Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu pressiteade
21.09.2007

Liikumispuudega inimesed tuletavad meelde valitsuse aastataguseid lubadusi

Liikumispuudega inimesed on jälginud tähelepanuga 2008.a. riigieelarve eelnõu  koostamise käiku. Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatus tunnustab sotsiaalministeeriumi head tööd abivahendite teenuse rahastamise suurendamiseks. Järgmise aasta eelnõus olev 80,2 miljonit on selle aasta eelarves olnud 57,7 miljoni krooniga võrreldes tubli edasiminek.

Liidu juhatus tunneb tõsist muret olukorra pärast, mis on abivahenditega kujunenud selle aasta sügiseks. Riigipoolse dotatsiooniga  abivahendite müük ja laenutus on paljudes Eesti maakondades peatatud, järjekorrad, millest lõviosa moodustavad liikumisabivahendid, on paisunud ligi 16 miljonini. Liidu juhatusele on sügavalt arusaamatu, miks taolise puuetega inimeste jaoks ebanormaalse olukorra likvideerimiseks pole ministeerium selle aasta lisaeelarvest sentigi küsinud. Tõhus rahaline tõus, mis on abivahenditele järgmiseks aastaks ette nähtud, süüakse taas järjekordade poolt ära.

Juhatus peab hädavajalikuks lahendada abivahendite soodustingimustel soetamiseks ja laenutamiseks tekkinud järjekorrad käesoleva aasta lisaeelarvega. Kui seda ei tehta, jääb eelarve maht sisuliselt 2007.a. tasemele ja järjekordade taasteke järgmisel aastal on vältimatu.

Liidu juhatus pole taganenud eelmisel aastal puuetega inimeste organisatsioonide poolt esitatud nõudmistest puudetoetuste tõusu osas. Toetust makstakse puudest tingitud lisakulude (peamiselt abivahendite, ravimite ja teenuste omaosalus või täishind) osaliseks hüvitamiseks. Teatavasti püstitati nõue toetuste aluseks oleva sotsiaaltoetuse määra tõstmiseks 400 kroonilt 550 kroonini, mis oleks puudetoetusi tõstnud 37,5%. Valitsus pole seda teinud, 2008.a. aasta eelarves kajastuv puudega inimeste igakuiste sotsiaaltoetuste kasv 691 miljoni kroonini (2007.a. eelarves 566 miljonit) lubab tööealiste puudega inimeste toetusi tõsta keskmiselt 30%. Seitse aastat samal tasemel püsinud sügava puudega tööealise toetus tõuseb 640 kroonilt 830, raske puude korral 420 kroonilt 550 ja keskmise puude korral 200 kroonilt 260 kroonini. Juhatus toonitab, et see kaua oodatud tõus on vähene selleks, et puudega inimeste toimetulek reaalselt paraneks. Sisuliselt katab see  üksnes aastate jooksul toimunud inflatsiooni ega arvesta prognoositavat elukalliduse tõusu.

Juhatus tunneb muret puudega pensioniealiste inimeste toimetuleku pärast, kelle toetused jäävad endisele tasemale. Pensioniea saabumisega puue ei kao, ei kao ka puudest tingitud lisakulud. Reaalselt tähendab see eakate elukvaliteedi langust. 

Liidu juhatus otsustas pöörduda puuetega inimeste organisatsioonide esinduse poole ettepanekuga ühiselt tõstatada probleemid nii sotsiaalministri, valitsuse kui parlamendi ees, et veel lisaeelarve ja järgmise aasta riigieelarvega parandada puuetega inimestele eluliselt vajalike teenuste kättesaadavust ja peatada elukvaliteedi langus.

Ants Leemets, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse esimees
50 13584

Lisainfo:
Auli Lõoke, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
52 93144, 6720223
elil@elil.ee