LISA 3

Mis takistab liikumispuudega töövõimelisel inimesel haridust omandada ja hiljem tööle asuda?

Jätame arutelust välja inimese oma soovid, oskused ja teiselt poolt ka tööandjate suhtumise.
Need momendid vajavad omaette käsitlust.
Mis järgi jääb?!
Kuidas liikumispuudega inimene pääseb kooli, tööle, poodi, arsti juurde, teatrisse jne. jne.?
NEID KÜSIMUSI LAHENDAMATA ON LIIKUMISPUUDEGA INIMENE DISKRIMINEERITUD

Mis on liikumispuudega inimesel liikumiseks tarvis? Vajadused on alates korralikust käsipuuga trepist alates kuni ratastoolirahvale kaldteede ja liftideni.
Võimalus omandada abivahendid kepist kuni elektriratastoolini (mis pole 21.sajandil mingi abivahendite tipptoode).
Võimalus omandada spets juhtimiseadmetega transpordivahend ja materiaalne võimalus seda kasutada (bensiini hind!).

Olukord hetkel

NB! On kohti, kus probleem on lahendatud või püütud seda lahendada, kuid erandid kinnitavad reeglit.

Kodust väljumise probleemid

• liftita korrusmajades puuduvad kaldteed, trepitõstukid, välistrepp jääb ratastoolile ikkagi takistuseks,
• puudub riiklik otsus, kuidas ja kes peab probleemi lahendama,

Linnamiljöös liikumise probleemid

• välistreppidel puuduvad käsipuud, ühiskondlikesse hoonetesse sissepääsudel pole kaldteid, kõnniteedel puuduvad ülekäigukohtades kalded ratastooliga maha- ja pealesõiduks,

Ühistranspordi kasutamise probleemid

• kõigis 3 linnatranspordi liigis – tramm, troll, buss - on mingi osa koosseisust n.ö. madalapõhjalised, kuhu peale ratastoolis inimese on mugavam peale astuda ka kõigil liikumistaksitusega inimestel, kuid kuna neid koosseise on vähe, pole mingit selgust millal ja kus need koosseisud liiguvad,
• ühissõidukite peatused pole sellises korras, et madalapõhjalisest sõidukist kasu oleks,
• ka sõidukite juhid ei aktsepteeri alati puudega inimest, ei sõida peatusesse nii, et madala-põhjalisest kasu oleks,

Invatakso probleemid

• tagaluuktõstukiga väikebussid osutavad ratastooliinimestele teenust Tallinnas, Tartus, Pärnus (??),
• taksofirmad, kellel on leping sotsiaalhoolekandega, osutavad soodusteenust Tallinnas, Tartus, kus veel???
• soodusteenus on mõeldud äärmiste vajaduste jaoks ja piiratud kuu lõikes, ning seega igapäevaselt pole see kasutatav,
• Tallinnas, Tartus (?) on sotsiaalhoolekandel leping , mille alusel töötab kooliring, millega mingi osa sügava puudega lapsi sõidutatakse erikooli (desse)

Kooli, ülikooli või tööle saamise probleem

• on lahendamata,
• ainsad võimalused sõita täishinnaga taksoga või oma autoga,

Oma auto kasutamise probleemid

• ekspluatatsioonikulu polegi vast suurem, kui täishinnaga taksot kasutades,
• tekkib „surnud ring“ – et tööl käia ja auto jaoks raha teenida on vaja autot, et tööl käia
• tekkiv probleem – bensiinihinna tõus.

Kokkuvõte olukorrast

Probleem on põhiliselt suuremate linnade probleem, kuna väikeasundustes on liikumispuudega inimesi vähem, liiklemisvahendid rohkem individuaalsemad.

Mitmesuguste viimase aja küsitluste tulemusena julgen kinnitada, et tööealiste liikumispuudega inimeste väike tööhõive, ca 18%, on suuresti tingitud spetsialiseeritud töökeskuste puudusest ja liikumispuudega inimeste liiklemisvõimaluste vähesusest Eesti Vabariigi elukeskkonnas.

Mitmesuguste kapitaalremondi- ja uusehitusprojektides, samuti linnatranspordi arendusprojektides on tihti märge liikumistakstuste kõrvaldamisest liikumispuudega inimeste tarvis (kaldtee, lift).

Vahel on see ilus jutt, vahel ka midagi on tehtud, vahel harva ka hästi tehtud.

Üks teeb kuskil jupi korralikku tänavat, teine teeb korraliku sissepääsuga marketi, kus isegi inva-WC, kolmas tellib linnale mõned madalapõhjalised bussid. Raudteeni pole vist teema jõudnud?

Puudub intstants, kuhu otsad kokku jookseks, kust adekvaatset konsultatsiooni saaks ja kellel oleks õigus ka nõuda .

ETTEPANEKUD

Valitsus peab moodustama organi, kellel oleks vahendid (fin), kogemused (inva), õigused küsimusega aktiivselt tegelema hakata.

See peaks olema igapäevase tegevusega 2-3 inimesega grupp, mitte mõni ümarlaud, kus töötaksid puudega inimesed, kes tegeleksid teemaga abistades vastava seadusloome ettevalmistamisel, nõustamisega ja kontrolliga.

NB! Mitte SotsMini alluvuses!!

Minu arvates vast polegi üleriiklikkku vaja, aga Tallinna LV juures 1-2 inimest peaks olema, tõe-näoliselt ka Tartus.

SM peab oma toetuste jagamisel kaasama tegelikke abivajajaid ja läbi vaatama mingist ajast istumajäänud komisjonide koosseisud nii, et otsustav sõna oleks abisaajatel endil.

Doteeritavate abivahendite hulka lülitada auto käsijuhtimisseadmed.

Lähenev bensiinihinna tõus on üks liikumistakistuste elemente.

Koostöös kütusefirmadega välja töötada mingi soodustesüsteem liikumispuudega inimestele, kellele auto on otseses mõttes abivahend tööl ja koolis käimiseks.

ELIL-ile või TLIÜ-le on vaja väikebussi, mille baasil saab luua mingil määral transporditeenust.

Tõnu Mugur, töögrupi juht