LISA 1

Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29, Tallinn                                                                                                    23.08.2006

Lugupeetud minister Jaak Aab,
Eesti eakate ja puuetega inimeste ühendused, spetsialistid ja MTÜ Inkotuba pöörduvad Teie poole ettepanekuga algatada muudatused abivahendite soodustingimustel müüki reguleerivas Sotsiaalministri määruses nr 79, lisas 1.
Hetkeolukord (Sotsiaalministri määrus nr 79, lisa 1, Uriini absorbeerivad abivahendid):

1. Inkontinentsitoodete piirlimiit on 40 tükki kuus (lastele alates 3. eluaastast)
2. Riigipoolne osalus inkontinentsitoodetele on 40% (tööealistele puuetega inimestele ja eakatele) ja 50% (lapsed va puudega lapsed, kellel on hetkel 90%-ne soodustus)

Meie ettepanekud:

1. Tõsta inkontinentsitoodete piirlimiiti kuus 90-ne tükini kuus (kõikidele õigustatud sihtgruppidele)
2. Tõsta riigipoolne osalus inkontinentsitoodetele 90%-le (kõikidele õigustatud sihtgruppidele)

Põhjendus:
Eestis kannatab uriinipidamatuse all 50 000 - 70 000 inimest, pidamatuse episoode esineb igal kümnendal elanikul (T. Tamm). See on laialtlevinud probleem, mis olulisel määral mõjutab inimese elukvaliteeti. Riigipoolse põetus- ja hooldusvahendite kompensatsioonisüsteemiga on liitunud ~10 000 inimest (allikas: Proteesid, ortopeedilised ja muud abivahendid 2005. aastal, Sotsiaalministeerium).

Uriinipidamatusega inimene vajab 3 mähet ööpäevas, et tagada hea elukvaliteet. Eesti riiklik toetussüsteem näeb ette ainult 1,3 mähet päevas. See on tervislikel ja hügieenilistel põhjustel ilmselgelt vähe. Meie ettepanek on tõsta mähkmete arvu kuni 90 tükile kuus ehk 3 tükile ööpäevas.

Ligikaudu 80% põetus- ja hooldusvahendite ostjatest on eakad (allikas: Proteesid, ortopeedilised ja muud abivahendid 2005. aastal, Sotsiaalministeerium). Eakad, puudega lapsed ja täiskasvanud on väga hinnatundlik sihtgrupp ja vähem kaitstud Eesti ühiskonna osa. Riigi toetus nimetatud sihtgruppidele on väga oluline.

2005.a. moodustas riigipoolne toetus põetus- ja hooldusvahenditele 50% (viimastel aastatel jätkuvalt vähenenud, 2000.a. - 59,2%) samal ajal, kui kõikide müüdud ja laenutatud abivahendite toetus oli ligikaudu 74% 2005.a. 

Võttes arvese esialgseid kalkulatsioone (vt. kirja lisas) selgub, et meie ettepaneku elluviimiseks on vajalik doteerida hooldus- ja põetusvahendeid 2007.a. ligi 21 458 000 krooni ulatuses.

Me tõdeme, et uriinipidamatusele pööratakse Eestis vähe tähelepanu. Oleme veendunud, et meie ettepanekud aitaks parandada olukorda ja selleks vajalikud riigipoolsed kulutused on õigustatud.
Lugupidamisega

Pirjo Vaarmaa
MTÜ Inkotuba, tegevdirektori kt , tel. 671 1504, 53 410 442

Lisa

Siin on toodud esialgsed kalkulatsioonid meie ettepanekute elluviimiseks.

1. 2005.a. müüdud mähkmete maksumuseks kujunes 9 470 000 krooni, mis koosneb riigi- ja omaosalusest (allikas: Proteesid, ortopeedilised ja muud abivahendid 2005. aastal, Sotsiaalministeerium). Keskmiselt doteerib riik 50% mähkmetele kuluvast kogusummast, mis teeb ~ 4 700 000 krooni.
   Kui riik tõstaks mähkmete kuu piirlimiiti 40-lt 90-le, siis suureneksid kulutused 2,25 korda. Seega riik peaks aastas doteerima mähkmete ostu kokku 10 575 000 krooni ulatuses.
   
2. Eelmisel aastal kompenseeris riik põetus- ja hooldusvahendeid (PHV) 5 771 000 krooni ulatuses (selle summa sisse kuuluvad nii inkontinentsi, kui ka muude põetusvahendite riigipoolne kompensatsioon va laenutatavad PHV-d). See kalkulatsioon ei puuduta puudega lapsi, kuna nendel puhul kehtib juba riigipoolne soodustus 90%. Arvutame nüüd välja riigipoolset kompensatsiooni PHV-le kõikidele sihtrühmadele v.a. puudega lapsed:
   
           1 869 685 kr (PHV-d puudega ja puudeta lastele)
   
   5 771 000 kr (PHV-de kogusumma)    –  2 (PHV-d tarbivad puuetega ja puudeta laste suhtarv on 1:1)

Jääb 4 837 000 krooni – see ongi need 40%, mida riik kompenseerib põetus- ja hooldusvahendite tarbijatele. Meie ettepaneku kohaselt peaks see tõusma 90%-le ehk suurenema 2,25 korda. Seega ehk riik peaks aastas doteerima PHV-de ostu kokku  10 883 000 krooni ulatuses.

Võttes arvesse neid esialgseid kalkulatsioone selgub, et meie ettepanekute elluviimiseks 2007.a. on vajalik ligi 21 458 000 krooni. Loomulikult ei osta kõik kliendid 90 mähet kuus, kuid samas kasvab aasta aastalt PHV-de kasutajate arv. Kalkulatsioonid on ligikaudsed ja sisaldavad ka muid põetus- ja hooldusvahendeid peale mähkmete. Tegelik kompenseeritav summa mähkmetele tuleb kindlasti väiksem.
Lisaks tasub kaaalumist võimalus tulevikus rahastada PHV-d Eesti Haigekassa poolt, kuna hoolimata kõikidel abivahenditele eraldatud rahaliste vahendite tõusust viimastel aastatel, on vajadus erinevate puudespetsiifiliste abivahendite järgi jätkuvalt suur. Samas kasutavad tarbijad PHV-d igakuiselt, mistõttu on oluline tagada stabiilne toodete kättesaadavus klientidele.

Ühiskirja kirjutasid alla:

1. Eesti Pensionäride Ühendus
2. Eesti Pensionäride Liit
3. Eesti Uroloogide Selts
4. www.kuivaks.ee spetsialistide komisjon:
   Gennadi Timberg – komisjoni esimees
   Ülle Kadastik
   Aili Traat
   Helgi Kolk
5. Eesti Puuetega Inimeste Koda
6. OÜ Koduõde
7. Eesti Naistearstide Selts
8. Eesti Lastearstide Liit