144 530, aruandeaasta tulem 29 717. Samuti peatus Annika Kokk rahavoogude aruandel ja andis ülevaate netovara muutuste kohta. Audiitori järeldusotsus: aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt liidu 2011.a majandusaasta kasumit ja finantsseisundit.

LISA 2 2011.a finantsaruanne ja audiitori järeldusotsus

3. OÜ Invaru 2011.a tegevusest ja finantsseisust Enn Leinuste, juhatuse liige
Esineja peatus sotsiaalministri 14.12.2000 määrusega nr 79 kehtestatud tingimustel. Abivahendeid võimaldatakse soodustingimustel – 30-90% teenuse hinnast kaetakse riigieelarvelistest vahenditest. Soodusteenuste osutamiseks on ülalmärgitud määruse alusel sõlmitud koostöölepingud 14 maavalitsusega ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga. Samuti peatus kõneleja Haigekassaga sõlmitud lepingul meditsiiniliste abivahendite (valdavalt glükomeetrite testribad) soodusmüügil.
Riigiosaluse maht 2011. aastal oli 1,26 milj eurot, moodustades 58% müügitulust. Aastaid ületab nõudlus Invaru soodusteenustele riigiosaluse kattest tulenevaid võimalusi.
Kõneleja rääkis ka täiendkoolitustest terapeutide ja tehnikute pädevuse tõstmiseks. Soetati pindrõhu mõõtmiseks vajalik riist- ja tarkvara, mida kasutavad terapeudid igapäevases töös.
Aruandeaastal said tööks ja teeninduseks sobilikumad ruumid kaks teeninduspunkti – Raplas ja Haapsalus. Seega on kaasaegsed tingimused ja ligipääsetavus kõigis Invaru teenindus-punktides.
Oluliseks sündmuseks sai 2011. aasta septembris koos Eesti Liikumispuudega Inimeste Liiduga korraldatud visioonikonverents juhtimaks laiapõhjaliselt tähelepanu seisakule abivahenditealaste teenuste arengus ning pikaajalise arengukava koostamise vajalikkusele. Riikliku arengukava puudumine on muutunud takistuseks ka Invaru arengule. Kuigi soov ja vahendid arengusse investeerimiseks on olemas, puudub selgus nende otstarbekuses. Suured on riskid, mis seotud teadmatusega abivahenditealaste teenuste riikliku korraldamise võimalikest muutustest.
Ärikulude summaks kujunes 2011.a 2,03 milj eurot. 2011.a puhaskasumiks kujunes 151,6 tuh eurot (2010.a oli puhaskasum  213,5  tuh eurot). Bilansimaht suurenes 2011.a jooksul 29,1% ja oli seisuga 31.12.11 998,6 tuh eurot. Omakapital kasvas samal perioodil 16,5% võrra ja ulatus aastalõpu seisuga 789,4 tuh euroni. OÜ Invarul ei ole esinenud majandusraskusi, samuti ei ole ettevõttel lühi- ega pikaajalisi laene.

4. Karaski Keskuse tegevusest ja finantsseisust 2011.a  Maia Laas, juhataja
SA Karaski Keskuse juhataja Maia Laas kõneles, et Keskus on kantud majutusasutuste registrisse – külalistemaja ja rehabilitatsiooniasutusena. 2011.a eraldati SA Karaski Keskusele Sotsiaalkindlustusameti lepinguga vahendeid järgmiselt: halduslepingu järgi märtsis 36 560 eurot aastaks, halduslepingu muudatus oktoobris ja novembris suurendas mahtu 62 269 euroni. 2011.a lepingumahuks taotleti 101 300 eurot, seega eraldati 61 % summast. 2011.a. osutati Sotsiaalkindlustusameti lepingu alusel rehabilitatsiooniteenust 62 244 euro eest. Põhitegevusega (puuetega inimestele rehabilitatsiooniteenuse osutamine) SA Karaski Keskusel probleeme ei esinenud. Kõige raskemaks on osutunud püsikulude vähendamine. Kuna keskuse hooned on elektri- ja vedelküttel, siis on nende hinna tõus  väga oluliselt mõjutanud rahalist toimetulekut. Eriti raskeks on kujunenud talveperiood, sest rahaliselt polnud võimalik majadele kütet osta. Olime sunnitud kõrvalmaja torustikust veed välja pumpama ja peamajas erinevatel viisidel vältima torustike külmumist. Selline olukord mõjutab hoonete seisukorda: sisetemperatuuril +5 C tekib ruumidesse niiskus, mis omakorda tekitab ruumide remondi vajaduse. Investeeringuid oleks vaja teha tubade sanitaar- remondiks. Vahendid selleks puuduvad. Arvestades eelnevat ja SKA poolt eraldatud lepingu mahtusid olime olukorras, kus oli vaja otsustada tegevuse jätkamise võimalikkus. Nõukogu otsustas lasta mõõta keskusele kuuluv maa (teostatud) ja esitada dokumendid kinnistuks muutmiseks (dokumendid esitatud, vastus veel saamata) ja sõlmida leping AS Kaanon Kinnisvaraga kinnistu müügiks.

5. Sõnavõtud esitatud aruannete kohta.
Ants Leemets: milline on Karaski Keskuse juhataja arvamus keskuse tulevikust?                Maia Laas: SKA teenuse alarahastuse jätkumisel puudub keskusel jätkusuutlikkus ja õigem on keskus realiseerida.
Heiki Lumilaid: kelle omandis on Karaski Keskus?                                                             Maia Laas: Asutajad on ELIL ja Eesti Puuetega Inimeste Fond.
Ants Leemets:  milline trend on abivahendite olukorras?                                                    Enn Leinuste: oleneb, mis üleval  pool toimub. Hetkel on stagnatsioon, avatud diskussioon puudub. Vajame  analüüsi, mida tegelikult soovitakse, kui palju, millise kvaliteediga jms.
Siina Trutin: kui saan ratastooli kataloogi järgi ja ta ei vasta minu nõuetele, siis milline on Invaru suhtumine? Võiks olla nii, et n kuu aega saaks proovida sobivust ja alles siis maksta. Enn Leinuste: pole võimalik, sest kes siis vahepealse aja kinni maksab ja mittesobivuse korral kasutatud toote tagasi ostab?
Jüri Järve: kas Haapsalus on teenindamine/müügikohad kahes kohas?                             Enn Leinuste: on kaks müügikohta -  Haapsalu NRKis ja kesklinnas.
Jüri Järve: kuidas suhtub Invaru uude korda abivahendite piirhindade kehtestamisesse 1.juunist 2012?                                                                                                                         E. Leinuste: piirhindu kehtestatakse järk-järgult, selles on ka nõrgad kohad.
Jüri Heinlaid:  Kuressaare Invaru müügikoha juures tuleks remonti vajav kaldtee parandada. Enn Leinuste: võtan teadmiseks.

 

6. ELILi 2011.a tegevus- ja finantsaruande kinnitamine
Koosolek otsustas:
Kinnitada ELILi 2011.a tegevus- ja finantsaruanne.                                                             Poolt 22, vastuhääli ja erapooletuid ei olnud.  

7. ELIL 2012. a. tegevusplaanist ja eelarvest  Auli Lõoke, tegevjuht
ELILi tegevjuht Auli Lõoke esitas koosolekule lühiülevaate 2012 .a tegevusplaanist ja eelarvest.
Invapoliitika:

• 3 prioriteeti: koostöö valitsusorganitega, rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenus, abivahendite kättesadavus.
• Osalemine puuetega inimesi puudutavate seadusandlike dokumentide väljatöötamises ja eelnõudele eksperthinnangute andmises. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tegevus- ja ajakava väljatöötamises osalemine.
• Olulisim on liikumisvabaduse ja ligipääsetavuse temaatika.
• Kohalike ühingutega koostöös tuleb koostöö KOVidega märksa tõhusamaks muuta.

Infovahetus:

• Veebileht, infofoorum, listid, FB konto.
• Tegevjuhi ja juhatuse liikmete infopäevad kohtadel.
• Oluline on saadav tagasiside - mida abi ja toetust liidult oodatakse. 
• Infopäevad ning infotunnid suurematel üritustel.

Projektitöö:

• Kõrgkoolis õppivate tudengite tugiisiku teenuse koordineerimine. Teenuse koordineerimisega teenib liit veidi omavahendeid.
• Heategevusprojektide algatamine ja nendes osalemine
• Portaali www.liikumisvabadus.invainfo arendamine. Välisprojektidega kavandatakse liikumisvabadusalase info kogumine ja avaldamine muuta rahvusvaheliseks (Läti, Leedu, Peterburg).
• Koolituste korraldamine liikmesühingutele.
• Koolitusprogrammid liikumispuudega inimeste abistamisest ja suhtlemisest erivajadustega inimestega. Sihtgrupiks on teenuseid osutavad asutused, organisatsioonid, kes puutuvad kokku erivajadustega inimestega ja vajavad sel teemal spetsiifilisi teadmisi. Koolituste korraldamisega teenib liit omavahendeid.
• Tänuüritus Aasta Tegu 2011, mis toimus veebruaris Tallinna Botaanikaaias.
• Koolitus- ja puhkelaagrid täiskasvanutele ja lastele perelaagri vormis.
• Liikumispuudega laste loodusretked 2. ja 3. kvartalis.
• Pilootuuring - Sotsiaalteenuste kättesaadavus väljaspool elukohta töötavatele ja/või õppivatele tööealistele liikumispuudega inimestele. Uuringuga kogutakse teavet, kas liikumispuudega inimesel on tagatud võimalused oma  elu korraldamiseks ning ühiskonnaelust osa võtmiseks just sellisel määral, nagu nad ise seda sooviksid.
• Välisprojektid peamiselt universaalse disaini teemadel.

Tegevjuht peatus ELILi 2012.a eelarvel ja tutvustas olulisemate tulu- ja kuluartiklite sisu.  
Tulud   160 447,60
Kulud   140 925,53
Reserv              19 552,07
Lahtikirjutatud eelarvega saab tutvuda lisast.

LISA 3  2012.a tegevusprogramm ja 2012.a eelarve.

8. Sõnavõtud ja ettepanekud 2012. a. tegevusplaani ja eelarve kohta.
Siina Trutin:  rahvusvahelised projektid, kellele need on kirjutatud?
Jüri Järve:  kõikidele liikumispuudega inimestele. Tegemist on töösõitudega. Välissõitudele kaasatakse inimesed, kel keeleoskus ja sügavad teadmised universaalsest disainist.

9. 2012.a. tegevusplaani ja eelarve kinnitamine.
Koosolek otsustas:
Kinnitada ELILI 2012.a tegevusplaan ja eelarve.
Poolt 23, vastuhääli ja erapooletuid ei olnud.

Üldkoosoleku lõpetamine.
Koosoleku juhataja tänas kõiki koosolekule tulijaid ja soovitas jääda ka informatiivsele pärastlõunale.

Ants Leemets, üldkoosoleku juhataja                                          
Mare Abner, protokollija