MEMO
kohtumisest rahandusministeeriumi eelarve talituse peaspetsialisti Saida Ausingu, ministri nõuniku Aive Kalevi ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega 18.05.2004 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses.

Puuetega inimeste organisatsioone esindasid kohtumisel A. Kivilo (EPL), V. Pärnla (EKL), K. Märtens (EVPIT), G. Vaher (EPIK), S. Falkenberg ja A. Lõoke (ELIL).

A. Lõoke tutvustas kohtumisele tulnud organisatsioonide esindajaid, S. Falkenberg andis üle pöördumise teksti ja kommenteeris lühidalt selles sisalduvaid nõudmisi.

Puuetega inimeste organisatsioonide nõue on, et:

1. peatataks sotsiaalse kaitse kulutuste protsendi vähenemine SKP-st ja tagataks selle kasv;
2. puuetega inimeste igakuiste toetuste summat ei vähendata enne, kui teenused ja nende kätte- saadavus on garanteeritud;
3. abivahendite rahastamiseks 2005.a. eelarves oleks 50 miljonit krooni.
4. 2005.a. riigieelarve eelnõus oleks rehabilitatsiooni summa 38 miljonit. Koostöökogus on sotsiaalministeeriumiga jõutud selle summa osas kokkuleppele, see ei tohi väheneda.

Rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuse selle aasta kaks olulisemat valupunkti:

A. omaosaluse määr jääb puudega inimesele kõrgeks, kompenseeritakse ainult 800 krooni aastas ja inimene loobub teenuse kasutamisest;

B. 2004.a. pole veel avanenud rehabilitatsiooniteenus nendele puudega inimestele, kellele puudeaste juba on määratud. Teenus on avatud vaid neile, keda perearst saadab puude raskusastet taotlema ja sellega seoses VEK suunab rehabilitatsiooniplaani tegema. Selle aasta sotsiaalministri määrus rehabilitatsiooniteenuse kulu hüvitamise korrast on vastuolus hoolekandeseaduse ja riigi põhiseadusega;

S. Ausingut huvitas rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavusega tekkinud probleemid. Üllatusega sai ta teada, et rehabilitatsiooniteenuseks mõeldud rahad pole osale klientidele sel aastal veel avanenud, mille tõttu tekib oht, et vahendeid ei suudeta aasta lõpuks ära kasutada. G. Vaher rõhutas, et rahad jäävad kasutamata puuetega inimestest sõltumatutel põhjustel, seega ei tohi selle aasta “erandlik olukord” mõjutada järgmiseks eelarveaastaks planeeritavaid vahendeid. A. Lõoke informeeris ministeeriumi esindajaid õiguskantsleri vastusest , mis tunnistas sotsiaalministri selle aasta määruse rehabilitatsiooniteenuse kulu hüvitamise korra kohta vastuolus olevaks kehtiva hoolekandeseaduse ja riigi põhiseadusega. S. Ausing lubas omalt poolt samme astuda sellise ebanormaalse olukorra lahendamiseks.

G. Vaher esitas küsimuse rahaliste vahendite eraldamisest riigieelarve eelnõus puuetega inimestele mõeldud ridadel seoses uue hoolekandeseaduse rakendumisega järgmisest aastast.

S. Ausing: järgmise aasta prioriteediks on toimetulekutoetuste tõstmine /kas 700 või 750 kroonini, on veel lahtine/, see sööb ära kogu SoM-le eraldatud eelarve kasvu. Abivahenditele ja rehabilitatsiooniteenustele täiendavaid vahendeid ei eraldata. Loota võib vaid lisaeelarvele, kui majandusel peaks hästi minema ja juhuslikele eraldistele, kui kuskilt õnnestub kulusid koomamale tõmmata.

K. Märtens: selline raasukeste peale lootma jäämine meid absoluutselt ei rahulda. Puuetega inimesed moodustavad elanikkonnast 10%, koos peredega ligi 30%. Tegemist on kaaluka protsendiga valijaskonnast. Enam hullemaks minna ei saa – see sõnum peab jõudma poliitikute ja otsustajateni; kahtlemata tulevad vastuaktsioonid puuetega inimeste ja nende organisatsioonide poolt.

G. Vaher ja K. Märtens tutvustasid invakindlustuse ideed. Kontseptsioon sai S. Ausingu poolt suure huvi osaliseks, kes lubas seda ministrile kindlasti tutvustada. Eriti imponeeris mõte, et tegemist poleks tööandja maksuga /mis on suureks takistuseks TÕKSi jõustamisel/ vaid inimese enda omaga – tulumaks ei väheneks 20%, vaid 22%-ni. 2% laekuks invakassasse. Samuti ei tooks see riigile kulusid, senised rahalised eraldised vabaneksid tagasi eelarvesse.

Rahandusministeeriumi esindajad lubasid ministrilt tagasisidet esitatud nõudmiste peale 10.06.04.

Kokkuvõtte koostas
Auli Lõoke, ELILi tegevjuht