LISA 1

Laureaadid AASTA TEGU 2005

1. Eiki Nestor               - SDE parlamendifraktsiooni aseesimees, igakülgne toetus puuetega inimeste probleemide lahendamisel Riigikogus, palju toetavaid repliike ajakirjanduses, raadios. SDE toetas nii nõudmisi abivahendite ja rehateenustele eraldatavate summade tõstmiseks riigieelarves (2004.a.) kui puudetoetuste tõstmise nõuet 2005.a.

2. Mai Treial                - erakond Rahvaliit, RK sotsiaalkomisjoni esimees, toetus puuetega inimeste probleemide lahendamiseks. Laste puudetoetuste nõude viimisel koalitsiooninõukogusse otsustav roll. Kahel viimasel aastal on kutsed tänuüritusele vastu võtnud ja esinenud tervitusega.

3. Mihkel Aitsam                     - invaliikumise grand old man, kelle elutöö tulemusena on liikumine jõudnud tänasele tasemele. Alusepanija ja aktiivne tegija tänase päevani.

4. Hans Arb                 -  Tallinna LIÜ Tõrvaaugu puhkebaasi peremees. Esitatud Tallinna LIÜ poolt.   Hans Arbi panus ja töö Tõrvaaugu kestmisele ja mainele väärib tunnustust. Arvestades Hansu vanust, on tema vitaalsus, huumorimeel ja töövõime imekspandav. Hans on Tõrvaaugu sümbol ja austatud inimene mitte ainult meie inimeste, vaid paljude teiste seal viibinute ja külalislahkusest osasaanute seas. Tõrvaaugul pole viibinud ainult Tallinna LIÜ inimesed, vaid inimesed üle Eesti nii liikumispuudega ühingutest kui ka teiste puudeorganisatsioonidest.

5. Diana Ingerainen    -  Tallinna abilinnapea 2005, ajal kui arutati ja otsustati ratastooli kasutavate inimeste tööl käimiseks doteeritava transporditeenuse alustamist Tallinnas. Ümarlaua nõupidamisel ütles otsustava sõna teenuse kasuks. Tallinn oli 1. omavalitsus, kus nimetatud teenus käivitus.

6. Risto P. Koovit         - eraisikust annetaja sõpruskonnaga. Esimene kord enne 2005.a.  iseseisvuspäeva,
teine kord jõuludeks. Aidanud reaalselt märkimisväärsete rahaülekannetega 4 täiskasvanut aasta algul ja 3 last
jõulude ajal.
                                                  
7. Ivo Eensalu              - muusikali Mees La Manchast lavastaja. Kutsus etendusele Linnahalli ja tegi liikumispuudega inimestele ja nende saatjatele spetsiaalse, väga hea sooduspakkumise piletitele, hoolitses ligipääsetavuse ja ka abistajate olemasolu eest.

8. Kai Kalamees          - Eesti Päevalehe ajakirjanik. Asjalik ja toetav puudelisuse teema kajastamine.  Suur toetus 2005.a. sügisel laste puudetoetuste tõusu nõude kajastamisel Päevalehes.

9. Puutepunkt              - saate autorid Anne Lill, Sven Paulus. Esitatud Viljandimaa IÜ poolt. Saade erivajadustega  inimestest, sh. portreelõik M. Aitsamist, Karaski kohanemiskursustest, parkimiskaartidest, Reelika Karu kunstitegemisest, Tiia Sihveri vereloovutuspüüetest, Veiki Laanest ja teistest liikumispuudega inimestest. Hea probleemitunnetus, huvitav ja hariv saade vaadata ka puudelisuse küsimusega mitte kursis olevatel inimestel. Sisukas koduleht, kuhu paneb üles ka meie poolt välja saadetud pressiteated, viited lugudele ajakirjandusest. Reelika Karu tööde näitus Tallinna PI Tegevuskeskuses.

10. Piirivalveamet       - kolonel Riho Breivel, amet annetas arvuti (sai Riina Kivastik Tartust). Seoses piirivalve sõjaväeosade likvideerimisega Eestis annetas ka muud ülejäänud varustust. Osa sellest läheb Tõrvaaugu puhkelaagrile, osa üle vabariigi ühingutele.

11. Tallinna Autobussijaam - Oskar Gustavson, autubussijaama juht, kohene nõusolek selleks, et Tallinna bussijaamas võiks ratastoolikasutajaid abistada turvatöötaja.

12. Securitas Eesti AS - Kalle Reinart, mehitatud valve Tallinna osakonna juhataja. Nõustusid koheselt vabatahtlikena Tallinna bussijaamas liikumispuudega inimesi abistama „sületeenuse” vormis. Teenus toimib edukalt.

13. Epp Lauk               - TÜ ajakirjanduse professor. Esitaja Tartu LIÜ. Muretses elektrilise ratastooli Jaan Ruusmannile oma ja sõprade annetuste abil. Tool maksis 26000.-. Jaan Ruusmann kirjeldab heategija  tegevust ise alljärgnevalt:

„Olen sügava puudega ratastooliinvaliid ja elan Tartumaal, Rõngus. Olen Tartu Liikumispuuetega Ühingu liige. Minu ja Tartu LIÜ ettepanek ja suur soov oleks anda tänumeene põlisele Tartu elanikule, Tartu Ülikooli
korralisele ajakirjanduse professorile proua Epp Laugule.

Tutvusin Epuga, nagu siin ilmas ikka juhtub, juhuslikult 2003.a. algul. Meie tutvuse edenedes küsis Epp äkki minu käest: “Jaan, kuidas ma saaksin sind aidata?” Olin meeldivalt üllatunud, sest olen istunud ratastoolis õnnetuse tagajärjel juba 33 aastat ja pole just palju inimesi, kes minu käest nii küsinud on. Epp selgitas, et tal on siin ilmas palju häid sõpru ja koos sõpradega saaksime sinu elu ehk kergemaks teha. Mõtlesin, mida küsida, sest teadsin, et kõige suurem soov, mida tema käest küsida, on väga kallis. Epp julgustas, et küsi, mida kõige rohkem vaja oleks, olenemata hinnast. Mul oli 1995. aastast Rootsist humanitaarabiga meile saadetud kasutatud elektriline ratastool. Aga see tool oli juba Rootsis aastaid sõitnud ja minu käes ka juba 8 aastat. See tool oli vana ja väsinud, mis läks kogu aeg katki. Hirmuga mõtlesin, mis siis saab, kui teda enam parandada ei õnnestu. Sest elektriline ratastool on mulle jalgade eest. Ja nii ütlesin Epule, et kõige rohkem sooviksin uut või uuemat elektrilist ratastooli. Ütlesin ka, et uued toolid maksavad 80000-100000 krooni. Epp vastas, et vaatame, mida teha saame. Ja ta hakkas asju ajama, et muretseda mulle see tool. Vahepeal selgus, et Tartus, OÜ ITAK-is seisab vähekasutatud elektriline ratastool, mida oldi mulle nõus müüma. Epp läks 2004.a. jaanuaris aastaks tööle Norrasse, Oslo Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni osakonna külalisprofessoriks. Ka Oslos töötades ei unustanud ta mind ja otsis Norrast ja Inglismaalt oma sõprade hulgast sponsoreid minule ratastooli ostuks. Kui Epp tuli 2004.a. märtsis Eestisse käima, sõlmis ta OÜ ITAK-ga käenduslepingu, milles kohustus minule elektrilise ratastooli ostuks järelmaksuga tooli eest tasuma. OÜ ITAK oli nõus tooli mulle müüma 26000 EEK-I eest. Pärast esimest sissemaksu, 6000 krooni, mille tegi Epp omast taskust, sain ma tooli kätte juba 2004.a. aprillis. Tänu sellele sain juba terve 2004.a. suve peaaegu uue tooliga ringi sõita. Kuigi Epp oli tööl Norras, oli eelmise aasta detsembriks ratastool OÜ ITAKile kinni makstud ja mina peaaegu uue elektrilise ratastooli omanik! Ja kõik see tänu professor Epp Laugu ja tema sõpradele-sponsoritele! Tagasihoidliku inimesena ei ütle ta mulle täpselt, kui palju ta oma isiklikku raha minu tooli jaoks mängu pani, kuid ma tean, et see on üle 10000 krooni. Usun, et kui poleks olnud Epu abistavat kätt, istuks ma ratastoolis ainult oma maja juures, sest vana tool oli täitsa otsas. Aga tänu uuele toolile käisin suvel ära Elvas, kuhu meilt on 14 km! Sõbrad kutsuvad mind nüüd “pikaotsameheks”! Ja seda kõik tänu professor Epp Laugule! Meie tore sõprus Epuga jätkub siiani. Ei ole ta mind unustanud ja aeg-ajalt külastab ta mind Rõngus.

Peale kõige selle toreda, mida professor Epp Lauk minu heaks eelmisel aastal tegi, on ta ka oma töös väga edukas. Ta on kogu elu töötanud Tartu Ülikoolis ja jõudnud omal alal absoluutsesse tippu. Vähe on Tartus
naisi, keda kutsutakse välismaale külalisprofessoriks. Ta on edukalt jätkanud professor Juhan Peegli alustatud eesti meedia ajaloo uurimist ja avaldanud sellest ka raamatu. Professor Lauk on ka rahvusvaheliselt
tuntud meedia uurimise alal. Peale edu omal erialal, on ta ka tubli ema. Ta on peaaegu üksinda üles kasvatanud kolm toredat last. Kaks neist on nüüd juba täiskasvanud, noorim, poeg õpib Tartus gümnaasiumis.

14. DHR Värmland          - Stig Björklund, Jaan Kaur 1996-2005 pikaajaline koolitus.

15. Invalidiliitto               - Markku Lohikoski, Marja Pihnala 1996 -2003 pikaajaline piirkondlik koostöö.

16. Lenno Kess             - Rakvere sotsiaalabikeskuse bussijuht. Esitas Rakvere LIÜ. Abivalmis, sõbralik, teotahteline ja heatujuline. Inimene, kellele võib loota. Tuntud ja heas kirjas kõigi Rakvere puuetega inimeste ja ka vanurite silmis. Töötab bussijuhina  juba aastaid.

17. Põlva vallavalitsus  - esitas Põlvamaa IÜ. Omavalitsus andis Põlvamaa PIK-ile 30 aastaks tasuta kasutusvaldusesse endise Peri Põhikooli hooned ja maa, kus on suurepärane võimalus välja arendada erinevaid teenuseid puuetega inimestele. Lisaks toetas Põlva vallavalitsus kaasfinantseerijana Peri sotsiaalkeskuse (seesama koolikompleks, mida nüüd nii nimetatakse) renoveerimist 40 000 EEKiga ja eraldas teenuste arendamiseks 20 000 EEK.

18. Honger OÜ              - annetas Karujärve laagri 2005 laste auhindadeks lugematul arvul laias valikus mänguasju.